Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktorSellistel poliitiliselt ja majanduslikult keerulistel aegadel, nagu praegu valitseb Euroopa Liidus, tuleb Läänemere piirkonnas enam vaadata üksteise poole, julgeda seada prioriteete ning paremini ära kasutada võimalusi, mis peituvad teaduses ja erinevates rahastamisskeemides. Seda toonitas Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor oma kõnes Tallinna Ülikooli korraldatud konverentsil Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimisest.

Sundström tõi näiteks Põhjamaade Investeerimispanga pakutavad laenuvõimalused, mida ei ole täies mahus ära kasutatud. Samuti võiksid Läänemere äärsed riigid enam hinnata Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsiooni pakutavat.

Lisaks tasuks kaaluda, kuidas Põhja- ja Baltimaad saaksid tihedamat teaduskoostööd teha, sest just teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöös on võimalik praegustele väljakutsetele kestlikud lahendused leida. Sundström tõi siinkohal näiteks Põhjamaade Innovatsiooni, Põhjamaade Tippteaduse Algatuse ja Nordforski teaduskoostöö. Terve Berth Sundströmi ettekandega on võimalik tutvuda siin.

Foto: Väino Silm/norden.eeEesti on juba asunud tegema ettevalmistusi Euroopa Liidu eesistumiseks 2018. aasta esimesel poolel, kirjutab Marko Mihkelson, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. Kuigi maailm on dünaamiliselt muutuv, nagu on õpetanud meile 11. septembri terrorirünnakute järelmõjud, on alati kasulik hoida pikemat visiooni ja püstitada eesmärke. Üheks selliseks on kindlasti Eesti tegevus Euroopa Liidus, eriti aga valdkondades, mis võiksid kujuneda ka kaheksa aasta pärast meie eesistumise sisulisteks teemadeks.

Läänemere strateegia on soov suurendada siinsete riikide kodanike, ettevõtjate, teadlaste, ametnike, erinevate huvigruppide esindajate ja poliitikute omavahelist koostööd, et suureneks seni vähekasutatud ühispotentsiaal ning kaoks umbusk piiriüleste ettevõtmiste suhtes. Kaheksast Läänemere-äärsest Euroopa Liidu riigist kuus on väikesed. Väikese riigi teevad suureks tema liitlased. Kust neid liitlasi ikka paremini leida, kui oma naabrite hulgast. Naabrid on need, keda sa kõige sagedamini kohtad ja kuuled, seetõttu on naabri murest lihtsam aru saada. Koos tegutsedes on võimalik ka ambitsioonikamaid eesmärke ellu viia.

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. Foto: Jakob Sjövall/norden.ee"Selle asemel, et võsitelda rahvusvahelisel tasandil, võistleme me omavahel," tõdes Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees 10. septembril Narvas peetud konverentsil ettevõtluse edendamisest Läänemere piirkonnas.

Tõelise tahte puudumine, edulugude puudujääk, vajaka väitlemisoskustest jätkas Pärna eestlaste innovatsiivse ettevõtluse edendamise teel olevate tõkete loetlemist. Samal ajal otsivad välisinvestorid praegu Arengufondi juhatuse esimehe sõnul kiivalt võimalusi raha kasvama panemiseks. Näiteks investeeris Pärna sõnul üks suur rahvusvaheline ettevõte Leetu ja vajab nüüd sadu hästi koolitatud infotehnolooge. Neid napib. Selline ühelt poolt kõrge tööpuudus ja teisalt suur kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud paneb investoreid teisi väljavaateid otsima.

Meie kodanikel ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on võimalus tohutult võita. Nii vahemikus 60-140 miljardit eurot. See tähendaks kuni 1,5protsendilist ELi SKT tõusu.

Michel Barnier, Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinik

Erinevused maksu-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis, pensionites ja hariduses tekitavad probleeme, kui inimesed tegutsevad aktiivselt enam kui ühes riigis.

Ole Norrback, Põhjamaade Turutõkete Foorumi esimees

Euroopa Liidus peaksid teenused saama samamoodi vabalt liikuda nagu näiteks inimesed ja kaubad. Samas on kogemus näidanud, et teenuste liikumine takerdub tihti turutõkete taha ega ole lihtne ellu viia. See omakorda pärsib majanduskasvu ja töökohtade loomist, eriti praegu majanduslikult keerulistel aegadel.

Siit leiad konverentsil kõlanud ettekanded!

