Läänemere Arengufoorumil tõusis teiste teemade seas taas esile ka Läänemere tervislik reisund ja meresõiduohutus. Foto: norden.orgPõhjamaad ja Balti riigid näitavad üheskoos ülejäänud Euroopale, kuidas edukas piirkondlik koostöö aitab kriisist väljuda, märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisel Vilniuses, 2. juunil.

Barroso tõstis esile Põhja- ja Baltimaade ühiseid pingutusi säästva arengu saavutamisel: kaubanduspiirangute kaotamine, teadus- ja innovatsioonikoostöö, energiavõrkude ühendamine.

"Meresõiduohutus on võtmetähendusega tervele Läänemere piirkonnale ning meil tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha," toonitas Soome peaminister Matti Vanhanen, kelle sõnul puudub Läänemere maades võimekus tulla toime sarnase looduskatastroofiga, mis laastab praegu Mehhiko lahte. "Enamik õnnetusi juhtub inimliku eksimuse tõttu," selgitas Vanhanen. „Seega on meil vaja paremat kontrolli- ja teavitussüsteemi, et kaardistada sarnaselt lennuväljadele laevade täpne asukoht ja sihtkoht."

Jääst Taani vapp ja lipp. Foto: Nikolaj Bock/norden.org"Me julgeme investeerida strateegiliselt ja jõuliselt, nii et Põhjamaade koostöö looks jätkuvalt lisaväärtust meie kodanikele ja ühendaks veelgi enam siinseid rahvaid," toonitab Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen, kelle juhitav riik võttis 1. jaanuaril Islandilt üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise.

Üleilmastumine, sellega kaasnevad väljakutsed ja võimalused, ning säästva rohelise Põhjala ülesehitamine on peamised märksõnad Taani eesistumise ajal. Nõnda jätkab Taani Põhjamaade peaministrite ellu kutsutud üleilmastumise poliitikat, milles valitsusjuhid jõudsid üksmeelele Soomes Punkaharjus 2007. aastal.

Viimasel aastal on üleilmastumisega eriti teravalt olnud seotud ka finantskriis, millest ei jäänud puutumata Põhjala riigidki. Kogu maailmas langes tootmine, samal ajal kui tõusis töötus. Kriisi lõppu sellel aastal veel ei paista ning see vajutab Taani eesistumisele oma pitseri. Siiski toonitab Taani kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) selle aasta eesistujariik, et majandus- ja sotsiaalareng peavad olema vaatamata majanduslikele raskustele kooskõlas keskkonna kaitsmisega ja kliimamuutuste vastase võitlusega. Kõigil elanikel peavad olema head elamistingimused.

Ajakiri Arbeidsliv i Norden (Tööelu Põhjamaades) ilmub nüüd paberi asemel internetis.Tolkise saekaatris Soomes valitseb vaikus juba mullu detsembrist, kui ettevõte Stora Enso reageeris majanduskriisile ja otsustas aastaks tootmise lõpetada. 70 töötajast 50 oli sunnitud puhkusele minema, neli inimest jäid masinaid ja hoonet hooldama, ülejäänud suundusid pensionile.

Lootust, et mõne kuu pärast saab Tolkises taas saekaatrimüra kuulda, ei ole just palju. "Eks paistab, mis kevad toob," tõdeb aastast 1978 saekaatris töötanud Raimo Nenonen uuele Põhjamaade tööelu lahkavale veebiajakirjale Arbeidsliv i Norden (Tööelu Põhjamaades). 59-aastane Nenonen veedab oma päevad peamiselt kodus kass Murre seltsis. Suurema osa rahast toob majapidamisse nüüd Nenoneni abikaasa, puidutööline teenib ise tööturaha.

KalapaatUhked viikingite järeltulijad islandlased soovivad neljanda Põhjala riigina Euroopa Liidu (EL) liikmeks saada ajaloo rängima majanduskriisi ajal. Ometi ei otsi saareriik ELilt tuge raskuste ületamiseks, vaid pakub uuendusi vajavale liidule oma kogemuste varal nõu, kuidas oskuslikult kalavarusid säästa.

Maailmas on vaid kahes piirkonnas tursavarud suurenemas, mitte vähenemas, märkis Islandi välisminister Össur Skarphéðinsson internetiväljaandele EUobserver. Ja Islandi veed on just üks neist kahest kohast, kus turska juurde kasvab.

