Foto: Eivind Sætre/norden.org Roheline majandus on oluline tegur Põhjamaade majanduse arendamises ja kasvatamises. Seetõttu rõhutasid Põhjamaade majandus-, energia- ja reagionaalministrid, et nad on valmis tulevikus palju enam investeerima rohelisse majandusse. Põhjamaade peaministrid peaksid vastavad otsused langetama eelseisval kohtumisel ja globaliseerimisfoorumil.

Põhjamaade Innovatsiooni Fond võib saada jutust tegelikkuseks. Ministrid jätkavad võimaliku fondi loomise kõneusi koos Euroopa Investeermisfondiga, mis panustaks kolmandiku rahastust. Mahukas ettepanek hõlmaks 250 miljonit eurot, millest 50 miljonit eurot moodustaks raha panustamist nn äriinglitesse.

Projekt IceBlaster Robotdalenis Rootsis. Foto: robotdalen.seRootsis asuv Robotdalen on omanäoline robootika ja automaatika keskus Euroopas, sarnased keskused asuvad veel vaid USAs ja Jaapanis. Novembri lõpus külastas keskust 22-liikmeline eestlaste delegatsioon, et tutvuda, kuidas viivad rootslased ellu plaani luua 2013. aastaks 35 uut ettevõtet ja 35 uut toodet.

Kuuepäevase õppereisi eesmärgiks oli külastada Rootsi ja Taani puiduvaldkonna kompetentsikeskusi sooviga tulevikus luua Võrumaale sarnane keskus, mis teenindaks kogu Eestit, Põhja-Lätit ja Loode-Venemaad.

Peale Robotdaleni külastasid eestlased Rootsis veel Tibro Meistrite keskust ja Träcentrumi.

Tibro Meistrite keskus on ainulaadne Pohja-Euroopas, mis õpetab täiskasvanuid käsitöömööblit valmistama. Keskuses opetatakse puusepatööd, mööbli restaureerimist, polsterdamist, puidu katmist metalliga, puidu nikerdamist, dekoormaalimist. Kui meistrite keskus keskendub käsitöömööbli valmistamise opetamisele, siis Tibro Õppekeskus õpetab tööstuslikult mööblit tootma. Mõlemad keskused teevad tihedat koostööd nii tööhoiveameti kui ettevõtjatega, et inimesed leiaksid töö ning ettevotjad saaks endale kvalifitseeritud tööjõudu.

Läänemere Arengufoorumil tõusis teiste teemade seas taas esile ka Läänemere tervislik reisund ja meresõiduohutus. Foto: norden.orgPõhjamaad ja Balti riigid näitavad üheskoos ülejäänud Euroopale, kuidas edukas piirkondlik koostöö aitab kriisist väljuda, märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisel Vilniuses, 2. juunil.

Barroso tõstis esile Põhja- ja Baltimaade ühiseid pingutusi säästva arengu saavutamisel: kaubanduspiirangute kaotamine, teadus- ja innovatsioonikoostöö, energiavõrkude ühendamine.

"Meresõiduohutus on võtmetähendusega tervele Läänemere piirkonnale ning meil tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha," toonitas Soome peaminister Matti Vanhanen, kelle sõnul puudub Läänemere maades võimekus tulla toime sarnase looduskatastroofiga, mis laastab praegu Mehhiko lahte. "Enamik õnnetusi juhtub inimliku eksimuse tõttu," selgitas Vanhanen. „Seega on meil vaja paremat kontrolli- ja teavitussüsteemi, et kaardistada sarnaselt lennuväljadele laevade täpne asukoht ja sihtkoht."

Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímsson (vasakul) ja Taani välisminister Lene Espersen Läänemere Arengufoorumil 2010. Foto: Silje Bergum Kinsten/norden.orgPõhjamaade teadlaste ühendatud jõud teaduse ja innovatsiooni vallas võiks olla inspiratsiooniks teistele riikidele Läänemere piirkonnas, leidis Taani välisminister Lene Espersen Läänemere arengufoorumil Vilniuses 2. juunil.

Tippteaduse Algatus on osa PMNi üleilmastumise tegevuskavast, mille eesmärk on üheskoos astuda vastu üleilmastumise väljakutsetele, eriti kliima, energia, tervise ja heaolu valdkondades.