Kuidas Läänemere piirkonnas Läänemere strateegia raames turutõkkeid eemaldada – muu hulgas e-allkirjade ja infotehnoloogilise koostöö läbi – arutasid 17. septembril Tallinnas Swissôtelis kõrgetasemelisel konverentsil eksperdid eesotsas Euroopa Komisjoni siseturu voliniku Michel Barnier' ja endise voliniku Mario Montiga.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts toonitas oma tervitussõnades, et digitaalagenda peab olema osa siseturust - e-dokumendid, e-allkirjad, ühised registrid jne. Ministriga oli ühel meelel Taani suursaadik Eestis Uffe Balslev, kes kõneles ka Taani kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu selleaastase eesistujamaa nimel. Balslev avaldas kahetsust praeguse olukorra üle, kus Euroopa Liidus on ikka veel 27 erinevat IT-maad.

Volinik Barnier ja Belgia suursaadik Eestis Nicolaas Buyck tõid digitaalagenda rakendamisel esile probleemina intellektuaalomandi kaitse. Kui seda probleemi ei suudeta lahendada praegu, võib see külmutada kogu ELi ühise IT-tegevuse aastateks.

Konverentsi ühe olulisima alusdokumendi autor, Itaalia Bocconi ülikooli professor ja president Mario Monti märkis, et siseturg on praegu ELis tähtsam kui kunagi varem, kuid samal ajal ka ebapopulaarsem teema kui kunagi varem. Kui neist liikmesriikidest, kes ühinesid ELiga 2004. aastal on kujunenud liidu n-ö mootorid, siis vanadest vedajatest Prantsusmaast ja Saksamaast on saanud pigem pidurid, leidis Monti.

Nii praegune siseturu volinik Barnier kui ka endine volinik Monti märkisid, et siseturu toimimise üks olulisi osi on tööjõu vaba liikumine.

Põhjamaade – Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi – peaministrid tegid juba 2007. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogule ülesandeks kaardistada Põhjala majanduse arengut ja inimeste tegevusvabadust piiravad turutõkked. "Erinevused maksu-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis, pensionites ja hariduses tekitavad probleeme, kui inimesed tegutsevad aktiivselt enam kui ühes riigis," tõdes konverentsil Põhjala kogemusi jaganud Põhjamaade Turutõkete Foorumi esimees Ole Norrback.

ELi Ülemkogu poolt 2009. aastal vastu võetud Läänemere strateegia on Euroopa Liidu sisene algatus, mille eesmärk on leida lahendusi peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad Läänemere piirkonna arengut. Strateegia keskendub järgmistele valdkondadele: keskkond, konkurentsivõime, infrastruktuur ning merekeskkonna ohutus. Eesti eesmärgiks on võimalikult sujuv strateegia rakendamine üksikute projektide lõikes ning nende projektide aktiivse juhtimise käimalükkamine, sh siseturu valdkonnas, mida Eesti koordineerib.

Konverentsi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Välisministeerium ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Põhjamaade asutused – neid on meil ligikaudu 20 – tegelevad mitmete Euroopa Liidu Läänemere strateegia valdkondadega. Nad võivad osutuda väga kasulikuks toeks strateegia ellu viimisel.

Halldór Ásgrímsson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär

Foto: norden.org
Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) üheks tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks on piiriülene koostöö Balti riikidega. Seejuures peab PMN oluliseks, et koostöösse oleks hõlmatud ka Euroopa Liit (EL) ja selle pakutavad rahastamisvõimalused.

Vajuta siia - ettekanded, infovoldikud, uurimused jpm Põhjamaade Ministrite Nõukogu piiriülesest koostööst Läänemere piirkonnas!

Kuna ELi Läänemere strateegia elluviimiseks ei loodud uut organisatsiooni või ametit, siis sõltub ambitsioonika ettevõtmise edukus paljuski piirkondlikest valitsusvahelistest organisatsioonidest nagu PMN.

PMNi peasekretär Halldór Ásgrímsson on märkinud, et PMNil on oma allasutuste ja esindustega Eestis, Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal erakordne ja võimekas võrgustik, mille toel saab strateegiat ellu viia.

PMN toetab ja osaleb aktiivselt Euroopa Komisjoni poolt juhitava strateegia kõigi nelja nn samba ettevõtmistes:

1. Keskkonnakaitse – koostööd HELCOMiga, et parandada Läänemere merekeskkonda.
2. Jõukuse suurendamine – turutõkete eemaldamine, nn viienda vabaduse ehk teadmiste vaba liikumine, Tippteaduse Algatuse kaudu konkurentsivõime ja teadmiste tugevdamine.
3. Ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõstmine – vaba, läbipaistva ja tõhusa elektrituru arendamine, koostöö teiste seas BASRECiga energiatõhususe ja taastuvenergia küsimustes.
4. Turvalisus – kiirem reageerimine terviseohtudele, võitlus inimkaubanduse ja raske piiriülese kuritegevusega.

