Eesti NUKU teatri direktor Meelis Pai ja Fääri saaarte esindaja Helena Fríðheim. Foto: NUKU teaterEesti NUKU teatri ja fäärlaste koostöös luuakse selle aasta alguses Fääri saartele nukuteater, mille esimene lavastus "Babyloni kuningriik" etendub märtsis. Ettevõtmine on osa NUKU teatri, muuseumi ja keskuse algatusest luua Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskuste Võrgustik ehk NEENPAC (Northern and Eastern European Network of Puppet Arts). Tegevuseks saadi toetust Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi pikaajaliste koostöövõrkude moodulist.

Märtsis etenduva "Babyloni kuningriik" põhineb Fääri rahvajuttudel, mille autoriks ja lavastajaks on fäärlane Helena Fríðheim, nukud ja kavandid valmistab Nukuteatri kunstnik Anni Jõeaas.

Lisaks Fääri saartele nukuteatri rajamisele on projekti raames selle aasta esimesel poolel plaanis:

• 18.-22. märts 2012 on Tallinnas Norra Oslo Ülikooli nukukunsti tudengid, kes tutvuvad NUKU muuseumiga, vaatavad erinevaid nukulavastusi ning osalevad nukumeisterdamise töötubades.
• Ühistööna valmib koos teatriga Gotlandi Länstatern kevadel ühisprojekt "Tants Linnamüüril" ("Dancing on the Ringmur"), millele eelnevad proovid mõlemas riigis ning etendused toimuvad nii Visbys kui ka Tallinn TREFF Festivali raames.
• Tallinn TREFF Festivalil 24.-27.mai 2012 on võimalik vaadata Sloveenia Nukuteatri võimast nukulavastust "Love Dolls".
• Tallinn TREFF Festivali ajal toimub võrgustiku liikmete esindajate üldkoosolek, kus tehakse kokkuvõtteid ja plaane tulevikuks.

Millega peaks arvestama Põhjamaadest toetuse taotlemisel? Pärnus tunnustatud kohaliku elu edendaja, konverentsikorraldaja ja ettevõtja Viivika Orula jagab oma aastate lõikes kogunenud kogemusi.

Kui mitu korda ja millistele projektidele olete taotlenud Põhjamaadest toetust?

Taotlenud olen kokku kuus korda. Jaatava otsuse olen saanud kahele kultuuriprojektile ja ühele MTÜde toetusprojektile, mida juhtpartnerina viis läbi Pärnu Konverentsibüroo ja kaasatud oli veel MTÜ Eestist ja kaks organisatsiooni Vaasast. Viimase puhul oli teemaks rohelised konverentsid.

Sain toetust 2007. aastal Pärnu rahvusvahelise kultuuriturismi konverentsi läbiviimiseks ja 2011. aasta viimasesse vooru esitatult toetuse 2012. aasta Pärnu rahvusvahelise teatrifestivali MONOMAFFIA läbiviimiseks.

Eelmise aasta kevadel esitatud taotlus MONOMAFFIA jaoks sai eitava otsuse. Eitava vastuse olen muu hulgas saanud ka 2010. aasta avatud ateljeede projektile.

Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.org2011 oli eestlastele ülimalt edukas aasta, mil kultuuritoetuste kogusumma Põhjamaade Kultuuripunkti hallatavatest programmidest küündis 242 796 euroni. Varasemate aastatega võrreldes oli reisitoetuste saajaid kaks korda rohkem – stipendiaatide koguarv oli 161, neist 31 eraldati Eesti professionaalsete loomeinimeste sõitudeks.

Ootuspäraselt külastati enim Soomet, kuid populaarse sihtkohana kasutati ka Taanit ja Rootsit. Samasugust tendentsi võis märgata ka põhjamaade taotlejate reisisihtides – Eesti oli populaarne soomlaste, taanlaste, rootslaste ja norralaste seas.

