Green Growth Festival 'Rohevik'"During recent years a lot has been invested in property and fossil fuels instead of renewable energy, public transportation, water conservation or sustainable agriculture," stated Ville Niinistö, Finnish Minister of the Environment in his opening speech at a green growth conference in Tallinn, Estonia. The conference, 'Smart Growth. Green Transport' takes this approach emphasising the potential in environmentally friendly innovations in the Baltic Sea Region.

The high-level international conference 'Smart Growth. Green Transport' stressed the need to find new ways of generating energy, increasing the amount of energy produced from renewable sources and arranging transport in a new manner that is energy efficient and clean.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Tampere. © City of Tampere/Suomen Ilmakuva OyThe city of Tampere in Finland won the backing of an international jury in February for its ECO₂ project, which represents a comprehensive urban planning concept that is easy to understand. The key to the implementation of the project is the involvement of the city's mayor and politicians and the development of a mechanism for city-wide coordination.

The business and education sectors in Tampere were also involved in the creation of the solution. In addition to the city itself, funding for the launch of the project was provided by the Finnish Innovation Fund (SITRA).

A conference held in Turku in Finland from 31 January to 2 February focussed on searching for ways of dealing with climate change. Its packed and very diverse programme included themed workshops involving participants from 18 countries and an awards ceremony to recognise those who had come up with the best climate solutions. One of the members of the jury was a representative of the Association of Estonian Cities.

A common tap and the new tone for pre-filtered tap water. Photo: Grete Kodi/norden.eeWhen spreading ideas of environmental awareness and sustainable management, we can now rely on our own experience as well as set examples by our actions. Namely, participation in the Green Programme has given us not only the knowledge we and good conscience we need, but also direct savings thanks to smarter consumption – we have given up bottled water altogether.

Termination of power consumption outside of office hours will save us more than 9000 kroons and means that more than seven tonnes of carbon dioxide will not be emitted into the air. When purchasing electricity from Eesti Energia, everyone can easily calculate the resulting carbon footprint – about 1.1 kg CO₂/kWh.

Maritime safety is of key importance for the Baltic Sea region. Photo: norden.orgThe Nordic countries and the Baltic States together show the rest of Europe how successful regional cooperation can be in helping to emerge from the crisis, Jose Manuel Barroso, the President of the European Commission, said at the Baltic Sea States Summit held in Vilnius on 2 June.

"Maritime safety is of key importance for the entire Baltic Sea region, and we must engage in closer co-operation to ensure that safety," Matti Vanhanen, the Prime Minister of Finland, stressed. According to Vanhanen, the Baltic Sea countries lack the capacity to cope with disasters such as the one that currently plagues the Gulf of Mexico. "Most accidents happen due to human error," Vanhanen explained. "Thus, we need better control and information systems to map out exactly where ships are and where they are headed, just like we have at airports."

In recent years we have expanded and found new customers in the Nordic countries. We hope that the right to use this logo will raise our reputation in the eyes of our new customers even more.

Juhan Peedimaa,
Chairman of Ecoprint printing company

Applying for the Nordic Eco-label is not difficult. So far we have created 65 categories for fulfilling the requirements of different product group.

Ragnar Unge,
Managing Director of Swedish Eco-labelling

A lot of people are feeling despair due to climate change caused by human activities. At the same time everybody can do something for a sustainable future. Buying eco-labelled products is one way to be a sustainable consumer and thereby preserve the natural habitat.

Click here for presentations, booklets, research papers, etc on the Nordic Eco-label!

The Nordic Council of Ministers, thereby the Nordic governments, decided in 1989 to introduce common official eco-labelling, which would help consumers to select the best products. Its chosen symbol was a green swan – a variation on the logo of the Nordic Council of Ministers. It is an ISO 14024 type 1 Eco-labelling system.

From small beginnings in the early 90s, the Nordic Eco-label is now one of the world's most successful eco-labels. In every Scandinavian country there are local offices that deal with criteria development, applications, licensing and marketing. The national agencies for the Nordic Eco-label are also responsible for EU Eco-labelling in the Nordic countries. The Nordic Eco-label is also a member of the Global Eco-labelling Network, which is a worldwide association of eco-labelling organisations.

Why apply for Nordic Eco-labelling?

The Swan-logo is very well known in Nordic countries and while buying products and services both ordinary consumers as well as experts are guided by the existence of the eco-label.

As recent research revealed, the Swan is known to 97% of Swedish consumers, 94% in Norway, 82% in Denmark, 88% in Finland and 60% in Iceland. Therefore one can claim that the Swan is a key to the Nordic market!

What costs are accompanied by the Eco-label?

Companies applying for the Eco-label have to pay an application fee that will cover the administration of the application and the control visit to the applicant. In addition, the applicant has to cover travel expenses for the control visit if the manufacturing plant is outside the Nordic countries.

Once the license has been granted, there is an annual charge for products carrying the Swan label to which the license applies. There is a different fee for different products and services.

Contact one of the Nordic offices to determine exactly what the fees are for certain type of product or service.

Also watch the video about the Swan logo!

Adobe Flash Player not installed or older than 9.0.115!

The Nordic Eco-label coordinator is Merle Kuusk: telephone +372 627 31 05 or email merle.kuusk(at)norden.ee.
Press questions will be answered by Triin Oppi: telephone +372 627 31 07, mobile +372 52 13 226 or email triin.oppi(at)norden.ee.

The Tartu County-based printing company Ecoprint successfully completed an audit by the official Nordic ecolabel Swan in April which recognised that its production processes and products conform to the ecolabel's standards. Ecoprint therefore has the right to begin marking its products with the Swan logo – confirmation anywhere in Europe that the product is environmentally friendly.

"Being awarded the right to use the Swan ecolabel has been one of our objectives since we started up our environmentally friendly 'Green Publication' product group," explained Juhan Peedimaa, the director of Ecoprint. "We've been expanding over the last year and found ourselves new clients in the Nordic countries. We hope that being able to use the label will boost our reputation in their eyes."