Algatus koosneb kuuest alajaotusest:

Põhk. Foto: Johannes Jansson/norden.org Bioenergiast võib saada Eesti Nokia, julgeb väita Rootsi Linköpingi ülikoolis energiasüsteeme uuriv fil dr Rurik Holmberg. 1991. aastal, sügava majanduskriisi ajal tehti Helsingis maailma esimene GSM-kõne. Järgnev on juba ajalugu... Täna on Eesti sügavas kriisis. Kas teise põlvkonna bioenergiast võiks kujuneda selline Eesti edulugu kui mobiiltelefoni kõne 1991. aastal Helsingis?

Bioenergia on tulevikutööstus. Kogu maailm on haaratud intensiivsesse teadus- ja arendustöösse, et praegust tehnoloogiat tõhustada ja leida uusi lahendusi, sest just selles tehnoloogias peitub suure tõenäosusega võti fossiilkütuste sõltuvusest vabanemiseks ning kliima ja keskkonna säästmiseks.

Taani peaminister Lars Loekke Rasmussen avamas rahvusvahelist konverentsi Nordic Climate Solutions 2009. Foto: Johannes Jansson/norden.orgJuba järgmisel aastal panustab Taani kaks korda rohkem raha uute energiatehnoloogiate uurimisse kui praegu, lubas riigi peaminister Lars Løkke Rasmussen kõrgetasemelise rahvusvahelise kliimakonverentsi Nordic Climate Solutions 2009 avakõnes.

Rasmusseni lubadus peegeldab Põhjamaade pingutusi ja konkreetseid samme võitluses kliimamuutustega ja panustamises taastuvatesse energiaallikatesse. Kuid ainuüksi valitsustest ja poliitikast ei piisa heitgaaside õhku paiskamise vähendamiseks, kliimasoojenemise vähendamiseks ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks.
Väga oluline osa uute tehnoloogiate ja lahenduste arendamisel on ettevõtjatel, rõhutasid kliimakonverentsil nii peaminister Rasmussen kui ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) peasekretär Halldór Ásgrímsson.

Põhjamaade Innovatsioonikeskus jagab 10 miljoni Norra krooni ulatuses projektirahasid ettevõtmistele, mis on suunatud regionaalse innovatsiooni ning järgmise põlvkonna innovatsiooni keskuste toetamiseks. Tähtaeg on 31. jaanuar 2007.

Raha plaanitakse eraldada kokku 5-10 projektile, mille kestuseks eeldatakse 6-36 kuud.

Taotlema oodatakse omavalitsuse ja riiklike institutsioone, tööstusettevõtteid, tööstuste liite, innovatsiooniga tegelevaid asutusi ja kõiki teisi asjasse puutuvaid organisatsioone.
Taotluse esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2007.
Täpsem info: www.nordicinnovation.net

Põhjamaade Innovatsioonikeskus ootab ettepanekuid Euroopa mikro- ja nanotehnoloogiate rahastusprogrammide võrgustiku raames. Taotluskavandite saatmise tähtaeg on 15. märts 2007.

Programmi idee on osutada mikro- ja nanotehnoloogiate praktilistele kasutusvõimalustele igapäevaelus.

Selleks püütakse lisada uurimis-ja arendustööle enam majandusliku ja kaubandusliku väärtust ning paisutada tarbijale orienteeritud ja tööstuspõhist innovatsiooni.

Ära kõhkle: tegutse globaalselt

Kui alustad oma äri, siis mõtle globaalselt, mitte homme ega ülehomme, vaid otsekohe - see tähendab, et kui sa tõepoolest soovid oma äriga Eestis edukas olla. See on nii Põhjamaade kui ka Eesti kõnelejate üks põhisõnumeid 8.mail Tallinnas toimunud Põhja- ja Baltimaade innovatsiooniseminaril osalenutele. Reisisadama juures asuvas Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud täishõivega seminar tõi kokku enam kui sada osavõtjat.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldor Asgrimsson kirjeldab Põhjamaade ühist visiooni üleilmastumise tingimustes, tuues välja Põhjamaade tugevaimad trumbid. Visiooni lähtealuseks on mõistmine, et üleilmastumine loob olukordi, kus ühe riigi pingutustest jääb vajaka ning lahendused peituvad vaid regiooni koostöös.

Põhjamaade eeldused tihedaks koostööks on väga head, sest jagatakse samu väärtusi, regioonis on hästi arenenud haridussüsteem, oskusteave ning kõrge loovus.