Pikaajalistest koostööprojektidest rahastati kokku 8 projekti, 4 neist pärinesid Eestist, nende seas pälvis toetust NUKU teatri projekt Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskuste võrgustik "Erinevad kultuurid - üks keel". Põhja- ja Baltimaade lühiajalistes koostööprojektides oli Eesti partnerite kaasatus 11 juhul (rahastatud projekte kokku 24).

Foto: Magnus Fröderberg/norden.org Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsuse programmi, Põhjamaade Kultuurifondi ning Põhjamaade kultuuri- ja kunstiprogrammi toetustaotluste esitamise tähtajad järgmisel aastal on selgunud.

Kultuuri mobiilsusprogrammiga otsustasid Põhja- ja Baltimaade kultuuriministrid jätkata vähemalt aastani 2014. Eesmärgiks on jätkuvalt soodustada loomeinimeste suhtlemist ning nende loomingu levikut Põhja ja Balti kultuuriruumis.

Aastatel 2012-2014 on toetuste kogusumma 4,6 miljonit eurot. Taotlusvoorude tihedus on tuttav juba varasematest aastatest: reisitoetusi saab taotleda neljal korral aastas, lühiajalisi koostööprojekte kahel korral, pikaajaliste projektide toetusi vaid ühel korral aastas. Loomeresidentuuride tegevustoetusi on järgneval kolmel aastal kaks.

"See on unikaalne programm, mis toetab süstemaatiliselt koostöövõrkude teket ja arengut ning mis on võtnud lainenemiseks suuna Paneuroopasse", iseloomustas Riitta Heinamaa, Soome Instituudi juhataja Eestis Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi septembri lõpul Helsingis aset leidnud kultuurifoorumil.

Kõnealune programm käivitus 2009. aasta alguses, esialgu aastateks 2009-2011. Eelmisel aastal leidsid toetuse hindajad, et see töötab hästi ning on end kasutajate seas õigustanud. Nii otsustasidki Põhja- ja Baltimaade kultuuriministrid selle aasta aprillis pikendada mobiilsusprogrammi veel kolmeks aastaks ehk aastani 2014. Eesmärgiks on jätkuvalt soodustada loomeinimeste suhtlemist ning nende loomingu levikut Põhja ja Balti kultuuriruumis.

Keskne koht Põhjamaade koostöös

"Kultuuril on alati olnud keskne koht Põhjamaade koostöös," rõhutas foorumi avasõnas Soome kultuuri- ja haridusminister Paavo Arhinmäki. Sel kultuurifoorumil kõneldigi mobiilsusprogrammist kui kultuurialasest koostööst ja kultuurivahetusest kolme aasta jooksul kogetu põhjal ja näidete varal.

Selle aasta juubelihõnguline Põhjamaade raamatukogunädal alustab 14. novembril. Juba 15. korda toimuva ürituse teema on seekord "Huumor Põhjalas". Ettelugemisi, ettekandeid, raamatututvustusi ja palju muud huvitavat saab nautida terve nädala vältel nii Põhjamaade kui ka Balti riikide raamatukogudes, koolides, rahvamajades ja kultuurikeskustes.

Tavapäraselt algab Põhjamaade raamatukogunädal esmapäevahommikuse ettelugemisega. Selleaastast sündmust võib pidada ka omamoodi rekordiürituseks, sest ühel ajal loetakse ette samu kirjatükke enam kui kahes tuhandes eri paigas. Põhjamaine kirjandus kõlab sel pimedal novembrikuu hommikutunnil eriti säravalt – tekste loetakse kõikjal oma emakeeles.

Nagu pealkiri ütleb, on seekord raamatukogunädal pühendatud huumorile. Huumor võib olla poliitiline, pilkav, täis satiiri või ka õpetlik – midagi igale lugejale. Põhjamaise huumori eri külgi aitavad lugejateni tuua Taani kirjanik Jakob Martin Strid ja Soome autor Mikael Niemi.

Noortele ja täiskasvanutele on korraldajad, Põhjala Ühingute Liit valinud Niemi teose "Popmuusika a'la Vittula" (Populärmusik från Vittula, 2000) ja katkendeid germaani eeposest "Beowulf" (~700).

