Keskkonnafestival "Rohevik""Viimastel aastatel on taastuvenergia, ühistranspordi, veekaitse ja kestliku põllumajanduse asemel investeeritud palju kinnisvarasse ja fossiilkütustesse," märkis Soome keskkonnaminister Ville Niinistö oma avakõnes 16. septembril Tallinnas Riigikogus aset leidnud Roheviku rahvusvahelisel konverentsil "Puhas energia ja transport". Konverentsil kõnelenud eksperdid tõstsid esile keskkonnasõbralike ja säästlike uuenduste võimalusi Läänemere piirkonnas.

"On oluline, et valitsused looksid pinnase ettevõtetele ja teistele majandustegelastele. Investeeringud nõuavad usaldusväärset seadusandlikku pinnast ja toetavat keskkonda," kõneles Niinistö Riigikogus. Soome keskkonnaminister tõi esile ka erakordsed võimalused, mida pakub ÜRO kestliku arengu konverents (Rio+20), kui poliitikud on valmis enamaks kui tavapäraseks jutuajamiseks.

Rahvusvaheline konverents "Puhas energia ja transport" süvenes rohelise majanduse võimalustesse energia- ja transpordisektoris. See tähendab, et tuleb leida uusi energia saamise viise, suurendada taastuvatest allikatest toodetud energia hulka ning ehitada üles uudne energiatõhus ja puhas transpordikorraldus.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Tampere. © City of Tampere/Suomen Ilmakuva OySoome Tampere linn projektiga ECO_² pälvis veebruari alguses rahvusvahelise žürii poolehoiu oma tervikliku ja lihtsalt arusaadava linnaplaneerimise kontseptsiooni loomise eest. Projekti elluviimise võtmeks on linnapea ja poliitikute aktiivne kaasamine ning linnaülese koordinatsioonimehhanismi loomine.

Tampere terviklahenduse loomisse on kaasatud ka äri- ja haridussektor. Lisaks linnale on projekti käimalükkamist rahastanud Soome Innovatsioonifond, SITRA.

Soomes, Turu linnas 31. jaanuarist - 2. veebruarini toimunud konverents keskendus lahenduste otsimisele kliimamuutustega kohanemisel. Tiheda ja mitmekesise programmi ja 18 riigi esindajate osavõtul toimunud temaatiliste töötubade kõrval, kuulutati välja ka parimate nn kliimalahenduste loojad. Žüriisse kuulus ka Eesti Linnade Liidu esindaja.

Tavaline kraan ja uus kraan eelfiltreeritud trassiveele. Foto: Grete Kodi/norden.eeKeskkonnateadlikkuse ja säästva majandamise ideid levitades on meil nüüd ka omast käest kogemus võtta ja võimalus tegudega eeskujuks olla. Nimelt on rohelises programmis osalemine andnud meile vajalike teadmiste ja hea enesetunde kõrval ka otsest tulu nutikamast tarbimisest - loobusime veepütist sootuks.

Töövälise aja elektritarbimise lõpetamine säästab meil enam kui 9000 krooni ja jätab õhku paiskamata üle seitsme tonni süsinikdioksiidi. Eesti Energialt elektrit ostes saab igaüks kerge vaevaga välja arvutada nõnda tekkivat süsinikdioksiidi jalajälge – umbes 1,1 kg CO₂/kWh.

Läänemere Arengufoorumil tõusis teiste teemade seas taas esile ka Läänemere tervislik reisund ja meresõiduohutus. Foto: norden.orgPõhjamaad ja Balti riigid näitavad üheskoos ülejäänud Euroopale, kuidas edukas piirkondlik koostöö aitab kriisist väljuda, märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisel Vilniuses, 2. juunil.

Barroso tõstis esile Põhja- ja Baltimaade ühiseid pingutusi säästva arengu saavutamisel: kaubanduspiirangute kaotamine, teadus- ja innovatsioonikoostöö, energiavõrkude ühendamine.

