Foto: Johannes Jansson/norden.org "Põhjamaad on praegu kindlasti gastronoomiamaailma tipus ja väga suur osa siin on riigi toetusel. Põhjamaade köögi manifest ja selle järgimine on nüüdseks käegakatsutavaid tulemusi andnud," märkis Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Eesti Päevalehe lisaväljaandes "Bocuse d'Or Eesti".

Minister käis novembris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Eesti toidu konverentsil välja mõtte koostada Eesti toidu manifest, mis võiks eeskuju võtta muu hulgas ka edukast Põhjamaade toidu manifestist. "Eesti toit on meie kultuuri täisväärtuslik osa ja seda tuleb ühiselt hoida ning arendada," selgitas Seeder Eesti Päevalehe erilehele.

Põllumajandusminister toonitas, et Põhjamaades on manifesti edu taga suuresti otsene rahaline toetus riikide eelarvetest, pluss üldise maine loomine. Siiski ei leidnud Seeder, et Eesti peaks nüüd päris Põhjamaadele n-ö külje alla imbuma, küll aga peitub tema hinnangul suur võimalus tihedamas koostöös. "Me peame selleks ise rohkem valmis olema, kui seda praegu oleme," möönis Eesti põllumajandusminister Eesti Päevalehele. "Samuti peab Põhjamaadel olema soov ja huvi meiega koostööd teha."

"See on unikaalne programm, mis toetab süstemaatiliselt koostöövõrkude teket ja arengut ning mis on võtnud lainenemiseks suuna Paneuroopasse", iseloomustas Riitta Heinamaa, Soome Instituudi juhataja Eestis Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi septembri lõpul Helsingis aset leidnud kultuurifoorumil.

Kõnealune programm käivitus 2009. aasta alguses, esialgu aastateks 2009-2011. Eelmisel aastal leidsid toetuse hindajad, et see töötab hästi ning on end kasutajate seas õigustanud. Nii otsustasidki Põhja- ja Baltimaade kultuuriministrid selle aasta aprillis pikendada mobiilsusprogrammi veel kolmeks aastaks ehk aastani 2014. Eesmärgiks on jätkuvalt soodustada loomeinimeste suhtlemist ning nende loomingu levikut Põhja ja Balti kultuuriruumis.

Keskne koht Põhjamaade koostöös

"Kultuuril on alati olnud keskne koht Põhjamaade koostöös," rõhutas foorumi avasõnas Soome kultuuri- ja haridusminister Paavo Arhinmäki. Sel kultuurifoorumil kõneldigi mobiilsusprogrammist kui kultuurialasest koostööst ja kultuurivahetusest kolme aasta jooksul kogetu põhjal ja näidete varal.

Foto: norden.orgSari "Parim päev maitseelamusteks" (Perfect Day, Norra 2009) annab meeldejääva ülevaate Põhjamaade köögist. Soome, Norra, Rootsi ja Taani parimad kokad kutsuvad oma kodumaa erilisematesse paikadesse uusi maitseelamusi kogema. Nad jagavad vaatajaga kilde kohalikust ajaloost, kommetest, omapärastest toiduainetest ja kokakunstist. Toidud valmivad vabas õhus looduse maalilisel taustal.

Esimeses saates pühapäeval, 9. oktoobril algusega kell 11.40 ETV-s, viib Rootsi armastatud telekokk ja kokaraamatuate autor Tina Nordström vaatajad Norra jääliustikele, kus valmib karastav õunasorbett ja jook. Lofoodide saarestikul keedab ta suppi, mis aitab karmis kliimas vastu pidada. Juttu tuleb ka lõhekasvatusest ja Viikingimuuseumist.

Sari koosneb 11 osast. Parimad põhjamaised maitseelamused jõuavad vaatajateni alates 9. oktoobrist Eesti televisioonis pühapäeviti kell 11.40, kordus esmaspäeva pärastlõunal.

