Selle aasta juubelihõnguline Põhjamaade raamatukogunädal alustab 14. novembril. Juba 15. korda toimuva ürituse teema on seekord "Huumor Põhjalas". Ettelugemisi, ettekandeid, raamatututvustusi ja palju muud huvitavat saab nautida terve nädala vältel nii Põhjamaade kui ka Balti riikide raamatukogudes, koolides, rahvamajades ja kultuurikeskustes.

Tavapäraselt algab Põhjamaade raamatukogunädal esmapäevahommikuse ettelugemisega. Selleaastast sündmust võib pidada ka omamoodi rekordiürituseks, sest ühel ajal loetakse ette samu kirjatükke enam kui kahes tuhandes eri paigas. Põhjamaine kirjandus kõlab sel pimedal novembrikuu hommikutunnil eriti säravalt – tekste loetakse kõikjal oma emakeeles.

Nagu pealkiri ütleb, on seekord raamatukogunädal pühendatud huumorile. Huumor võib olla poliitiline, pilkav, täis satiiri või ka õpetlik – midagi igale lugejale. Põhjamaise huumori eri külgi aitavad lugejateni tuua Taani kirjanik Jakob Martin Strid ja Soome autor Mikael Niemi.

Noortele ja täiskasvanutele on korraldajad, Põhjala Ühingute Liit valinud Niemi teose "Popmuusika a'la Vittula" (Populärmusik från Vittula, 2000) ja katkendeid germaani eeposest "Beowulf" (~700).

Niemi (1959) kuulsaimat teost "Popmuusika a'la Vittula" (eesti keelde tõlkinud Ülev Aaloe) on avaldatud paljudes erinevates keeltes. Niemi teoseid iseloomustavad maagia, huumor ja nutikad kommentaarid.

Vana ettelugemise tava ärkas 2009. aastal taas ellu esmaspäeval, 9. novembril ning kestis 15. novembrini. Seda juba 13. korda ning ka Eesti raamatukogud olid oodatud kaasa lööma.

2009. aasta raamatukogupäevade teema oli "Sõda ja rahu Põhjalas". Korraldajate sõnul on oluline mäletada Põhjalas aset leidnud sõjasündmusi, et mõista ja hinnata tänapäeval nii hästi toimivat üksteisemõistmist ja koostööd. Sõda ja rahu hargnesid lahti kirjanike Johan Ludvig Runebergi (Soome), Benny Anderseni (Taani), Astrid Lindgreni ja Gunilla Bergströmi (Rootsi) teoste läbi.

Nii ootasid Põhja- ja ka Baltimaade raamatukogud, koolid ja teised kohtumispaigad tuhandeid inimesi ettelugemisele. Esmaspäeva hommikul said õpilased osa Hommikuhämarusest - sündmusest, kus kõlavad katkendid Põhjamaade laste- ja noorteraamatutest. Selle traditisoonilise, teemakohase kirjandusliku teksti üheaegne ettelugemine toimus enam kui 2000 kohas üle terve Põhjala.

Põhjamaade fantaasiakirjanduse maailmas elavad trollid, muumid, nõiad ja haldjad. Äratuntavalt põhjamaise loomu ja välimusega ebamaised olendid, kes elavad metsades, koobastes, kivides, kändudes, puudes ja kaljudes.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Raamatud. Foto: Ane Cecilie Blichfeldt/norden.org Eestlased on end ikka lugeja-rahvaks pidanud ja raamatute rohkuse üle kodudes uhkust tundnud. Ometi näitavad uurimused, et eestimaalased loevad aina vähem ning seda kinnitavad ka raamatute müüginumbrid. Vähene väljendusoskus, keeleline lodevus ja ebaõige keelekasutus on paraku nähtused, millega üha sagedamini kokku puutume. Kas tõesti vähene kirjaoskus või lausa kirjaoskamatus? Matemaatikaõpetajadki kurdavad, et õpilased ei saa raskemate tekstülesannetega hakkama, sest nad ei oska teksti lugeda ja nad ei saa sellest aru.

Lugemine ja kirjutamine ei ole üksnes individuaalne oskus. Üha enam on see seotud sotsiaalse võimekusega ühiskonnas. Kuidas aga aidata seda tuntud tõde uuesti avastada, uusi lugejaid kirjanduse juurde juhatada, neid lugema ja kirjutama innustada – sellest kõneleski 27. mail Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis Briti lugemisaasta 2008 peakorraldaja Jonathan Douglas National Literacy Trust´ist.

10.-16. novembril 2008 leidis aset 12. korda Põhjamaade raamatukogunädal, seekord teemal "Armastus Põhjamaade vastu". Nädala eesmärgiks oli tutvustada kirjanduse kaudu põhjamaade kultuuri, ajalugu, poliitikat ja loodust.
Põhjamaade raamatukogunädal on nädal, mis on täis loenguid, jutustusi, debatte ja kultuurisündmusi nii koolides kui raamatukogudes.

2007. aastal võttis sellest üritusest osa umbes 2600 asutust nii Põhjamaadest kui ka Balti riikidest. Traditsiooniliselt toimus avaettelugemine kõikjal ühel ja samal kellaajal küünlavalguses koidu ajal kell 9 ja õhtuhämarikus kell 19.

Nii nagu Eestis on ka Põhjamaades sügis- ja talvepäevad eriti lühikesed. Pikkadel pimedatel talveõhtutel oli ettelugemine juba enne televisiooni- ja arvutiaega levinud ajaviide. Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat. See tähendab seitset päevatäit näitusi, ettelugemisi, raamatututvustusi ja debatte raamatukogudes, koolides, seltsimajades Põhja- ja Baltimaades.

Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad saavad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Osavõtust huvitatud saavad asutuse registreerida Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu. Pärast registreerumist saavad kõik osavõtjad tasuta raamatukogunädala teabematerjalid posti teel.

Esmaspäeval, 10. novembril algava Põhjamaade raamatukogunädala läbivaks teemaks on armastus Põhjamaade vastu. Inimeste omavahelisi suhteid ja lähedust vaatlev nädal algab traditsioonilise, spetsiaalselt kirjutatud teksti üheaegse ettelugemisega enam kui 2000 kohas üle terve Põhjala. Eestist on temaatiliste programmidega kaasatud ligi 20 raamatukogu.

Aegu tagasi, kui veel polnud arvutit ja televisiooni, oli ettelugemine pimedatel ja pikkadel sügisõhtutel armastatud ja laialt levinud traditsioon. Järjekorras 12. raamatukogunädal annab sellele tradtisioonile uue elu. Seekordne tekst pärineb Soome kirjanikult Eeva Kilpilt. Teised selle aasta valitud kirjanikud on Guðrún Helgadóttir (ISL), Klaus Hagerup (NOR), Manu Saaren (DK), Virpi Saarinen (FIN), Yrsa
Sigurðardóttir (ISL), Ann-Helén Laestadius (SE), Òlavur Michelsen (Fäärid), Johannes Platous (Gröönimaa) ja Risten Sokki (Saami).