Põhja- ja Baltimaade ametnike koostöö elavdamiseks loodud avaliku halduse mobiilsusprogramm eraldas 2011. aastal toetusi kogusummas 349 493 eurot, mis jagunes 64 toetust saanud projekti vahel. Suurim ühele projektile eraldatud toetus on 12 400 eurot, väikseim eraldatud summa on 743 eurot.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile laekus tänavu kokku 79 taotlust ehk rohkem kui varasematel aastatel. Kõige rohkem taotlusi esitati Eestist (25 taotlust), Lätist (24) ja Leedust (22), Põhjamaadest esitati 8 taotlust, neist enim Taanist (5).

Erinevalt eelnevatest aastatest sai sel korral toetusavalduse esitada vaid elektrooniliselt taotluskeskkonna NB8-Grants kaudu. Elektrooniline taotlussüsteem on keskkonna- ja kasutajasõbralikum kui e-posti teel või posti teel taotluse esitamine. Samuti on püütud NB8-Grants'i keskkonnas anda taotlusväljade juures võimalikult palju näpunäiteid, selgitusi taotlejale, et vältida võimalikke vigu taotluses.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Alla, kirjapulk kätte, skänneri juurde, üles, e-kirja lisa, saada jne, jne – ja kui valesti siis jälle otsast peale. See kõik on minevik. Põhja- ja Baltimaade ühiste ametnike, aga ka ettevõtluse ja tööstuse koostöötoetust saab nüüdsest taotleda Interneti teel.

Uues elektroonilises taotluskeskkonnas, mille nimetus NB8-Grants viitab viiele Põhja- ja kolmele Baltimaale, saab toetustaotlust täita kasvõi iga päev sammhaaval kuni taotlustähtaja kukkumiseni. Ehk siis:

- ametnike koostöötoetuse puhul 30. märts 2011,
- ettevõtluse ja tööstuse koostöötoetuse puhul 31. märts 2011.

 NB8-Grantsi kaudu tuleb toetuse saamise korral esitada hiljem ka aruanne, lisaks toimub kogu suhtlus toetuse haldaja ja taotleja vahel uues virtuaalkeskkonnas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse peakontori uks Tallinnas. PMNi esindusel on ka filiaal Tartus ning infopunktid Valgas, Narvas ja Pärnus. Foto: Väino Silm/norden.ee"Vaadates gloobust ja termomeet¬rit, pole kahtlustki, et kuulume Põhjamaade ridadesse," kommenteeris Valga maavanem Margus Lepik Valga maavalitsuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) 2011. aasta koostöölepingule allkirja andes eelmisel nädalal. Ajaleht Valgamaalane võttis sündmuse ja sellele järgnenud PMNi koostöötoetuste tutvustamist kinnitusena jätkuvast toest.

Alles mõned nädalad ametis olnud PMNi Eesti esinduse uue direktori Berth Sundströmi hinnangul võib peatselt juba 20 aastat toiminud Põhjamaade ja Eesti koostööd edukaks pidada, kirjutas Valgamaalase ajakirjanik Sirje Lemmik. "Kuna käesoleval aastal on eesistujamaa Soome, kes tähtsustab rohelist mõtteviisi, keskendutakse tänavu rohkem keskkonnaalasele koostööle ning keskkonnasäästlikule käitumisele," selgitas direktor.

Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist Tiina Hallimäe rääkis, kuidas Võrumaa puidu-ja mööblitootjad ettevõtluse mobiilsusprogrammist saadud toetuse abil mullu novembris kuue-päevasel õppereisil Taani ja Rootsi puidutööstuse kompetentsikeskustes käisid. "Toetus katab reisi-ja majutuskulud, taotlemine ja aruandlus ei ole keeruline ning nõunikud on sõbralikud ja abivalmis," kinnitas Hallimäe.

Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgJuba veebruari alguses jõuavad kätte esimesed toetuste tähtajad. Kuna enamike toetuste puhul on nõutav koostöö ühe või isegi mitme Põhjala partneriga, on praegu sobiv aeg vajalikke konktakte looma asuda.

Paigas on nii Põhjamaade kultuurifondi kui ka Põhjamaade kultuuripunkti hallatavate toetuste tähtajad. Samuti Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee  ning Nordplusi tähtajad. Hiljemalt jaanuaris selguvad ka Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse; ettevõtluse ja tööstuse ning mittetulundusühingute toetusprogrammide tähtajad.

Kuna toetused hõlmavad nii Põhja- kui ka Baltimaid, siis on taotlemine ja kogu sellega seotud dokumentatsioon inglise keeles, mõni kord ka skandinaavia keeltes või soome keeles. Meie koduleheküljelt leiab toetuste lühitutvustuse, mistõttu palume kindlasti tutvuda lähemalt ja põhjalikumalt ka ingliskeelsete materjalidega.

Lisaks kokkuvõtvale üldisele teabele leiab meie koduleheküljelt tagasisidet ja näpunäiteid varasematelt taotlejatelt.

Külastuse käigus kohtusime oma alale pühendunud inimestega, kes olid väga abivalmis ja meeldivad. Me tutvusime mitmete huvitavate projektidega ja oskuslike lahendustega probleemidele, millega meilgi tuleb tegeleda.