PMNi esindus Eestis osaleb näiteks Läänemere piirkonna piirialade koostöövõrgustiku BEN tegevuses. Ühe suurima ettevõtmisena alustasime 2008. aastal projektiga „Ettevõtluse arendamine Läänemere piirkonnas", mis lõpeb 2010. aastal. Projekti eesmärkideks on edendada loovat ettevõtlust ja kultuuridevahelist teineteisemõistmist, tugevdada seeläbi Läänemere regioonide vahelist koostööd ning ergutada piirkonna ühist, väljapoole suunatud kommunikatsiooni. Selleks korraldasime aastail 2008-2010 seminare, üliõpilasvahetust, suvekoole jm. Projekti võib käsitleda ka kui ettevalmistavat, nn pilootuurimust ettevõtlust soodustavatest ja takistavatest kultuurilistest erinevustest ja sarnasustest Läänemere piirkonnas.

2010. aastal oleme seotud nelja Läänemere strateegiat puudutava konverentsi korraldamisega:

1. "Läänemere strateegia - uus võimalus teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ning integreeritud koostööks" – 8.-9. märts Tallinna Ülikoolis.
2. "Innovatsioon regionaalsel tasandil - võti majanduskasvuks Läänemere piirkonnas" – 9.-10. september Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.
3. "Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja siseturg" – 16.-17. september Tallinnas.
4. B7 ja LEADER konverents "Planeerides Euroopat" – 23.-24. november Hiiumaal.

Kui Euroopa Liidu Läänemere strateegiat peavad juhtima kaheksa asjaosalist riiki, siis ei juhi seda keegi, väitis Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes on ühtlasti europarlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees. Üheks lahenduseks oleks strateegia juhtimisel sisse seada roteeruv aastane eesistumine, mida piirkonna riigid täidaksid.

Teadaolevalt tekib europarlamendi saadikute algatusel ELi 2011. aasta eelarves Läänemere strateegia eelarverida. Euroopa Komisjon on liikmesriikidelt küsinud, milleks ja kui palju nad raha sooviksid. Kelami väitel on see küsimus aga liiga üldiselt formuleeritud. Eesti eurosaadiku ettepanekul võiks EL otsefinantseerimist kasutada paremaks koordineerimiseks ja seemnerahana uute projektide toetamiseks, kui need hõlmavad piirkonna kui terviku probleeme.

Teadus. Foto: Johannes Jansson/norden.orgEesti parlamendi, riigikogu, esimees Ene Ergma on üks neist, kes leiab, et tuleks luua Läänemere maade ühtne teadusruum, mille üheks osaks võiks olla Läänemere tehnoloogia Instituut, mis uuriks näiteks info-, bio- ja nanotehnoloogiat. "Selle asemel, et võistelda omavahel, peaksime püüdma suurema koostöö poole ja selle kaudu pakkuma konkurentsi suurte riikide teaduskeskustele," tegi Ergma ettepaneku märtsi alguses Tallinnas aset leidnud rahvusvahelisel konverentsil, mis vaagis teadus-, arendus- ja regionaalkoostöö võimalusi Euroopa Liidu (EL) Läänemere strateegia raames.

Konverentsi "Läänemere strateegia – uus väljakutse teadmistepõhiseks regionaalseks ja kohalikuks valitsemiseks ja integreeritud koostööks" eesmärk oli anda oma panus sellesse, et Läänemere strateegia muutuks praktikas toimivaks dokumendiks. Et see ei kujuneks inimeste silmis jälle üheks hoomamatuks ELi bürokraatiat peegeldavaks algatuseks.

Jääst Taani vapp ja lipp. Foto: Nikolaj Bock/norden.org"Me julgeme investeerida strateegiliselt ja jõuliselt, nii et Põhjamaade koostöö looks jätkuvalt lisaväärtust meie kodanikele ja ühendaks veelgi enam siinseid rahvaid," toonitab Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen, kelle juhitav riik võttis 1. jaanuaril Islandilt üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise.

Üleilmastumine, sellega kaasnevad väljakutsed ja võimalused, ning säästva rohelise Põhjala ülesehitamine on peamised märksõnad Taani eesistumise ajal. Nõnda jätkab Taani Põhjamaade peaministrite ellu kutsutud üleilmastumise poliitikat, milles valitsusjuhid jõudsid üksmeelele Soomes Punkaharjus 2007. aastal.

Viimasel aastal on üleilmastumisega eriti teravalt olnud seotud ka finantskriis, millest ei jäänud puutumata Põhjala riigidki. Kogu maailmas langes tootmine, samal ajal kui tõusis töötus. Kriisi lõppu sellel aastal veel ei paista ning see vajutab Taani eesistumisele oma pitseri. Siiski toonitab Taani kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) selle aasta eesistujariik, et majandus- ja sotsiaalareng peavad olema vaatamata majanduslikele raskustele kooskõlas keskkonna kaitsmisega ja kliimamuutuste vastase võitlusega. Kõigil elanikel peavad olema head elamistingimused.