Foto: Johannes Jansson/norden.org Põhjamaad avasid täna Põhjamaade tippkohtumise eel uue teadmiste ja ideede platvormi kliimamuutuste ja soolise võrdõiguslikkuse seostest. Portaali EqualClimate.org eesmärgiks on välja tuua meeste ja naiste tarbimisharjumised, kuidas need mõjutavad kliimat ning neid asjaolusid arvestades tõhusamalt töötada kestliku arengu nimel.

Portaalist leiab ülevaateid ja uurimusi erinevatest vaatenurkadest: transport, tarbimine, toit ja energia. Koduleht pakub huvilistele teavet tegevuste, aruannete ja poliitiliste otsuste kohta, aga ka näiteid elust enesest, kuidas naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste elustiil ja käitumismustrid mõjutavad kliimat. See on ennetava mõju ja postiivse alatooniga portaal, mida saab kasutada kogu maailmas parimate kogemuste näitamiseks.

Veebikodu EqualClimate on osa Soome kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2011. aasta eesistujamaa algatustest. Portaal loodi koostöös Põhjamaade Soouuringute Instituudiga. Kliimamuutuste uurimine on olnud Soome eesistumise üks võtmeteemasid.

Keskkonnafestival "Rohevik""Viimastel aastatel on taastuvenergia, ühistranspordi, veekaitse ja kestliku põllumajanduse asemel investeeritud palju kinnisvarasse ja fossiilkütustesse," märkis Soome keskkonnaminister Ville Niinistö oma avakõnes 16. septembril Tallinnas Riigikogus aset leidnud Roheviku rahvusvahelisel konverentsil "Puhas energia ja transport". Konverentsil kõnelenud eksperdid tõstsid esile keskkonnasõbralike ja säästlike uuenduste võimalusi Läänemere piirkonnas.

"On oluline, et valitsused looksid pinnase ettevõtetele ja teistele majandustegelastele. Investeeringud nõuavad usaldusväärset seadusandlikku pinnast ja toetavat keskkonda," kõneles Niinistö Riigikogus. Soome keskkonnaminister tõi esile ka erakordsed võimalused, mida pakub ÜRO kestliku arengu konverents (Rio+20), kui poliitikud on valmis enamaks kui tavapäraseks jutuajamiseks.

Rahvusvaheline konverents "Puhas energia ja transport" süvenes rohelise majanduse võimalustesse energia- ja transpordisektoris. See tähendab, et tuleb leida uusi energia saamise viise, suurendada taastuvatest allikatest toodetud energia hulka ning ehitada üles uudne energiatõhus ja puhas transpordikorraldus.

September on sündmusterikas kuu, mistõttu palume teil juba praegu oma kalendris ära märkida kuupäevad 15.-17.09.2011. Neil päevil olete oodatud keskkonnafestivalile "Rohevik", mis vaatab põnevasse tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnasõbralik eluviis, fookusega elektriautodel.

"Rohevik" koosneb kolmest päevast:
• 15. september: rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad" Eesti Maaülikoolis Tartus
• 16. september: rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport" Riigikogus Tallinnas
• 17. september: "Rohevik" tipneb kogu pere üritusega „Meie tulevik – elektriautod" Vabaduse väljakul Tallinnas. Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen jt

"Rohevik" otsib vastuseid küsimustele:
• kuidas säästvamalt linnu planeerida, ümber kujunda, nii et kõigil inimestel oleks parem elukvaliteet,
• kas elektrisõidukid on tõesti vastus saastavale transpordile,
• milliseid elektriautosid on eestimaalastel võimalik osta,
• kas on lootust leida alternatiivi kimbutavale energiahinnatõusule uute energialahenduste näol

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Tampere. © City of Tampere/Suomen Ilmakuva OySoome Tampere linn projektiga ECO_² pälvis veebruari alguses rahvusvahelise žürii poolehoiu oma tervikliku ja lihtsalt arusaadava linnaplaneerimise kontseptsiooni loomise eest. Projekti elluviimise võtmeks on linnapea ja poliitikute aktiivne kaasamine ning linnaülese koordinatsioonimehhanismi loomine.

Tampere terviklahenduse loomisse on kaasatud ka äri- ja haridussektor. Lisaks linnale on projekti käimalükkamist rahastanud Soome Innovatsioonifond, SITRA.

Soomes, Turu linnas 31. jaanuarist - 2. veebruarini toimunud konverents keskendus lahenduste otsimisele kliimamuutustega kohanemisel. Tiheda ja mitmekesise programmi ja 18 riigi esindajate osavõtul toimunud temaatiliste töötubade kõrval, kuulutati välja ka parimate nn kliimalahenduste loojad. Žüriisse kuulus ka Eesti Linnade Liidu esindaja.

