Soovid olla kursis põhjamaiste ürituste ja uudistega?
Avaleht > Artiklid märksõna järgi: Ettevõtlus

Kirjuta Põhjamaadest ja võida 1000 eurot!

Esmaspäev, 21 Märts 2011 17:05
kirjuta põhjamaadest ja võida 1000 eurot!

Põhjamaade kirjutusvõistlus 2011Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

  • suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
  • täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
  • saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis - 20 aastatNõuded tekstidele:

  • ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
  • kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
  • kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

  • Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
  • Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
  • Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
  • Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
  • VikipeediaHinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
  • Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
  • Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
  • Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
  • Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

  1. Energia ja keskkond
    (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
    Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
  2. Kultuur ja pärand
    (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
    Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
  3. Majandus
    (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
    Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
  4. Teadus ja haridus
    (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
    Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
  5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
    Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Nordic LookAuhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!


Olulised viited:



NB8-GrantsAlla, kirjapulk kätte, skänneri juurde, üles, e-kirja lisa, saada jne, jne – ja kui valesti siis jälle otsast peale. See kõik on minevik. Põhja- ja Baltimaade ühiste ametnike, aga ka ettevõtluse ja tööstuse koostöötoetust saab nüüdsest taotleda Interneti teel.

Uues elektroonilises taotluskeskkonnas, mille nimetus NB8-Grants viitab viiele Põhja- ja kolmele Baltimaale, saab toetustaotlust täita kasvõi iga päev sammhaaval kuni taotlustähtaja kukkumiseni. Ehk siis:

- ametnike koostöötoetuse puhul 30. märts 2011,
- ettevõtluse ja tööstuse koostöötoetuse puhul 31. märts 2011.

 NB8-Grantsi kaudu tuleb toetuse saamise korral esitada hiljem ka aruanne, lisaks toimub kogu suhtlus toetuse haldaja ja taotleja vahel uues virtuaalkeskkonnas.

Tallinna kontori uksPõhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse peakontori uks Tallinnas. PMNi esindusel on ka filiaal Tartus ning infopunktid Valgas, Narvas ja Pärnus. Foto: Väino Silm/norden.ee"Vaadates gloobust ja termomeet¬rit, pole kahtlustki, et kuulume Põhjamaade ridadesse," kommenteeris Valga maavanem Margus Lepik Valga maavalitsuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) 2011. aasta koostöölepingule allkirja andes eelmisel nädalal. Ajaleht Valgamaalane võttis sündmuse ja sellele järgnenud PMNi koostöötoetuste tutvustamist kinnitusena jätkuvast toest.

Alles mõned nädalad ametis olnud PMNi Eesti esinduse uue direktori Berth Sundströmi hinnangul võib peatselt juba 20 aastat toiminud Põhjamaade ja Eesti koostööd edukaks pidada, kirjutas Valgamaalase ajakirjanik Sirje Lemmik. "Kuna käesoleval aastal on eesistujamaa Soome, kes tähtsustab rohelist mõtteviisi, keskendutakse tänavu rohkem keskkonnaalasele koostööle ning keskkonnasäästlikule käitumisele," selgitas direktor.

Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist Tiina Hallimäe rääkis, kuidas Võrumaa puidu-ja mööblitootjad ettevõtluse mobiilsusprogrammist saadud toetuse abil mullu novembris kuue-päevasel õppereisil Taani ja Rootsi puidutööstuse kompetentsikeskustes käisid. "Toetus katab reisi-ja majutuskulud, taotlemine ja aruandlus ei ole keeruline ning nõunikud on sõbralikud ja abivalmis," kinnitas Hallimäe.

RobotdalenProjekt IceBlaster Robotdalenis Rootsis. Foto: robotdalen.seRootsis asuv Robotdalen on omanäoline robootika ja automaatika keskus Euroopas, sarnased keskused asuvad veel vaid USAs ja Jaapanis. Novembri lõpus külastas keskust 22-liikmeline eestlaste delegatsioon, et tutvuda, kuidas viivad rootslased ellu plaani luua 2013. aastaks 35 uut ettevõtet ja 35 uut toodet.