Peeter Pihel Pädaste mõisa restoranist Alexander (vasakul) ja Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson. Foto: Grete Kodi/norden.ee"Eesti köögi juured on minu arvates sügavalt Skandinaavia poole mullas ja meie toidulaud on sealtkandist palju mõjutusi saanud. Minu osalemine toiduturul osutus igati loogiliseks, sest pole just sage, et saab teiste kokkadega ühel ja samal turuplatsil rahvale head ja paremat serveerida," märkis Peeter Pihel Pädaste mõisa restoranist Alexander, mida on hinnatud Eesti parimaks. "Lisaks positiivne emotsioon ja vahetu suhtlemine, mis inimestega turuplatsil olles ja suheldes kindlasti tekkis."

21. augusti Islandi päeva keskpunktiks kujunes Islandi väljakul toimunud Islandi ja ülejäänud Põhjala toiduturg. Islandi ja Eesti tippkokad pakkusid toiduturul Islandist ja Põhjamaadest inspireeritud hõrgutisi. Uudistajaid, hea toidu ja Islandi kultuuri nautlejaid oli kohale tulnud rohkem, kui väljakule mahutuski.

Turupäeva avasid Eesti ja Islandi välisminister, Islandi meeskoor, meeleolu hoidis erksana saareriigis kuulsust koguv noorte pop-bänd Retro Stefson.

Nordic Look pop-up pood Tallinnas maikuus 2011. Foto: Sven Tupits/Fotogeen/norden.eeNordic Look, Põhjamaade disaini kuu tõi mai jooksul Tallinnasse Hopneri majja enam kui 2000 säästliku ja omanäolise Põhjala ja Eesti moekunsti austajat.

"Suurepärane idee ja teostus. Loodan, et ettevõtmisest saab traditsioon," märkis Eesti moelooja Maarja Tali. "Mulle väga meeldib näha, et noortele disaineritele tullakse abiks ja nad ei ole üks siin maailmas.=)" leidis moedisainer Xenia Joost.

Korraldajad soovisid Nordic Look'iga luua kevadises Tallinnas viljaka pinnase nii elavaks mõttevahetuseks kui ka disainerite koostööks. Võimaluste ja ideede ilmestamiseks tekkis Hopneri majja Tallinna Raekoja platsi ääres esimest korda Eestis ajutine pop-up pood, kus kõigil huvilistel oli võimalik käega katsuda põhjamaist rõiva- ja ehtekunstnike loomingut.

Näitusmüügil osalenud moe- ja ehtebrändid ei olnud kunagi varem ühel pinnal sellisel kujul Eestis ega Põhjamaades oma loomingut esitlenud.

Infotehnoloogia ja uue meedia plahvatuslik areng võimaldavad just väikestel ettevõtjatel minutiga saavutada üleilmse kuulsuse, teenida miljoneid ja miljardeid. Mõnikord naeratab õnn, enamasti on selleks vajalik väga põhjalik töö. Tugeva brändi loomine on olulisem kui kunagi varem, võtsid Hede Kerstin Luik Briti Nõukogu Eesti esinduse juht, Berth Sundström ja Villu Arak Tallinn Music Weekil kokku eilse loomemajanduse konverentsi Creative Hotspots.

Creative Hotspots tõi Tallinnasse kokku ligi 200 loomeettevõtjat, investorit ja arvamusliidrit Suurbritanniast, Põhjamaadest, Balti riikidest, Ida-Euroopa riikidest, Venemaalt, Lätist ja Leedust. Nende aruteludest tuli selgelt esile ikka veel loovisikute ja ärimaailma vahel laiutav lõhe, tõdes Arak Hill & Knowlton Eesti tegevjuht. Paljud bändid ja teised loovisikud mõistvad siiski juba, et ettevõtlus ei ole ilmtingimata kurjast, mille tõttu tuleb ohverdada loovus ja kunst. Teisalt on keeruline veenda ka investoried paigutama raha loomemajandusse.

