EkobankenTänapäeva pangandus, see on jätkuvalt justkui Vormel 1 võidusõit keset tavalist liiklust, kirjeldas Lars Pehrson Taani pangast Merkur Andelskasse finantskriisis nii säästud kui ka tihti elatise kaotanud islandlastele Põhjamaade tippkohtumise raames toimunud seminaril vastutustundlikust pangandusest. 

Pehrsoni juhitav pank on üks kolmest, mis sellel aastal pälvis Põhjamaade Nõukogult keskkonnaauhinna. Merkur Andelskasse jagas auhinda Norra Cultura Banki ja Rootsi Ekobankeniga.

Need kolm panka esindavad uut suunda rahanduses. Nad on segu n-ö tavalisest turumajandusest ja väärtustepõhisest pangandusest. Pankade eesmärk on jätkuvalt liigutada raha, teenida kasumit, kuid nad laenavad raha vaid neile ettevõtetele, projektidele, mis on kantud neile pankadele olulistest väärtushinnangutest. Panga ülesanne on leida need asutused ja inimesed, kes kõige paremini soovitud väärtusi toodab. Ja seejuures on igati panga huvides, et ettevõtmine oleks edukas. 

Viie Põhjala riigi lipud. Foto: Johannes Jansson/norden.orgAasta 2030: viis Põhjamaad – Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island – on moodustanud 25 miljoni elanikuga liitriigi, millel on ühine põhiseadus, valitsemine ja riigipea. Stockholmi ülikooli riigiteaduste magister Jakob Sjövall arutleb sellise nii Euroopas kui ka maailmas uue tugeva poliitilise jõu tekkimise võimaluste üle.

Mõttelend ühendada Põhjamaad üheks riigiks on tuha all taas lõõmama löönud. Eelmisel aastal käis nii Põhjalas kui ka mujal Euroopas palju kõmu tekitanud liitriigi idee jõuliselt ja faktidele põhinevate selgitustega välja Rootsi tunnustatud ühiskonnateadlane Gunnar Wetterberg. Aasta jooksul on ettepanek kogunud rasva, läbinud mitmeid arutelusid ning jõudnud tänaseks raamatukaante vahele.

Wetterberg väitleb innustunult liitriigi poolt, millel on lisaks riigipeale – ühiskonnateadlase pakutult Taani kuninganna -, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, rahanduspoliitika, seadusandlik koostöö paljudes sotisaalpoliitika valdkondades alates praegu palju kõneainet pakkuvast sisserändest.

Põhjamaade statistika aastaraamat 2010. Foto: Johannes Jansson/norden.orgIga neljas Rootsi kodanik vanuses 16-24 aastat oli eelmisel aastal tööta. Olukord oli veidi parem Taanis ja Norras, kus tööta oli iga kümnes noor kodanik. Sellised andmed ja teised põnevad selguvad Põhjamaade statistika aastaraamatust 2010.

Veel mõned näited aastaraamatust 2010:

• Islandil ei jätka 37 protsenti õpilastest kooliteed pärast põhikooli. Veelgi rohkem noori valib koolitee lõpetamise pärast üheksat klassi Ahvenamaal – 38 protsenti.
• Rootsis saavad kõige sagedamini vastsündinud tüdrukud nimeks Alice. Soomlastele on meelepäraseim Aino, taanlastele Freja, islandlastele Sara ja norralastele Emma.
• Rootsis otsustavad naised kõige enam abordi kasuks. 2008. aastal tehti Rootsis 348 aborti 1000 sündinud lapse kohta. Kui numbrites eraldi välja tuua ka Taanile kuuluv autonoomne piirkond Gröönimaa, siis seal tehakse enam aborte kui sünnitatakse.

Mona Sahlin. Foto: Lena Dahlström/socialdemokraterna.seEi ole vahet, kas 19. septembril võidutsevad Rootsi valimistel parem- või vasakpoolsed – sotsiaaldemokraatidel läheb nii ehk naa kehvasti, leiab poliitikaanalüütik Eva Franchell võrguajakirjas Analys Norden. Võibolla ootab sotsiaaldemokraate isegi kõigi aegade kõige kehvem valimistulemus...

