Foto: Eivind Sætre/norden.org Roheline majandus on oluline tegur Põhjamaade majanduse arendamises ja kasvatamises. Seetõttu rõhutasid Põhjamaade majandus-, energia- ja reagionaalministrid, et nad on valmis tulevikus palju enam investeerima rohelisse majandusse. Põhjamaade peaministrid peaksid vastavad otsused langetama eelseisval kohtumisel ja globaliseerimisfoorumil.

Põhjamaade Innovatsiooni Fond võib saada jutust tegelikkuseks. Ministrid jätkavad võimaliku fondi loomise kõneusi koos Euroopa Investeermisfondiga, mis panustaks kolmandiku rahastust. Mahukas ettepanek hõlmaks 250 miljonit eurot, millest 50 miljonit eurot moodustaks raha panustamist nn äriinglitesse.

Keskkonnafestival "Rohevik""Viimastel aastatel on taastuvenergia, ühistranspordi, veekaitse ja kestliku põllumajanduse asemel investeeritud palju kinnisvarasse ja fossiilkütustesse," märkis Soome keskkonnaminister Ville Niinistö oma avakõnes 16. septembril Tallinnas Riigikogus aset leidnud Roheviku rahvusvahelisel konverentsil "Puhas energia ja transport". Konverentsil kõnelenud eksperdid tõstsid esile keskkonnasõbralike ja säästlike uuenduste võimalusi Läänemere piirkonnas.

"On oluline, et valitsused looksid pinnase ettevõtetele ja teistele majandustegelastele. Investeeringud nõuavad usaldusväärset seadusandlikku pinnast ja toetavat keskkonda," kõneles Niinistö Riigikogus. Soome keskkonnaminister tõi esile ka erakordsed võimalused, mida pakub ÜRO kestliku arengu konverents (Rio+20), kui poliitikud on valmis enamaks kui tavapäraseks jutuajamiseks.

Rahvusvaheline konverents "Puhas energia ja transport" süvenes rohelise majanduse võimalustesse energia- ja transpordisektoris. See tähendab, et tuleb leida uusi energia saamise viise, suurendada taastuvatest allikatest toodetud energia hulka ning ehitada üles uudne energiatõhus ja puhas transpordikorraldus.

September on sündmusterikas kuu, mistõttu palume teil juba praegu oma kalendris ära märkida kuupäevad 15.-17.09.2011. Neil päevil olete oodatud keskkonnafestivalile "Rohevik", mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.

"Rohevik" koosneb kolmest päevast:
• 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad" Eesti Maaülikoolis Tartus
• 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport" Riigikogus Tallinnas
• 17. september: "Rohevik" tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod" Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt

"Rohevik" otsib vastuseid küsimustele:
• kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
• kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
• milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
• kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Põhjala disainiga saab Tallinnas tutvuda järgmise aasta mais pop-up shop'is. Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgKeskkonnasõbraliku ja säästva ehk kestliku disaini loomisega on võimalik kokku hoida miljardeid kroone. Seda on mõistnud nüüd ka Euroopa Liit. Põhjamaad soovivad seista selle eest, et see arusaam jõuaks tervet Euroopat hõlmavatesse ettekirjutustesse ning kestlik disain oleks ka edaspidi kõrge kvaliteediga.

See tähendab, et Euroopa Liidu (EL) ökodisaini määrust vaadatakse kriitilise pilguga üle ja viiakse sisse vajalikud parandused. Muudatused puudutavad tõenäoliselt kogu töötlevat töösust alates elektrimootorite ja –pirnide tootmisest.

Praegune ökodisaini direktiiv kehtestab, et ELi siseturul ringlevad tooted peavad vastama teatud keskkonna- ja energianormidele, vastasel juhul ei tohi neid ELis müüa. Novembri lõpus arutasid rahvasaadikud, ELi ametnikud ja mittetulundusühingud Kopenhaagenis, millised need keskkonnanõuded peaksid olema tulevikus.

Euroopa Parlamendi saadik Britta Thomsen leidis, et algatus peaks kannustama Läänemere piirkonna nii ettevõtjaid kui ka teadlasi oma ideedega direktiivi tõhusamaks muuta. „Paljud inimesed usuvad, et n-ö roheliselt tegutsemine maksab raha. Tegelikult on hoopis vastupidi, me säästame raha ja samal ajal hoolime keskkonnast," märkis Thomsen. „Meie Põhjamaades teame seda, mistõttu peame etendama palju tugevamat rolli selles valdkonnas Euroopas – meil on kogemusi, mida teised riigid saavad ära kasutada."

Globe Hope'i ühe asutaja, Seija Lukkala loeng Tallinnas 5. novembril. Foto: Grete Kodi/norden.eeEdukalt aastakümneid vanad sõjaväeriided, reklaamplagud, haiglarõivad jpt hinnatud rõivaiks, kottideks, jalanõudeks, eheteks jne muutnud Seija Lukkala tõdes Tallinnas moenädala raames esinedes, et kõige raskem on olnud tunnustatud brändi loomine. Globe Hope'iga see õnnestus.

Brändi loomiseks peab olema tugev ideoloogia toote, tootmise ja teenuse taga. Globe Hope'il on selleks kvaliteet, esteetilisus, eetilisus ja keskkonnasõbralikkus. „Moeäris on pidev surve luua uusi mudeleid ja materjale, millel ei paista lõppu ja mis heidetakse rõivad kiiresti aegumise tõttu kõrvale. Samas on maailmas loodusvarud ju otsakorral," selgitas Lukkala, kes oli üks Globe Hope'i asutajatest.

