Rootsi sõdurid õppusel. Foto: Johannes Jansson/norden.orgKuigi sügaval sisimas jäävad rootslased alati neutraalseks, on Rootsi tegelikult hüljanud põhimõtte mitte kaasa lüüa riikide kaitseühendustes, kirjutab kolumnist Eva Franchell Põhjamaade Ministrite Nõukogu poliitikaajakirja Analys Norden detsembriväljaandes. Nii on näiteks Rootsil tähtis roll kanda NATO kaitseplaanis, juhul kui Venemaa peaks ründama Balti riike.

Detsembrikuine Analys Norden keskendub uutele tuultele Põhjamaade välis- ja julgeolekupoliitikas, mis aina enam liigub tihedama koostöö suunas. Samas pärast Teist maailmasõda liikusid Põhjamaad kaitsepoliitikas erinevates suunades, tihedam koostöö selles vallas tundus pigem võimatuna kui võimalikuna. Just Põhjala ühist kaitsekoostööd ihkavale Rootsile oli suureks pettumuseks Norra (ja ka Islandi) otsus astuda hoopis NATOsse, meenutab Franchell.

Ometi on Rootsi praegune missioon Afganistanis NATO lipu all teravaimaks välispoliitiliseks küsimuseks kuningriigis juba aastaid. Aga NATO kui sellisega liitumine on täiesti surnud teema. 

Põhjala disainiga saab Tallinnas tutvuda järgmise aasta mais pop-up shop'is. Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgKeskkonnasõbraliku ja säästva ehk kestliku disaini loomisega on võimalik kokku hoida miljardeid kroone. Seda on mõistnud nüüd ka Euroopa Liit. Põhjamaad soovivad seista selle eest, et see arusaam jõuaks tervet Euroopat hõlmavatesse ettekirjutustesse ning kestlik disain oleks ka edaspidi kõrge kvaliteediga.

See tähendab, et Euroopa Liidu (EL) ökodisaini määrust vaadatakse kriitilise pilguga üle ja viiakse sisse vajalikud parandused. Muudatused puudutavad tõenäoliselt kogu töötlevat töösust alates elektrimootorite ja –pirnide tootmisest.

Praegune ökodisaini direktiiv kehtestab, et ELi siseturul ringlevad tooted peavad vastama teatud keskkonna- ja energianormidele, vastasel juhul ei tohi neid ELis müüa. Novembri lõpus arutasid rahvasaadikud, ELi ametnikud ja mittetulundusühingud Kopenhaagenis, millised need keskkonnanõuded peaksid olema tulevikus.

Euroopa Parlamendi saadik Britta Thomsen leidis, et algatus peaks kannustama Läänemere piirkonna nii ettevõtjaid kui ka teadlasi oma ideedega direktiivi tõhusamaks muuta. „Paljud inimesed usuvad, et n-ö roheliselt tegutsemine maksab raha. Tegelikult on hoopis vastupidi, me säästame raha ja samal ajal hoolime keskkonnast," märkis Thomsen. „Meie Põhjamaades teame seda, mistõttu peame etendama palju tugevamat rolli selles valdkonnas Euroopas – meil on kogemusi, mida teised riigid saavad ära kasutada."

Põhjamaade peaministrid Põhjala tippkohtumise 2010 avamisel. Foto: Magnus Fröderberg/norden.orgPõhjamaade koostöö on praegu piisavalt tõhus ning puudub vajadus ühiskonnateadlase Gunnar Wetterbergi Põhjala liitriigi loomise järele, märkis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt Põhjamaade tippkohtumisel viie Põhjamaa valitsusjuhi ühisel pressikonverentsil Reykjavikis.

Reinfeldt tervitas samas Wetterberg algatatud ja laialdasi arutelusid nii Põhjalas kui ka mujal Euroopas vallandanud liitriigi ideed. Samas toonitas Rootsi peaminister, et kolm Põhjamaad – Soome, Rootsi ja Taani – on valinud tihedamaks koostööks ja piiritõkete eemaldamiseks Euroopa Liidu.

Tippkohtumisele eelnenud päeval toimus Reykjavikis Wetterberg Põhjala Liitriigi raamatu esitlus koos paneelaruteluga, kus osalesid poliitikud ja analüütikud kõigist Põhjamaadest. Enam kui 200-pealise auditooriumi ees tõdes Norra endine rahandusminister ja praegune Põhjamaade Nõukogu saadik Per Kristian Foss, et tema kodumaal on väljunud kahest Põhjala liidust ning nüüd läheb Norral paremini kui kunagi varem.

Läänemere Arengufoorumil tõusis teiste teemade seas taas esile ka Läänemere tervislik reisund ja meresõiduohutus. Foto: norden.orgPõhjamaad ja Balti riigid näitavad üheskoos ülejäänud Euroopale, kuidas edukas piirkondlik koostöö aitab kriisist väljuda, märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisel Vilniuses, 2. juunil.