Äri ja loome ühendamine ning uue meedia pealetung on suurepärane võimalus just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, toonitas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström. "Vana maailm - senised tegijad, ingliskeelsed riigid - on hädas. Probleemid on tööstusel, mitte muusikutel. Tööstus ei saa hakkama," märkis Sundström. "Uues maailmas - näiteks Eestis, kus on väike turg ja keel - töötab uus loogika digitaalmaailmas. Seal tärkavad edulood naggu Angry Birds. Uuel maailmal nüüd võimalus saavutada neid edulugusid, mis varem toimus nüüdseks vanas maailmas. See on meile hea uudis - piirid ja suurus ei ole enam olulised."

Ville Heijari konverentsil Creative Hotspots. Foto: Briti NõukoguMaailma populaarseima nutitelefoni rakenduse Angry Birds arendaja Ville Heijari tõdes tänasel loomemajanduse seminaril Creative Hotspots, et Eesti tarkvaraarendajatelt ja start-upidelt võib iga hetk oodata maailmatasemel kõrgetasemelist arendust.

„On raske öelda, millal see täpselt juhtub," kommenteeris Heijari. „Angry Birds jõudis tänase tulemuseni aastaga, eestlaste rakenduste puhul võib see toimuda kiiremini," lisas ta.

Heijari sõnul on tal hea meel olla täna Tallinnas ja jagada oma kogemusi „vihaste lindude" turuletoomise kohta. Tema sõnul on Tallinn täis häid ideid, uuenduslikku mõtlemist ja värskete arenduste hõngu. Angry Birdsi edu taga on Heijari sõnul tavapärasest kaks korda pikem väljatöötamisperiood ning asjaolu, et mäng on suunatud kõigile alates lastest lõpetades vanavanematega.

Selle aasta Tallinn Music Weeki (24.-26. märts) konverentsikavas on ka loomemajanduse uusi ärimudeieid uuriva konverentsi Creative Hotspots kokkuvõtete ja järelduste arutelu 25. märtsil. Teema haakub Tallinn Music Weeki põhiteemadega: loome eksport ja ettevõtlusmudelite roll loovisiku karjääri arendamisel.

Tallinn Music Week konverentsikaval on sellel aastal kolm põhilist suunda: jätkusuutlik, mõtestatud investeerimispoliitika talenti ja loomingusse, manageri ja ettevõtja roll loome viimisel publiku ja tarbijani ning uued loome leviku võimalused digiajastul.

Tallinna kultuuripealinna tiitli aastal arutletakse intensiivsemalt, kuidas läbi kultuuri ja loome tõhusalt laiendada riigi tuntust maailmas ning toetada turismi ja eksporti. Koostöös Briti Nõukogu ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega toimub 24. märtsil Rotermanni Keskuses Creative Hotspots konverentsi raames avalik paneel, kuhu kogunevad kultuuripealinnade fenomeni ning tõhususe üle diskuteerima endiste kultuuripealinnade Liverpooli ning Esseni juhid. Arutelupaneeliga liituvad Tallinn 2011 väliskoostööde juht Elena Natale ja Turu organisatsiooni juhataja Cay Sevon.

Teemaarendusega minnakse veelgi enam süviti reedesel Tallinn Music Weeki avasessioonil, kus loomevaldkonna seostest riigi maine ja käibega räägivad Islandi ja Soome muusikaekspordiorganisatsioonide juhid Anna Hildur Hildibrandsdottir ning hiljuti president Tarja Halonenilt Soome riigi tõhusa tutvustamise eest teenetemärgi vastu võtnud Soome muusikaekspordi edendaja Paulina Ahokas.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Neljapäeval, 24. märtsil säutsub kõigi õuntes elavate vihaste lindude nimel Tallinnas Ville Heijari. Ehk Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis kutsus praegusel ajal konkurentsitult kõige populaarsema mobiilimängu Angry Birds esindaja Tallinna jagama oma kogemusi ja ideid üritusele Creative Hotspots.

"Creative Hotspots – Uued ärimudelid rahvusvahelises loomemajanduses" keskendub uute lahenduste leidmisele loomemajanduses, sh. IT, uus meedia, moekunst, disain, film ja muusika. Üritust on võimalik jälgida otseülekandena Creative Hotspotsi koduleheküljelt!