Ole Wolf, Taani Horsensi vallavalitsuse kultuuriosakonna projektijuht

Ühine koolitusreis parandas oluliselt omavahelisi suhteid, tõstis n-ö grupivaimu ning külastatud linnadest saadi olulisi näpunäiteid: kuidas oma linnas võrgustikutööd paremini koordineerida; kuidas parandada kommunikatsiooni erinevate institutsioonide vahel ning jagada rolle ja vastutust.

Ketri Kupper, Pärnu Linnavalitsuse uimastiennetuse peaspetsialist

Toetuse eelarve: 270 000 EUR aastas

Kellele?

• riigi- ja omavalitsusametnikud kõigist Põhja- ja Baltimaadest
• kõik administratiivsed tasandid (riik, maakond, kohalik omavalitsus)
• nii üksikisikutele kui ka gruppidele

Miks?

• kogemuste ja teadmiste vahetamiseks
• koostöövõrkude arendamiseks 
• tõhusate töömeetodite arendamiseks 
• Läänemere piirkonna üleilmse konkurentsivõime suurendamiseks

Milleks?

• lühike õppevisiit (study visit), 3–10 tööpäeva ühes riigis
• pikem praktika (internship), kuni 20 tööpäeva ühes riigis
• erialane väljaõpe töökohal (on the job training)
• koostöövõrkude kohtumised (networking)
  

Tähtsaimad tingimused toetuse saamiseks (vt kindlasti ka suuniseid):

• koostööpartnerid vähemalt kolmest Põhjala ja Balti riigist (NB 1+2 või 2+1)
• toetusavaldusele on lisatud 3 kinnituskirja: tööandjalt, vastuvõtvalt asutuselt ja kaasrahastamise kohta (vähemalt 30% projekti eelarvest)
• toetus katab kuni 70% projekti eelarvest
• abikõlbulikud kulud: reisikulud, reisikindlustus, majutuskulud ja päevaraha (kuni 110 EUR inimese kohta päevas toetuse eelarvest)
• toetus ei ole ette nähtud: konverentside osalustasud, regulaarselt toimuvate NB8 kohtumistega seonduvad kulud, ruumide ja tehnika rent, tõlkimine, palk jms

Otsustamine:
Rahastusotsuse langetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti, Läti ja Leedu kontorite juhatajad, tuginedes:

• toetuste üldisele kvaliteedile,
• toetusprogrammi nõuetele (vt suuniseid),
• edukriteeriumitele (vt suuniseid),
• otsusele, et eelistatud on mitmeid valdkondi hõlmavad projektid,
• otsusele, et eelistatud on grupitaotlused,
• otsusele, et eelistatud ei ole ükski riik ega valdkond.

Otsus saabub hiljemalt 8 nädalat pärast taotlemise tähtaja lõppu. Põhjamaade Ministrite Nõukogu võtab kõigi taotlejatega ühendust ning otsust ei saa vaidlustada. Toetus tuleb ära kasutada 12 kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist. Hiljemalt 30 päeva pärast projekti elluviimist tuleb esitada aruanne.

Taotlemine
Elektrooniline, taotlusvormid asuvad siin.

Tähtaeg
30. märts 2012

Kontakt
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Madis Kanarbik, Tartu filiaali juhataja
Tel: 742 36 25
Mobiil: 50 46 570
Faks: 744 12 41
E-post: public.administration(at)norden.ee

Teadus. Foto: Johannes Jansson/norden.orgEesti parlamendi, riigikogu, esimees Ene Ergma on üks neist, kes leiab, et tuleks luua Läänemere maade ühtne teadusruum, mille üheks osaks võiks olla Läänemere tehnoloogia Instituut, mis uuriks näiteks info-, bio- ja nanotehnoloogiat. "Selle asemel, et võistelda omavahel, peaksime püüdma suurema koostöö poole ja selle kaudu pakkuma konkurentsi suurte riikide teaduskeskustele," tegi Ergma ettepaneku märtsi alguses Tallinnas aset leidnud rahvusvahelisel konverentsil, mis vaagis teadus-, arendus- ja regionaalkoostöö võimalusi Euroopa Liidu (EL) Läänemere strateegia raames.

Konverentsi "Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks" eesmärk oli anda oma panus sellesse, et Läänemere strateegia muutuks praktikas toimivaks dokumendiks. Et see ei kujuneks inimeste silmis jälle üheks hoomamatuks ELi bürokraatiat peegeldavaks algatuseks.

"Põhjamaadega koostöö eriti väärtuslik osa peitub võimaluses õppida põhjalikult tundma sealseid riigi ja kohaliku omavalitsuse toetussüsteeme, hästi toimima pandud pereteenuseid ning kaasava hariduse rakendamist. Seal on paljutki, mida sobivalt Eesti oludele kohandada," räägib selle vallas tegutsev Eesti arst Tiina Stelmach.

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni prognoosides paigutub Läänemere piirkond Euroopas aastani 2020 kahe kõige kiirema kasvuga turismiregiooni vahele, neid ühtlasi ka sidudes. Need on Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa. Neljapäeval, 15. mail Pärnus toimuv Põhjala Foorum "Loovvõrgustikud turismimajanduses" pakub võimalust osa saada Põhjamaade, Eesti ja Läti turismiekspertide kogemustest ja innovatiivsete lahenduste leidmisest Läänemere piirkonna turismi arendamises.