Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktorSellistel poliitiliselt ja majanduslikult keerulistel aegadel, nagu praegu valitseb Euroopa Liidus, tuleb Läänemere piirkonnas enam vaadata üksteise poole, julgeda seada prioriteete ning paremini ära kasutada võimalusi, mis peituvad teaduses ja erinevates rahastamisskeemides. Seda toonitas Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor oma kõnes Tallinna Ülikooli korraldatud konverentsil Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimisest.

Sundström tõi näiteks Põhjamaade Investeerimispanga pakutavad laenuvõimalused, mida ei ole täies mahus ära kasutatud. Samuti võiksid Läänemere äärsed riigid enam hinnata Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsiooni pakutavat.

Lisaks tasuks kaaluda, kuidas Põhja- ja Baltimaad saaksid tihedamat teaduskoostööd teha, sest just teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöös on võimalik praegustele väljakutsetele kestlikud lahendused leida. Sundström tõi siinkohal näiteks Põhjamaade Innovatsiooni, Põhjamaade Tippteaduse Algatuse ja Nordforski teaduskoostöö. Terve Berth Sundströmi ettekandega on võimalik tutvuda siin.

Hr. Aleksi Härkönen, Soome suursaadik Eestis avamas keskkonnafestivali Rohevik konverentsi Tartus. Foto: norden.ee2011. aastal suunas Põhjamaade Ministrite Nõukogus (PMN) arutelusid Soome, aastavahetusega saab uueks eesistujariigiks Norra. Soome suursaadik Eestis, Aleksi Härkönen tõdeb, et lõppeva aasta jooksul jõudsid kliimamuutused ja nende mõju paljudeni.

Mis olid Soomele kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujamaale 2011 kõige tähtsamad teemad ja õnnestumised?

Soome selle aasta teemaks oli kliimamuutusele tähelepanu juhtimine. Sellega seoses korraldati Tallinnas Põhjamaade Disaini Kuu, Nordic Look koos pop-up näitusmüügiga, kuhu valitud disainerid näitasid, kuidas teha ilusat, eetilist ja vastupidavat disaini näiteks taaskasutatud materjalidest. Nordic Look'i üritused ja loengud olid väga populaarsed. Keskkonnafestival Rohevik tekitas samuti palju positiivset vastukaja, teiste seas külastas Eestit Soome keskkonnaminister Ville Niinistö, kes avas Riigikogus seminari "Puhas energia ja transport".

Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor2011. aastal on Soome eesistumise ajal ilmekalt esile tõusnud Põhja- ja Baltimaade ning Põhjamaade ja Eesti koostöö. Aasta tähtsaimateks sündmusteks kujunesid Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames korraldatud Põhjamaade Disaini Kuu Nordic Look mais ja keskkonnafestival Rohevik septembris. Mõlemad üritused rõhutasid säästva ja kestliku arengu vajadust Läänemere piirkonnas.

Nordic Look'i näitusmüügil olnud isikupärased esemed olid valmistatud keskkonnasõbralikest või taaskasutatud materjalidest. Põhjamaade Disaini Kuu raames aset leidnud seminarid tõid kokku umbes 600 disainihuvilist ning aitasid leida nii mõnegi viljaka kontakti, lõid pinnase tulevaseks koostööks tootjatele, ettevõtetele. Loodame korraldada Nordic Look'i ka järgmisel aastal, seekord juba uutel teemadel.

Keskkonnafestival Rohevik andis oma panuse Eestis palju kõneainet pakkuvatesse aruteludesse säästlike energialahenduste ja liikumisharjumuste üle. Oleme saanud palju positiivset tagasisidet ja mitmeid ettepanekuid jätkata üritusega 2012. aastal. Teemegi juba nii Tallinnas kui ka Tartus ettevalmistusi selleks.

Norra peaminister Jens Stoltenberg. Foto: Johannes Jansson/norden.org"Põhjamaad ja Põhjamaade koostöö on teelahkmel. Üleilmne majanduskriis on tuntavalt mõjutanud Põhjalat ning ei ole sugugi kindel, mis tulevik toob – nii siin kui ka laias maailmas. Heaoluriik on surve all. Põhjamaadel tuleb väljakutsed vastu võtta ja rohkem koostööd teha," toonitas Norra peaminister Jens Stoltenberg eile Põhjamaade rahvaasemikele tutvustades kuningriifi plaane järmiseks aastaks, kui Norra on Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa.

Norra tähtsustab kolme valdkonda: töö ja kestlik heaolu; roheline majanduskasv; teadmised, innovatsioon ja Põhjamaade identiteet.

Täpsemalt Norra plaanidest järgmiseks aastaks saab lugeda eesistumise infobrošüürist.

Sellel aastal suunab Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusi Soome. Soome valis oma eesistumise keskseks teemaks rohelise majanduskasvu, keskkonnahoiu ja kliima.

Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumine Kopenhaagenis 31. oktoober 2011. Foto: Magnus Fröderberg/norden.org Täna, 1. novembril algab Kopenhaagenis Põhjamaade Nõukogu istungjärk ehk Põhjamaade tippkohtumine, mille peateemaks on sellel aastal avatud ühiskond Põhjalas. Viimase aasta jooksul Põhjamaades toiminud valimiste ja Norra traagiliste sündmuste valguses valitud teema üle arutlevad kõigi viie Põhjamaa peaministrid ja Põhjamaade Nõukokku kuuluvad rahvasaadikud.

Eile, tippkohtumise eel kohtusid Kopenhaagenis Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) peaministrid, kes kinnitasid jätkuvat head koostööd piirkonnas ja suurenevat vajadust selle järele. Valitsusjuhid arutasid enim Euroopa rahanduskriisi. Soome peaminister Jyrki Kataineni sõnul on Põhja- ja Baltimaad kriisis hästi hakkama saanud. "Meie piirkond koosneb tublidest tegijatest majandusküsimustes ning me istume kõik ühes paadis olenemata valuutast," märkis Katainen. "Aga me peame ka kõvasti tööd tegema, et seda positsiooni säilitada – eriti, kui me soovime suurendada investeeringuid piirkonda."

Kopenhaagen. Foto: Johannes Jansson/norden.org Eile õhtul lendas Eesti president Toomas Hendrik Ilves töövisiidile Taani, kus kohtub Taani peaministri Helle Thorning-Schmidti, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretäri Halldór Ásgrímssoniga ja Taani endise kauaaegse välisministri Uffe Ellemann-Jenseniga.

Kohtumistel räägitakse nii Euroopa majandus- ja rahandusseisust, julgeolekuteemadel kui ka piirkondlikust koostööst.

Eesti riigipea on üks peakülalisi Kopenhaagenis rahvusvahelisel küberkaitse ja -julgeoleku konverentsil, kus ta kõneleb Eesti siseriiklikust ja rahvusvahelisest tegevusest küberkaitse korraldamisel viimase nelja aasta jooksul.

Kolmapäeva õhtul suundub president Ilves Soome, et osaleda Helsingi raamatu- ja muusikamessil, kus tähelepanu keskmes on seekord Eesti. Seal esitletakse ka Eesti riigipea raamatut "Sõna jõuga", kuhu on koondatud tema viimaste aastate kirjutised ja esinemised ning mis algab president Ilvese pikema intervjuuga.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu direktor. Foto: Ardo Holts"Meil piisab vaid heita pilk Eesti minevikku, mõistmaks, et iseseisvus väärib siin tõesti tähistamist," tõdes Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse direktor koos Eestis tegutsevate Põhjala kaubanduskodadega korraldatud vastuvõtul 22. veebruaril. Vastuvõtt "Esimesed 93 aastat – Idast Põhja" oli pühendatud Eesti Vabariigi 93. aastapäevale.

Käesolev aasta on täis pidulikke sündmusi ka PMNi Eesti esindusele, sest tähistame oma 20. tegevusaastat. Kaks aastakümmet tagasi otsustasid viie Põhjamaa – Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island – valitsuse asutada ühised esindused iseseisvuse suunas liikuvates Tallinnas, Riias ja Vilniuses.

Neid sündmusi meenutasid tervitussõnades nii Rootsi suursaadik Eestis, hr Jan Palmstierna kui ka Taani suursaadik Eestis, hr Uffe A. Balslev. Tollases sündmuste keerises isiklikult osalenud hr Balslev meenutas 20 aasta tagust aega ka ajalehes Postimees 20. jaanuaril.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse peakontori uks Tallinnas. PMNi esindusel on ka filiaal Tartus ning infopunktid Valgas, Narvas ja Pärnus. Foto: Väino Silm/norden.ee"Vaadates gloobust ja termomeet¬rit, pole kahtlustki, et kuulume Põhjamaade ridadesse," kommenteeris Valga maavanem Margus Lepik Valga maavalitsuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) 2011. aasta koostöölepingule allkirja andes eelmisel nädalal. Ajaleht Valgamaalane võttis sündmuse ja sellele järgnenud PMNi koostöötoetuste tutvustamist kinnitusena jätkuvast toest.

Alles mõned nädalad ametis olnud PMNi Eesti esinduse uue direktori Berth Sundströmi hinnangul võib peatselt juba 20 aastat toiminud Põhjamaade ja Eesti koostööd edukaks pidada, kirjutas Valgamaalase ajakirjanik Sirje Lemmik. "Kuna käesoleval aastal on eesistujamaa Soome, kes tähtsustab rohelist mõtteviisi, keskendutakse tänavu rohkem keskkonnaalasele koostööle ning keskkonnasäästlikule käitumisele," selgitas direktor.

Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist Tiina Hallimäe rääkis, kuidas Võrumaa puidu-ja mööblitootjad ettevõtluse mobiilsusprogrammist saadud toetuse abil mullu novembris kuue-päevasel õppereisil Taani ja Rootsi puidutööstuse kompetentsikeskustes käisid. "Toetus katab reisi-ja majutuskulud, taotlemine ja aruandlus ei ole keeruline ning nõunikud on sõbralikud ja abivalmis," kinnitas Hallimäe.