Kuuepäevase õppereisi eesmärgiks oli külastada Rootsi ja Taani puiduvaldkonna kompetentsikeskusi sooviga tulevikus luua Võrumaale sarnane keskus, mis teenindaks kogu Eestit, Põhja-Lätit ja Loode-Venemaad.

Peale Robotdaleni külastasid eestlased Rootsis veel Tibro Meistrite keskust ja Träcentrumi.

Tibro Meistrite keskus on ainulaadne Pohja-Euroopas, mis õpetab täiskasvanuid käsitöömööblit valmistama. Keskuses opetatakse puusepatööd, mööbli restaureerimist, polsterdamist, puidu katmist metalliga, puidu nikerdamist, dekoormaalimist. Kui meistrite keskus keskendub käsitöömööbli valmistamise opetamisele, siis Tibro Õppekeskus õpetab tööstuslikult mööblit tootma. Mõlemad keskused teevad tihedat koostööd nii tööhoiveameti kui ettevõtjatega, et inimesed leiaksid töö ning ettevotjad saaks endale kvalifitseeritud tööjõudu.

Uue aasta alguses lähenevad toetuste tähtajad

Teisipäev, 07 Detsember 2010 16:06

TantsFoto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgJuba veebruari alguses jõuavad kätte esimesed toetuste tähtajad. Kuna enamike toetuste puhul on nõutav koostöö ühe või isegi mitme Põhjala partneriga, on praegu sobiv aeg vajalikke konktakte looma asuda.

Paigas on nii Põhjamaade kultuurifondi kui ka Põhjamaade kultuuripunkti hallatavate toetuste tähtajad. Samuti Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee  ning Nordplusi tähtajad. Hiljemalt jaanuaris selguvad ka Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse; ettevõtluse ja tööstuse ning mittetulundusühingute toetusprogrammide tähtajad.

Kuna toetused hõlmavad nii Põhja- kui ka Baltimaid, siis on taotlemine ja kogu sellega seotud dokumentatsioon inglise keeles, mõni kord ka skandinaavia keeltes või soome keeles. Meie koduleheküljelt leiab toetuste lühitutvustuse, mistõttu palume kindlasti tutvuda lähemalt ja põhjalikumalt ka ingliskeelsete materjalidega.

Lisaks kokkuvõtvale üldisele teabele leiab meie koduleheküljelt tagasisidet ja näpunäiteid varasematelt taotlejatelt.

Ökodisain säästab raha

Teisipäev, 07 Detsember 2010 15:48

DisainPõhjala disainiga saab Tallinnas tutvuda järgmise aasta mais pop-up shop'is. Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgKeskkonnasõbraliku ja säästva ehk kestliku disaini loomisega on võimalik kokku hoida miljardeid kroone. Seda on mõistnud nüüd ka Euroopa Liit. Põhjamaad soovivad seista selle eest, et see arusaam jõuaks tervet Euroopat hõlmavatesse ettekirjutustesse ning kestlik disain oleks ka edaspidi kõrge kvaliteediga.

See tähendab, et Euroopa Liidu (EL) ökodisaini määrust vaadatakse kriitilise pilguga üle ja viiakse sisse vajalikud parandused. Muudatused puudutavad tõenäoliselt kogu töötlevat töösust alates elektrimootorite ja –pirnide tootmisest.

Praegune ökodisaini direktiiv kehtestab, et ELi siseturul ringlevad tooted peavad vastama teatud keskkonna- ja energianormidele, vastasel juhul ei tohi neid ELis müüa. Novembri lõpus arutasid rahvasaadikud, ELi ametnikud ja mittetulundusühingud Kopenhaagenis, millised need keskkonnanõuded peaksid olema tulevikus.

Euroopa Parlamendi saadik Britta Thomsen leidis, et algatus peaks kannustama Läänemere piirkonna nii ettevõtjaid kui ka teadlasi oma ideedega direktiivi tõhusamaks muuta. „Paljud inimesed usuvad, et n-ö roheliselt tegutsemine maksab raha. Tegelikult on hoopis vastupidi, me säästame raha ja samal ajal hoolime keskkonnast," märkis Thomsen. „Meie Põhjamaades teame seda, mistõttu peame etendama palju tugevamat rolli selles valdkonnas Euroopas – meil on kogemusi, mida teised riigid saavad ära kasutada."