ELi praeguse kalanduspoliitika kohaselt on liidu alale jäävad veed liikmete ühiskasutuses ning kala saab püüda vastavalt ette antud kvootidele. Kui kvooti ületatakse, tuleb püütud kala tagasi vette heita. Keskkonnakriitikud on nimetanud sellist tegevust looduskahjulikuks. Senise poliitika puudujääke on tunnistanud ka ELi kalandusvolinik ning see plaanitakse üle vaadata 2012. aastaks.

"Teeme kõik, mis meie võimuses, et toetada oma Islandi sõpru," kinnitas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen välisajakirjanikele teisipäeval.

Taani, Norra ja Rootsi keskpangad sõlmisid Islandi keskpangaga kahepoolsed lepingud, mis võimaldavad Islandi keskpangal vahetada islandi kroone eurode vastu. Mai kuus sõlmitud kolme lepingu kogumaht on 1,5 miljardit eurot.

Islandi keskpanga teatel on pakutust seni kasutatud 400 miljonit eurot Taani ja Norra keskpankadest.

Helsingis, 27.-29. oktoobrini toimuva Põhjamaade Nõukogu istungi raamteemad on finantskriis, põhjamaade heaolu mudel ja üleilmastumisega kaasnevad muutused. Iga-aastasest Põhjamaade tipp-kohtumisest võtavad mitmesugustes töövormides osa Põhjamaade peaministrid, valitsuste liikmed, opositsioonijuhid, parlamendiliikmed ning samuti Balti riikide valitsuste juhid. Põhjamaade Nõukogu 60. istung toimub Soome Eduskunta hoones.

Islandi peaminister Geir Haarde annab pressikonverentsi esmaspäeval, 27. oktoobril kell 15.30. Põhjamaade rahandusministrite finantskriisi arutamine on planeeritud teisipäevale. Kell 12.30 toimub kohtumise järgne pressikonverents.

Pärast kuid kestnud läbirääkimisi ja ärevat ootamist teatas Islandi peaminister Geir Haarde käesoleva nädala teisipäeval (18. nov) nelja miljardi euro suuruse abi saamisest, mis peaks päästma saareriigi pankrotist. Finantsid tulevad osaliselt Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (1,6 miljardit) ning nn. sõbralikelt riikidelt (2,4 miljardit). Oktoobri lõpus Helsingis peetud Põhjamaade Nõukogu istungil avaldasid Põhjamaade peaministrid selget tahet toetamaks Islandit finantskriisist üle saamiseks.

Varem samal päeval teatas Venemaa, et arutluse all olnud nelja miljardi euro suurune laen Venemaalt Islandile ei realiseeru.

Uudise vahendasid Ritzau ja Børsen Online

Teemapealkirja all „Finantskriis – kas pidur või stardipauk edumeelseks kliimapoliitikaks“ toimus Islandil, 26.-27. veebruarini Põhjamaade peaministrite teine globaliseerumisfoorum. „Regioon võiks töötada testturuna rohelise transpordi arendamisel ning selliselt üles ehitada rohelist Põhjamaade brandi üleilmsel energiaturul,“ rääkis foorumil Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.

Uffe Ellemann-Jensen (vasakul) ja Halldór Ásgrímsson Balti Arengufoorumil sellel aastal. Foto: Johannes Jansson/norden.org Põhjamaad ja Balti riigid peavad üheskoos tugevdama oma konkurentsivõimet ja panustama innovatsiooni – ainult nii väljub Läänemere piirkond võitjana üleilmastumisest, toonitasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímsson ja Balti Arengufoorumi esimees Uffe Ellemann-Jensen ühises artiklis ajalehes Hufvudstadsbladet. Tihedam koostöö aidanuks leevendada ka praeguse majanduskriisi tagajärgi.

Põhjamaad ja Balti riigid moodustavad koos suuruselt üheksanda majandusruumi maailmas, kirjutasid Ásgrímsson ja Ellemann-Jensen. Selle majandusruumi ajalugu ei ole olnud lihtne, vaid killustatud. Ja praegugi seisavad piirkonna riigid ja poliitiline juhtkond valiku ees, kas pingutada tõhusama koostöö nimel või võidelda igaüks eraldi iseenda asja eest. Põhjamaad on selgelt esimese valiku poolt ja pingutama peavad kõik osapooled, leiavad endised ministrid.