"Meresõiduohutus on võtmetähendusega tervele Läänemere piirkonnale ning meil tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha," toonitas Soome peaminister Matti Vanhanen, kelle sõnul puudub Läänemere maades võimekus tulla toime sarnase looduskatastroofiga, mis laastab praegu Mehhiko lahte. "Enamik õnnetusi juhtub inimliku eksimuse tõttu," selgitas Vanhanen. „Seega on meil vaja paremat kontrolli- ja teavitussüsteemi, et kaardistada sarnaselt lennuväljadele laevade täpne asukoht ja sihtkoht."

Viimasel aastal oleme laienenud ning leidnud uusi kliente ka Põhjamaades. Loodame, et märgi kasutusõigus meie mainet uute klientide silmis veelgi tõstab.

Juhan Peedimaa,
trükikoja Ecoprint juhataja

Põhjamaade keskkonnamärgise taotlemine ei ole keeruline. Praegu oleme loonud 65 kategooriat erinevatele tootegruppidele nõudmiste täitmiseks.

Ragnar Unge,
Rootsi Keskkonnamärgistuse tegevdirektor

Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.

Vajuta siia - ettekanded, infovoldikud, uurimused jpm Luigest!

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti roheline luik - teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Tegemist on I tüüpi ISO 14024 standardile vastava ökomärgise süsteemiga.

1990ndate alguse tagasihoidlikust algatusest on praeguseks välja kasvanud maailma üks edukamaid ökomärgiseid. Igas Skandinaavia riigis on kohalikud kontorid, kes tegelevad kriteeriumide väljatöötamise, kontrollvisiitide, litsentsimise ja turundusega. Luigemärgi riiklikud agentuurid hoolitsevad ka Euroopa Liidu ökomärgisega seonduva eest Põhjalas. Nii kuulub Põhjamaade ökomärgis katusorganisatsiooni Global Ecolabelling Network, GEN, mis ühendab ökomärgiste ühinguid üle maailma.

Miks taotleda Põhjamaade keskkonnamärgist?

Luigemärk on Põhjamaades väga tuntud ning toodete ja teenuste ostmisel lähtuvad nii tavatarbijad kui ka eksperdid paljuski just keskkonnamärgise olemasolust.

Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!

Millised kulud keskkonnamärgisega kaasnevad?

Ökomärgise litsentsi taotlevatele ettevõtetele kehtib taotlustasu, mis katab litsentsi määramise eelduseks oleva menetlusprotsessi ja taotleja juurde tehtava kontrollvisiidi kulud. Lisaks sellele peab taotleja katma reisikulud, mis kaasnevad kontrollvisiitidega väljaspool Põhjamaid asuvatesse tehastesse.

Kui litsents on väljastatud, tuleb luigemärgiga tähistatud toodete eest maksta edaspidi aastatasu. Erinevatele toodetele ja teenustele kehtib erineva suurusega tasu.

Täpsema teabe saamiseks konkreetsele tootele või teenusele kehtiva tasu kohta võtke ühendust mõne Põhjala riigi kohaliku kontoriga.

Vaata ka videot luigemärgist!

Adobe Flash Player not installed or older than 9.0.115!

Luigemärgiga tegeleb Merle Kuusk: telefon 627 31 05 või e-post merle.kuusk(at)norden.ee.
Ajakirjanike küsimustele vastab Triin Oppi: telefon 627 31 07, mobiil 52 13 226 või e-post triin.oppi(at)norden.ee.

Tartumaal asuv Ecoprint läbis aprillis edukalt Põhjamaade ametliku ökomärgise Luige auditi, mille käigus tunnistati trükikoja tootmine ja trükitooted keskkonnamärgise nõuetele vastavaks. Seega omab Ecoprint nüüd õigust märgistada kõiki oma trükitooteid Luigega, mis annab kinnitust kogu Euroopas, et tegemist on keskkonnasõbraliku trükisega.

"Luigemärgi kasutusõigus on meile väikseks eesmärgiks olnud tegelikult juba alates meie keskkonnasõbraliku tootegrupi Roheline Trükis sünnist," selgitab Juhan Peedimaa, Ecoprindi juhataja. "Viimasel aastal oleme laienenud ning leidnud uusi kliente ka Põhjamaades. Loodame, et märgi kasutusõigus meie mainet uute klientide silmis veelgi tõstab."