Niemi (1959) kuulsaimat teost "Popmuusika a'la Vittula" (eesti keelde tõlkinud Ülev Aaloe) on avaldatud paljudes erinevates keeltes. Niemi teoseid iseloomustavad maagia, huumor ja nutikad kommentaarid.

Lustakaid seiklusi pakub VAT Teatri ja Kuressaare Linnateatri teatritükk "Morten lollide laeval". Lavastus põhineb Kaspar Jancise lasteraamatul "Seiklus Salamandril" ja see esietendus 1. augustil Sadamaaidas Kuressaares. Kavaleht annab teada, et tegemist on kogupereetendusega, kus tsirkust ja muusikat.

Teatriprojekt on saanud toetust Põhjamaade kultuuri- ja kunstiprogrammist.

Tunni ja veerandi jagu vältavad seiklused pakuvad kaasaelamist ja põnevust nii väikestele kui suurtele. Ruum on pilgeni täis. Emade-isade pilgus on heatahtlikkust, suunurgas naeratus, laste tähelepanu kuulub jäägitult laval toimuvale, on spontaanset käteplaksutamist. Tuuba ja saksofon sobivad suurepäraselt purjelaeva seilamiste juurde, aga on ka teisi instumente, kes kõik kokku moodustavadki meeleoluka ansambli „Kriminaalne Elevant", on muusikalisi fraase, mis kummitavad kõrvus veel tükk aega pärast etendustki.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja ja Päivi Kumpulainen Islandi saatkonnast Põhjala muinasaja saagade raamatu esitlusel. Foto: Triin Oppi/norden.eeSee on raamat, mis kõnetab nii neid lugejaid, kellel on sügavam huvi vanaislandi kultuuri, ajaloo ja saagakirjanduse vastu, kui ka neid, kes soovivad heita pilgu tuhande aasta tagusesse maailma, milles tütar tulemöllu trotsides oma surnud isa hauakääpast üles tõusma manab ning hiiglased ja kuningapojad ühise õllelaua taga istuvad. Nii loodab veebruari lõpus ilmunud raamatu „Kolm saagat Põhjamaade muinasajast" tõlkija Mart Kuldkepp. 

Islandi saagad ilmestavad Põhjamaade ühist ajalugu, samal ajal on väike saareriik mänginud olulist rolli Eesti ajaloos. Island oli esimene riik, kes tunnistus 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eestit. Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) jõudis juba sama aasta alguses avada kontorid Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Raamatuesitlus Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonnas oli osa PMNi Eesti esinduse juubeliaasta tegevustest. 

 Lisaks raamatu tõlkijale, Mart Kuldkeppile, kes tutvustas raamatut üldiselt ja vanaislandi keelest tõlkimise keerukust, võtsid sõna Päivi Kumpulainen Islandi saatkonnast ja PMNi Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik. Skandinavistika osakonna professor Daniel Sävborg pidas lühikese loengu Islandi saagadest. 

Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgJuba veebruari alguses jõuavad kätte esimesed toetuste tähtajad. Kuna enamike toetuste puhul on nõutav koostöö ühe või isegi mitme Põhjala partneriga, on praegu sobiv aeg vajalikke konktakte looma asuda.

Paigas on nii Põhjamaade kultuurifondi kui ka Põhjamaade kultuuripunkti hallatavate toetuste tähtajad. Samuti Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee  ning Nordplusi tähtajad. Hiljemalt jaanuaris selguvad ka Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse; ettevõtluse ja tööstuse ning mittetulundusühingute toetusprogrammide tähtajad.

Kuna toetused hõlmavad nii Põhja- kui ka Baltimaid, siis on taotlemine ja kogu sellega seotud dokumentatsioon inglise keeles, mõni kord ka skandinaavia keeltes või soome keeles. Meie koduleheküljelt leiab toetuste lühitutvustuse, mistõttu palume kindlasti tutvuda lähemalt ja põhjalikumalt ka ingliskeelsete materjalidega.

Lisaks kokkuvõtvale üldisele teabele leiab meie koduleheküljelt tagasisidet ja näpunäiteid varasematelt taotlejatelt.