Barroso tõstis esile Põhja- ja Baltimaade ühiseid pingutusi säästva arengu saavutamisel: kaubanduspiirangute kaotamine, teadus- ja innovatsioonikoostöö, energiavõrkude ühendamine.

"Meresõiduohutus on võtmetähendusega tervele Läänemere piirkonnale ning meil tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha," toonitas Soome peaminister Matti Vanhanen, kelle sõnul puudub Läänemere maades võimekus tulla toime sarnase looduskatastroofiga, mis laastab praegu Mehhiko lahte. "Enamik õnnetusi juhtub inimliku eksimuse tõttu," selgitas Vanhanen. „Seega on meil vaja paremat kontrolli- ja teavitussüsteemi, et kaardistada sarnaselt lennuväljadele laevade täpne asukoht ja sihtkoht."

Taani kultuuriministeeriumi esindaja leppele allkirja andmas. Foto: interpress.ruPõhja-Euroopa loomemajandusele ja kultuurielule avanesid paremad võimalused investeeringuteks, rahastamiseks ja kasvuks, kui piirkonna 11 riiki allkirjastasid Põhjamõõtme kultuuripartnerluse kokkuleppele Peterburis.

"Oluline on rõhutada, et kokkuleppega oleme loonud eelkõige parema koostööraamistiku ning uued võimalused kultuurielu ja loomemajanduse arenguks Põhja-Euroopas," toonitas Michael Webb, Euroopa Liidu Venemaa esinduse asedirektor. "Nüüd tuleb asjaosalistel endil leida konkreetsed projektid ja algatused. See kokkulepe on poliitiline otsus hõlbustamaks uut koostööd."

11 riigi esindajad allkirjastasid kokkuleppe Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) poolt korraldatud rahvusvahelisel kultuurifoorumil, mis toimus Peterburis 20. ja 21. mail. Foorum viib kokku kultuurielu, loomemajanduse, kultuuriasutuste ja ametkondade esindajad, kes arutlevad loomemajanduse arenguvõimalusi Põhjamõõtme piirkonnas.

Teadus. Foto: Johannes Jansson/norden.orgEesti parlamendi, riigikogu, esimees Ene Ergma on üks neist, kes leiab, et tuleks luua Läänemere maade ühtne teadusruum, mille üheks osaks võiks olla Läänemere tehnoloogia Instituut, mis uuriks näiteks info-, bio- ja nanotehnoloogiat. "Selle asemel, et võistelda omavahel, peaksime püüdma suurema koostöö poole ja selle kaudu pakkuma konkurentsi suurte riikide teaduskeskustele," tegi Ergma ettepaneku märtsi alguses Tallinnas aset leidnud rahvusvahelisel konverentsil, mis vaagis teadus-, arendus- ja regionaalkoostöö võimalusi Euroopa Liidu (EL) Läänemere strateegia raames.

Konverentsi "Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks" eesmärk oli anda oma panus sellesse, et Läänemere strateegia muutuks praktikas toimivaks dokumendiks. Et see ei kujuneks inimeste silmis jälle üheks hoomamatuks ELi bürokraatiat peegeldavaks algatuseks.

Halldór Ásgrímsson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär. Foto: Johannes Jansson/norden.org"Selleks et Põhjamaad liiguksid föderaalse riigikorralduse suunas, peaksid kõik viis olema NATO, Euroopa Liidu ja eurotsooni liikmed," vastas Põhjamade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Asgrímsson Rootsi ühiskonnateadlasele Gunnar Wettenbergile. Viimase ettepanek, et Põhjala riigid peaksid kaaluma liitriigi loomist, vallandas viies riigis suure arvamustelaine.

Samas teevad juba praegu viie Põhjamaa – Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandi – nii rahvasaadikud kui ka ministrid tihedat koostööd. Seda vastavalt Põhjamaade Nõukogus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogus. Enamik Põhjamaade ministreid kohtub umbes neli korda aastas. Nende Põhjamaade peaministrid, kelle riigid kuuluvad ka ELi, kohtuvad mitteametlikult enne ELi tippkohtumisi ning hoiavad liitu mitte kuuluvaid Norrat ja Islandit aruteludega kursis. Enne ELi tippkohtumisi arutavad Põhjala peaministrid sõlmküsimusi ka Balti riikide ametivendadega.

Koostöö Euroopa Liiduga ja detsembrikuine ÜRO kliimamuutuste konverents Kopenhaagenis on kesksed läbivad teemad täna, 27. oktoobril Stockholmis algaval Põhjamaade Nõukogu istungjärgul ehk Põhjala tippkohtumisel.

Tippkohtumisele eelneval päeval kohtusid viie Põhja- ja kolme Baltimaa peaministrid, kes kõneluste tulemusel kinnitasid uue üleilmse kliimaleppe hädavajalikkust. Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti sõnul on kokkuleppe saavutamiseks vaja Läänemere piirkonnal koostööd teha ning praegu on luubi all peamiselt leppega seonduvad finantsküsimused.