Neli aastat hiljem juhib sotsiaaldemokraate Mona Sahlin, kes pidi parteisse tooma värsket hingamist ning pakkuma tulist konkurentsi valitsuserakondadele. Ometi ei ole miski läinud nii, nagu sotsiaaldemokraadid lootsid. Franchelli hinnangul on sotsiaaldemokraadid lootusetult maha maganud hetked, mil nad oleksid pidanud valitsevaid liberaale kriitikatormiga kostitama – majanduskriis, olematud lubatud töökohad, läbikukkunud kliimakõnelused Kopenhaagenis detsembris. Mona Sahlini poolt kostub vaid vaikus. Nad ikka seesama partei, mis paarkümmend aastat tagasi köitis valijaid. Praegu on ajad ja vajadused teised.

Põhjamaade statistika aastaraamat 2009. Foto: norden.orgRootsi mehed suudavad kõige enam hoiduda sigarettidest, selgub äsja avalikustatud Põhjamaade statistika aastaraamatust 2009. 87 protsenti Rootsi meestest ja 85 protsenti Rootsi naistest ei suitseta igapäevaselt.

Need näitajad on veidi paremad kui Põhjala riikide keskmine – 73-80 protsenti rahvastikust ei suitseta, näitavad arvud aastast 2007, mis on kokku võetud selle aasta Põhjala statistikaülevaates, mida annab välja Põhjamaade Ministrie Nõukogu iga-aastase Põhjala tippkohtumise eel. Sellel aastal kogunevad Põhjamaade ministrid ja parlamendisaadikud tippkohtumisele 27.-29. oktoober.

Kudumine kangastelgedel. Foto: Magnus Fröderberg/norden.orgAlustavatele ettevõtetele riiklike toetuste abil ärikoolitust pakkuv loomeinkubaator on väga kasulik asi. Eriti kasulik on, kui samalaadset teenust pakkuv inkubaator end ise ära majandab.

Rootsis Umeå linnas asutati Kreator (rootsikeelsest sõnast "kreatör" ehk eesti keeles "looja"), mis ise on ettevõtte ja pakub sama teenust ja pisut enamatki kui klassikaline loomeinkubaator. Käimalükkavaks jõuks sai tõdemus, et kõik loovisikud ei soovi hakata täiel määral ettevõtjateks, ent samas on vaja loomeettevõtlust. Niisiis pakubki Kreator loovinimestele võimalust rentida endale ärikaaslased või tööandja.

Rootsi Lundi Ülikooli professor Lars Oxelheim arutleb Svenska Dagbladeti veergudel kuidas peaksid Põhjamaad globaliseerumise väljakutsele vastama. Ta pakub välja ka konkreetsed tegevused.

Professori sõnul näevad neli viiest ärijuhist maailmas oma järgmise investeeringu sihtkohana Hiinat. See tähendab ainult seda, et Põhjamaid tuleb turustada väljapoole, kui ühtset regiooni 25 miljoni elaniku ja maailma parimate tingimustega äri ajamiseks. Võtmesõnaks on läbimõeldud laiapõhjaline koostöö.

Göteborgi raamatumess on aed, räägib Eesti Päevälehe kultuuritoimetaja Kätlin Kaldmaa. Messi organiseerijatel on igal aastal õnnestunud luua uus maailm, mikroskoopiline kui võrrelda planeedi küllusega, ja igal aastal kasvavad seal uued mõtte-, kogemuse- ja kirjutusepuud, mis ajavad juured laiali messikülaliste mõtetesse, kogemustesse ja kirjutustesse. Ja need puud hakkavad kõige ootamatumais paikades seninägematuid vilju kandma.

Laupäeval, 29. septembril avati Göteborgis Hnossi galeriis üheksa noore Eesti ehtekunstniku näitus FRAGMENTA. Peale suurepärase kunstilise ande seob neid asjaolu, et nad kõik on käinud end täiendamas Põhjamaades stipendiumiprogrammi Sleipnir raames. Ehete maailmast räägivad ehtekunstnikud Julia Maria Künnap ja Piret Hirv.