Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktorSellistel poliitiliselt ja majanduslikult keerulistel aegadel, nagu praegu valitseb Euroopa Liidus, tuleb Läänemere piirkonnas enam vaadata üksteise poole, julgeda seada prioriteete ning paremini ära kasutada võimalusi, mis peituvad teaduses ja erinevates rahastamisskeemides. Seda toonitas Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor oma kõnes Tallinna Ülikooli korraldatud konverentsil Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimisest.

Sundström tõi näiteks Põhjamaade Investeerimispanga pakutavad laenuvõimalused, mida ei ole täies mahus ära kasutatud. Samuti võiksid Läänemere äärsed riigid enam hinnata Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsiooni pakutavat.

Lisaks tasuks kaaluda, kuidas Põhja- ja Baltimaad saaksid tihedamat teaduskoostööd teha, sest just teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöös on võimalik praegustele väljakutsetele kestlikud lahendused leida. Sundström tõi siinkohal näiteks Põhjamaade Innovatsiooni, Põhjamaade Tippteaduse Algatuse ja Nordforski teaduskoostöö. Terve Berth Sundströmi ettekandega on võimalik tutvuda siin.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Gender equality. Photo: Johannes Jansson/norden.org Kadi Viik, Grete Kaju and Kersti Puhm from the Estonian Ministry of Social Affairs visited the institutions of Norway that are dealing with issues of gender equality and human rights this autumn.

The following is a summary of the visited institutions and the held discussions.

• NIKK – Nordic Gender Institute
  

The institute was founded by the Nordic Council of Ministers 15 years ago. It is a cross-country centre for resources and information that deals with gender research and organises gender equality in the Nordic Countries.

A representative of the NIKK noted that the situation regarding representation of women in politics is significantly better than in business in the Nordic Countries. However, it is noteworthy that there are fewer women on leading positions on the local government level than the national level. In addition to that, the statistical indicators of intimate partner violence are very high in the Nordic Countries. Both segregation and the gap in remuneration are also serious issues. The political changes in Denmark and Iceland give additional reasons for concern.

Ott Pärna, CEO of the Estonian Development Fund. Photo: Jakob Sjövall/norden.ee"Instead of competing internationally, we should compete locally," noted Ott Pärna, CEO of the Estonian Development Fund, at a conference "Communicating entrepreneurship in the Baltic Sea region" held on 10 September in Narva.

Pärna listed a number of factors that hinder the development of innovative entrepreneurship in Estonia, such as lack of genuine ambition, a small number of success stories and poor debating skills. The CEO of the Estonian Development Fund said that at the same time foreign investors are actively looking for opportunities to grow their money. For example, a large international company invested in Lithuania and is now hiring hundreds of well-prepared IT-specialists. However, there are not so many to be found. So, the combination of a high unemployment rate and the shortage of highly qualified labour makes investors turn to other markets.

Differences in the tax systems, in roles concerning health and social care, in pensions, in education create problems when people are active in more than one country.

Ole Norrback, Chairman of the Nordic Freedom of Movement Forum

The Eu Baltic Sea Strategy and the internal market

Services in the European Union should enjoy the same freedom of movement as people and goods. Experience has shown, however, that the movement of services is often hindered by market obstacles and is difficult to implement. This in turn stifles economic growth and the creation of jobs, particularly now in these financially complex times.

Want to see presentations from the conference? Click here!

How such market obstacles can be removed in the Baltic Sea region as part of the Baltic Sea Strategy – including through cooperation between e-signatures and information technology – is the theme of a high-level conference being held at Swissôtel Tallinn on 17 September 2010. The issue will be discussed by a group of experts led by Michel Barnier, Commissioner for Internal Market and Services of the European Commission, and former EC commissioner Mario Monti.

In 2007, the prime ministers of the Nordic countries – Finland, Sweden, Norway, Denmark and Iceland – charged the Nordic Council of Ministers with the task of mapping the market obstacles restricting the economic development of and the free movement of people within the Nordic region.

"Differences in the tax systems, in roles concerning health and social care, in pensions, in education create problems when people are active in more than one country," explained Ole Norrback, the chairman of the Nordic Freedom of Movement Forum, who will be presenting the Nordic experience at the conference. Other experts from the region will also be presenting their plans for unified certification, the eScience project and more.

The Baltic Sea Strategy, adopted by the European Council in 2009, is an initiative within the European Union which is designed to find solutions to the principal bottlenecks hampering the development of the Baltic Sea region. The strategy focuses on the environment, competitive ability, infrastructure and the safety of the maritime environment.

Estonia's objectives are to implement the strategy in as smooth a way as possible one project at a time and to launch the active management of the projects, including in the internal market area, which Estonia is coordinating.

The conference is being organised by the Nordic Council of Ministers' Office in Estonia, the Ministry of Economic Affairs and Communication of Estonia, the Ministry of Foreign Affairs of Estonia and the Estonian office of the European Commission.

Maritime safety is of key importance for the Baltic Sea region. Photo: norden.orgThe Nordic countries and the Baltic States together show the rest of Europe how successful regional cooperation can be in helping to emerge from the crisis, Jose Manuel Barroso, the President of the European Commission, said at the Baltic Sea States Summit held in Vilnius on 2 June.

"Maritime safety is of key importance for the entire Baltic Sea region, and we must engage in closer co-operation to ensure that safety," Matti Vanhanen, the Prime Minister of Finland, stressed. According to Vanhanen, the Baltic Sea countries lack the capacity to cope with disasters such as the one that currently plagues the Gulf of Mexico. "Most accidents happen due to human error," Vanhanen explained. "Thus, we need better control and information systems to map out exactly where ships are and where they are headed, just like we have at airports."

Nordic Council of Ministers' secretary-general Halldór Ásgrímsson (left) and Danish minister of foreign affairs Lene Espersen at the Baltic Development Forum 2010. Photo: Silje Bergum Kinsten/norden.orgThe Nordic model of joining forces in the fields of innovation and research could inspire other countries in the Baltic Sea region, said Lene Espersen, the Danish Minister of Foreign Affairs, at the Baltic Development Forum in Vilnius on 2 June.

The Top-Level Research Initiative is part of NCM's globalisation programme, which aims at jointly meeting the challenges of globalisation, especially within the areas of climate, energy, health and welfare.

The initiative consists of six sub-programmes: