Hr. Aleksi Härkönen, Soome suursaadik Eestis avamas keskkonnafestivali Rohevik konverentsi Tartus. Foto: norden.ee2011. aastal suunas Põhjamaade Ministrite Nõukogus (PMN) arutelusid Soome, aastavahetusega saab uueks eesistujariigiks Norra. Soome suursaadik Eestis, Aleksi Härkönen tõdeb, et lõppeva aasta jooksul jõudsid kliimamuutused ja nende mõju paljudeni.

Mis olid Soomele kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujamaale 2011 kõige tähtsamad teemad ja õnnestumised?

Soome selle aasta teemaks oli kliimamuutusele tähelepanu juhtimine. Sellega seoses korraldati Tallinnas Põhjamaade Disaini Kuu, Nordic Look koos pop-up näitusmüügiga, kuhu valitud disainerid näitasid, kuidas teha ilusat, eetilist ja vastupidavat disaini näiteks taaskasutatud materjalidest. Nordic Look'i üritused ja loengud olid väga populaarsed. Keskkonnafestival Rohevik tekitas samuti palju positiivset vastukaja, teiste seas külastas Eestit Soome keskkonnaminister Ville Niinistö, kes avas Riigikogus seminari "Puhas energia ja transport".

Foto: Karin Beate Nøsterud/norden.orgPõhjamaalased on harjunud mõtlema poliitilisest äärmuslusest kui sotsiaalsest nähtusest, mis on juba ammu kadunud sealsest poliitkultuurist. Viimaste aastate arengutest nähtub siiski, et poliitiline äärmuslus on pead tõstmas ka Põhjamaades - hiljuti sai seda kõige traagilisemalt tunda Norra selle aasta suvel. Põhjamaade ühiskonda ja poliitikat analüüsiv võrgukuukiri Analys Norden võttis viimased arengud luubi alla ning uuris Põhjamaade tippkohtumise eel, kuidas need on mõjutanud vaateid avatud ühiskonnale Põhjalas.

Artiklid (inglise keeles):

- Kas avatus on naiivne? (Norra)
- Soome on muutunud (Soome)
- Rootsi politsei on ebakindel (Rootsi)
- Aeg lõpetada (Island)
- Uued ohud (Taani)

Norra peaminister Jens Stoltenberg. Foto: Johannes Jansson/norden.org"Põhjamaad ja Põhjamaade koostöö on teelahkmel. Üleilmne majanduskriis on tuntavalt mõjutanud Põhjalat ning ei ole sugugi kindel, mis tulevik toob – nii siin kui ka laias maailmas. Heaoluriik on surve all. Põhjamaadel tuleb väljakutsed vastu võtta ja rohkem koostööd teha," toonitas Norra peaminister Jens Stoltenberg eile Põhjamaade rahvaasemikele tutvustades kuningriifi plaane järmiseks aastaks, kui Norra on Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa.

Norra tähtsustab kolme valdkonda: töö ja kestlik heaolu; roheline majanduskasv; teadmised, innovatsioon ja Põhjamaade identiteet.

Täpsemalt Norra plaanidest järgmiseks aastaks saab lugeda eesistumise infobrošüürist.

Sellel aastal suunab Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusi Soome. Soome valis oma eesistumise keskseks teemaks rohelise majanduskasvu, keskkonnahoiu ja kliima.

Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumine Kopenhaagenis 31. oktoober 2011. Foto: Magnus Fröderberg/norden.org Täna, 1. novembril algab Kopenhaagenis Põhjamaade Nõukogu istungjärk ehk Põhjamaade tippkohtumine, mille peateemaks on sellel aastal avatud ühiskond Põhjalas. Viimase aasta jooksul Põhjamaades toiminud valimiste ja Norra traagiliste sündmuste valguses valitud teema üle arutlevad kõigi viie Põhjamaa peaministrid ja Põhjamaade Nõukokku kuuluvad rahvasaadikud.

Eile, tippkohtumise eel kohtusid Kopenhaagenis Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) peaministrid, kes kinnitasid jätkuvat head koostööd piirkonnas ja suurenevat vajadust selle järele. Valitsusjuhid arutasid enim Euroopa rahanduskriisi. Soome peaminister Jyrki Kataineni sõnul on Põhja- ja Baltimaad kriisis hästi hakkama saanud. "Meie piirkond koosneb tublidest tegijatest majandusküsimustes ning me istume kõik ühes paadis olenemata valuutast," märkis Katainen. "Aga me peame ka kõvasti tööd tegema, et seda positsiooni säilitada – eriti, kui me soovime suurendada investeeringuid piirkonda."

Kopenhaagen. Foto: Johannes Jansson/norden.org Eile õhtul lendas Eesti president Toomas Hendrik Ilves töövisiidile Taani, kus kohtub Taani peaministri Helle Thorning-Schmidti, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri Halldór Ásgrímssoniga ja Taani endise kauaaegse välisministri Uffe Ellemann-Jenseniga.