Seminar: Roheline turundus - kestev kapitalRohelise turunduse seminari korraldamisega võttis Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis endale huvitava ülesande: uurisime koos enam kui 60 kuulajaga keskkonnahoidlikku elukorraldust ettevõtluse vaatevinklist. Kas ja kuidas õnnestub vähema ja keskkonnateadlikuma tarbimisega tulu teenida? Kas vähem on tõesti rohkem?

Seminari peaesineja oli John Grant - rahvusvahelise haardega rohelise turunduse tunnustatud ekspert, kes on töötanud teiste seas Briti valitsuse, ajalehe The Guardian, sisustusketi IKEA jt hüvanguks. Lisaks on ta ilmutanud kaks raamatut antut teemal, neist esimene "The Green Marketing Manifesto" osutus bestselleriks.

Granti ja teiste esinejate ettekannetega ning kokkuvõttega seminarist saab tutvuda siin.

Seija LukkalaGlobe Hope'i ühe asutaja, Seija Lukkala loeng Tallinnas 5. novembril. Foto: Grete Kodi/norden.eeEdukalt aastakümneid vanad sõjaväeriided, reklaamplagud, haiglarõivad jpt hinnatud rõivaiks, kottideks, jalanõudeks, eheteks jne muutnud Seija Lukkala tõdes Tallinnas moenädala raames esinedes, et kõige raskem on olnud tunnustatud brändi loomine. Globe Hope'iga see õnnestus.

Brändi loomiseks peab olema tugev ideoloogia toote, tootmise ja teenuse taga. Globe Hope'il on selleks kvaliteet, esteetilisus, eetilisus ja keskkonnasõbralikkus. „Moeäris on pidev surve luua uusi mudeleid ja materjale, millel ei paista lõppu ja mis heidetakse rõivad kiiresti aegumise tõttu kõrvale. Samas on maailmas loodusvarud ju otsakorral," selgitas Lukkala, kes oli üks Globe Hope'i asutajatest.

Praeguseks tunnustatud ja hinnatud kasutatud materjalide ellu äratava ettevõtte tee on olnud käänuline. Turundusstrateegiat on tulnud mitmel korral põhjalikult ümber teha, oma kaupluseni Helsingi kesklinnas jõudis Globe Hope alles kaheksa aastat pärast tegutsemise algust. Kannatlikel investoritel tuli kasumit oodata aastaid – seda on olnud alles kahel viimasel aastal. Kuid see on end ära tasunud.

Vilnius sõitis end roheliseks

Teisipäev, 26 Oktoober 2010 14:05

CO2 paraad VilniusesCO2 paraad Vilniuses ehk elekter versus fossiilsed kütused. Foto: Saulius Abraskevicius/norden.ltElektri ja teiste rohekütuseid pruukivate ja muidu säästlike jõuvankrite suur väljanäitus meelitas oktoobri eelviimasel laupäeval Vilniuse Raekoja platsile sadu huvilisi, teiste seas Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse nõuniku Madis Tilga.

Korraldajad eesotsas PMN Leedu esinduse ja nende arvukate partneritega tõid hiljuti tuumajaama kaotanud rahva ette värvika valiku nii kahe kui neljarattalisi ökoliikureid. Sai katsuda, nõu küsida, proovidagi. Ritta võetult ja GPSiga varustatuna joonistasid sõidukid seejärel Vilniuse linna veebikaardile kliimamuutuste vastu võitlemise võrdkujuks saanud gaasi, süsinikdioksiidi sümboli.

Päev tipnes armutu kiirendusvõistlusega fossiilide ja elektri vahel. Esimeses rollis astusid kordamööda ülesse äkilisemad sisepõlemismootroiga isendid nagu Mitsubishi EVO ja Subaru Impreza. Elektri võidukäigu tõestamiseks oli joonele säätud TESLA. Elekter võitis – 3,5 sekundit sajani jäi fossiilidel kättesaamatuks.

<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 Järgmine > Lõpp >>
Lehekülg 1 / 4