Foto: Sigurður Ólafsson/norden.orgAastavahetusel Taanilt Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise üle võttev Soome panustab enam jõudu kliimamuutustele, nende vastu võitlemisele ja muutustega kohandumisele, kinnitas Eesti põhjanaabrite peaminister Mari Kiviniemi Põhjamaade tippkohtumisel Reykjavikis.

„Me valisime kliimamuutustega tegelem ise oma programmi peateemaks. Me soovime jätkata Põhjala kui aktiivse kliimapoliitika edendaja kuvandi arendamist, rõhutada, et kliimasõbralike lahendusteni jõudmine ja säästev areng on ulatuslik valdkondade ülene ettevõtmine," selgitas Kivinemi Põhjamaade Nõukogu saadikutele eesistumise programmi „Roheline Põhjala – nutikad lahendused kliimamuutustele" tutvustades.

Põhjamaad soovivad, et kliimaküsimusi võetaks arvesse majanduspoliitilisi otsuseid langetades. Lisaks tuleb jätkuvalt parendada elamistingimusi, samal ajal kui vähendatakse heitgaaside paiskamist atmosfääri nii Põhjalas kui ka rahvusvahelisel areenil.

Osooni võttegrupp Islandil. Foto: osoon/etv.err.eeNovember on Osoonis Islandi kuu. Saade püüab anda võimalikult mitmekesise pildi Tulemaa müstilisest loodusest. Island oma pisut ebamaiste mägede ja tardunud laavaväljadega on kui saar teiselt planeedilt. Tektoonilise tekkega saar asub Euroopa ja Põhja-Ameerika mandrilavade piiril. Lahtirebitud mandrilavad kaugenevad teineteisest iga aastaga, põhjustades vulkaanipurskeid ja maavärinaid.

Õigusega nimetatakse Islandit tule ja jää maaks, leiavad saate tegijad. Seal kohtub vulkaanipursete tuli, geisrite ja kuumaveeallikate soojus liustiku jäise jahedusega.

Esimene Islandi saade läks eetrisse 1. novembril. Nädala pärast, 8. novembril uurivad ajakirjanikud vulkaanide hingeelu. Küsivad Islandil töötavate vulkanoloogide käest, kuidas tulemäed töötavad ja kui palju me nende kohta teame? Kas ja kuidas on võimalik selliste hiiglaste tegevust ette ennustada?

CO2 paraad Vilniuses ehk elekter versus fossiilsed kütused. Foto: Saulius Abraskevicius/norden.ltElektri ja teiste rohekütuseid pruukivate ja muidu säästlike jõuvankrite suur väljanäitus meelitas oktoobri eelviimasel laupäeval Vilniuse Raekoja platsile sadu huvilisi, teiste seas Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse nõuniku Madis Tilga.

Korraldajad eesotsas PMN Leedu esinduse ja nende arvukate partneritega tõid hiljuti tuumajaama kaotanud rahva ette värvika valiku nii kahe kui neljarattalisi ökoliikureid. Sai katsuda, nõu küsida, proovidagi. Ritta võetult ja GPSiga varustatuna joonistasid sõidukid seejärel Vilniuse linna veebikaardile kliimamuutuste vastu võitlemise võrdkujuks saanud gaasi, süsinikdioksiidi sümboli.

Päev tipnes armutu kiirendusvõistlusega fossiilide ja elektri vahel. Esimeses rollis astusid kordamööda ülesse äkilisemad sisepõlemismootroiga isendid nagu Mitsubishi EVO ja Subaru Impreza. Elektri võidukäigu tõestamiseks oli joonele säätud TESLA. Elekter võitis – 3,5 sekundit sajani jäi fossiilidel kättesaamatuks.

Tavaline kraan ja uus kraan eelfiltreeritud trassiveele. Foto: Grete Kodi/norden.eeKeskkonnateadlikkuse ja säästva majandamise ideid levitades on meil nüüd ka omast käest kogemus võtta ja võimalus tegudega eeskujuks olla. Nimelt on rohelises programmis osalemine andnud meile vajalike teadmiste ja hea enesetunde kõrval ka otsest tulu nutikamast tarbimisest - loobusime veepütist sootuks.

Töövälise aja elektritarbimise lõpetamine säästab meil enam kui 9000 krooni ja jätab õhku paiskamata üle seitsme tonni süsinikdioksiidi. Eesti Energialt elektrit ostes saab igaüks kerge vaevaga välja arvutada nõnda tekkivat süsinikdioksiidi jalajälge – umbes 1,1 kg CO₂/kWh.