Kohtumistel räägitakse nii Euroopa majandus- ja rahandusseisust, julgeolekuteemadel kui ka piirkondlikust koostööst.

Eesti riigipea on üks peakülalisi Kopenhaagenis rahvusvahelisel küberkaitse ja -julgeoleku konverentsil, kus ta kõneleb Eesti siseriiklikust ja rahvusvahelisest tegevusest küberkaitse korraldamisel viimase nelja aasta jooksul.

Kolmapäeva õhtul suundub president Ilves Soome, et osaleda Helsingi raamatu- ja muusikamessil, kus tähelepanu keskmes on seekord Eesti. Seal esitletakse ka Eesti riigipea raamatut "Sõna jõuga", kuhu on koondatud tema viimaste aastate kirjutised ja esinemised ning mis algab president Ilvese pikema intervjuuga.

Foto: Eivind Sætre/norden.org Roheline majandus on oluline tegur Põhjamaade majanduse arendamises ja kasvatamises. Seetõttu rõhutasid Põhjamaade majandus-, energia- ja reagionaalministrid, et nad on valmis tulevikus palju enam investeerima rohelisse majandusse. Põhjamaade peaministrid peaksid vastavad otsused langetama eelseisval kohtumisel ja globaliseerimisfoorumil.

Põhjamaade Innovatsiooni Fond võib saada jutust tegelikkuseks. Ministrid jätkavad võimaliku fondi loomise kõneusi koos Euroopa Investeermisfondiga, mis panustaks kolmandiku rahastust. Mahukas ettepanek hõlmaks 250 miljonit eurot, millest 50 miljonit eurot moodustaks raha panustamist nn äriinglitesse.

Berth Sundström. Foto: Aron Urb/norden.ee"Nüüd, kui Euroopa Liit on silmitsi mitmete väljakutsetega, Euro on erakordse surve all ning üleilmne konkurents muutub aina tihedamaks, vajame me kindlasti rohkem mitte vähem koostööd ja usaldust riikide vahel," toonitas Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor kontori 20. tegevusaasta tähistamisele pühendatud kõnes 16. septembril.

Loe tervet kõne siin.

Keskkonnafestival "Rohevik""Viimastel aastatel on taastuvenergia, ühistranspordi, veekaitse ja kestliku põllumajanduse asemel investeeritud palju kinnisvarasse ja fossiilkütustesse," märkis Soome keskkonnaminister Ville Niinistö oma avakõnes 16. septembril Tallinnas Riigikogus aset leidnud Roheviku rahvusvahelisel konverentsil "Puhas energia ja transport". Konverentsil kõnelenud eksperdid tõstsid esile keskkonnasõbralike ja säästlike uuenduste võimalusi Läänemere piirkonnas.

"On oluline, et valitsused looksid pinnase ettevõtetele ja teistele majandustegelastele. Investeeringud nõuavad usaldusväärset seadusandlikku pinnast ja toetavat keskkonda," kõneles Niinistö Riigikogus. Soome keskkonnaminister tõi esile ka erakordsed võimalused, mida pakub ÜRO kestliku arengu konverents (Rio+20), kui poliitikud on valmis enamaks kui tavapäraseks jutuajamiseks.

Rahvusvaheline konverents "Puhas energia ja transport" süvenes rohelise majanduse võimalustesse energia- ja transpordisektoris. See tähendab, et tuleb leida uusi energia saamise viise, suurendada taastuvatest allikatest toodetud energia hulka ning ehitada üles uudne energiatõhus ja puhas transpordikorraldus.

Eesti välisminister Urmas Paet. Foto: Eesti VälisministeeriumVälisminister Urmas Paet rõhutas täna (16.09.2011) Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse 20. aastapäeval, et nõukogu kohalolek Eestis on olnud meile täiendav side Põhjalaga, aidates tihendada koostööd ja inimestevahelisi sidemeid Põhjamaadega.

Välisministri sõnul pakkus PMN algusaastatel meile rohkem abikätt, nüüd iseloomustab Põhjamaade ja Balti riikide koostööd vastastikku kasulik partnerlus. „PMN eestvedamisel on Eesti üliõpilased saanud õppida Põhjamaades, meie omavalitsused on leidnud koostööpartnereid, meie kultuuritegelased on saanud uusi ideid ning meie ettevõtjad on leidnud kasulikke ärikontakte," ütles ta. Välisminister lisas, et tänaseks on ka Eestil Põhjamaadele palju pakkuda. „Meil on mitmeid kasulikke ideid nagu näiteks e-tervise projekt, mille vastu tuntakse suurt huvi mitmes Põhjala riigis," sõnas ta.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!