Praeguseks tunnustatud ja hinnatud kasutatud materjalide ellu äratava ettevõtte tee on olnud käänuline. Turundusstrateegiat on tulnud mitmel korral põhjalikult ümber teha, oma kaupluseni Helsingi kesklinnas jõudis Globe Hope alles kaheksa aastat pärast tegutsemise algust. Kannatlikel investoritel tuli kasumit oodata aastaid – seda on olnud alles kahel viimasel aastal. Kuid see on end ära tasunud.

EkobankenTänapäeva pangandus, see on jätkuvalt justkui Vormel 1 võidusõit keset tavalist liiklust, kirjeldas Lars Pehrson Taani pangast Merkur Andelskasse finantskriisis nii säästud kui ka tihti elatise kaotanud islandlastele Põhjamaade tippkohtumise raames toimunud seminaril vastutustundlikust pangandusest. 

Pehrsoni juhitav pank on üks kolmest, mis sellel aastal pälvis Põhjamaade Nõukogult keskkonnaauhinna. Merkur Andelskasse jagas auhinda Norra Cultura Banki ja Rootsi Ekobankeniga.

Need kolm panka esindavad uut suunda rahanduses. Nad on segu n-ö tavalisest turumajandusest ja väärtustepõhisest pangandusest. Pankade eesmärk on jätkuvalt liigutada raha, teenida kasumit, kuid nad laenavad raha vaid neile ettevõtetele, projektidele, mis on kantud neile pankadele olulistest väärtushinnangutest. Panga ülesanne on leida need asutused ja inimesed, kes kõige paremini soovitud väärtusi toodab. Ja seejuures on igati panga huvides, et ettevõtmine oleks edukas. 

Foto: Sigurður Ólafsson/norden.orgAastavahetusel Taanilt Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise üle võttev Soome panustab enam jõudu kliimamuutustele, nende vastu võitlemisele ja muutustega kohandumisele, kinnitas Eesti põhjanaabrite peaminister Mari Kiviniemi Põhjamaade tippkohtumisel Reykjavikis.

„Me valisime kliimamuutustega tegelem ise oma programmi peateemaks. Me soovime jätkata Põhjala kui aktiivse kliimapoliitika edendaja kuvandi arendamist, rõhutada, et kliimasõbralike lahendusteni jõudmine ja säästev areng on ulatuslik valdkondade ülene ettevõtmine," selgitas Kivinemi Põhjamaade Nõukogu saadikutele eesistumise programmi „Roheline Põhjala – nutikad lahendused kliimamuutustele" tutvustades.

Põhjamaad soovivad, et kliimaküsimusi võetaks arvesse majanduspoliitilisi otsuseid langetades. Lisaks tuleb jätkuvalt parendada elamistingimusi, samal ajal kui vähendatakse heitgaaside paiskamist atmosfääri nii Põhjalas kui ka rahvusvahelisel areenil.

Osooni võttegrupp Islandil. Foto: osoon/etv.err.eeNovember on Osoonis Islandi kuu. Saade püüab anda võimalikult mitmekesise pildi Tulemaa müstilisest loodusest. Island oma pisut ebamaiste mägede ja tardunud laavaväljadega on kui saar teiselt planeedilt. Tektoonilise tekkega saar asub Euroopa ja Põhja-Ameerika mandrilavade piiril. Lahtirebitud mandrilavad kaugenevad teineteisest iga aastaga, põhjustades vulkaanipurskeid ja maavärinaid.

Õigusega nimetatakse Islandit tule ja jää maaks, leiavad saate tegijad. Seal kohtub vulkaanipursete tuli, geisrite ja kuumaveeallikate soojus liustiku jäise jahedusega.

Esimene Islandi saade läks eetrisse 1. novembril. Nädala pärast, 8. novembril uurivad ajakirjanikud vulkaanide hingeelu. Küsivad Islandil töötavate vulkanoloogide käest, kuidas tulemäed töötavad ja kui palju me nende kohta teame? Kas ja kuidas on võimalik selliste hiiglaste tegevust ette ennustada?

CO2 paraad Vilniuses ehk elekter versus fossiilsed kütused. Foto: Saulius Abraskevicius/norden.ltElektri ja teiste rohekütuseid pruukivate ja muidu säästlike jõuvankrite suur väljanäitus meelitas oktoobri eelviimasel laupäeval Vilniuse Raekoja platsile sadu huvilisi, teiste seas Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse nõuniku Madis Tilga.

Korraldajad eesotsas PMN Leedu esinduse ja nende arvukate partneritega tõid hiljuti tuumajaama kaotanud rahva ette värvika valiku nii kahe kui neljarattalisi ökoliikureid. Sai katsuda, nõu küsida, proovidagi. Ritta võetult ja GPSiga varustatuna joonistasid sõidukid seejärel Vilniuse linna veebikaardile kliimamuutuste vastu võitlemise võrdkujuks saanud gaasi, süsinikdioksiidi sümboli.

Päev tipnes armutu kiirendusvõistlusega fossiilide ja elektri vahel. Esimeses rollis astusid kordamööda ülesse äkilisemad sisepõlemismootroiga isendid nagu Mitsubishi EVO ja Subaru Impreza. Elektri võidukäigu tõestamiseks oli joonele säätud TESLA. Elekter võitis – 3,5 sekundit sajani jäi fossiilidel kättesaamatuks.