Hr. Aleksi Härkönen, Soome suursaadik Eestis avamas keskkonnafestivali Rohevik konverentsi Tartus. Foto: norden.ee2011. aastal suunas Põhjamaade Ministrite Nõukogus (PMN) arutelusid Soome, aastavahetusega saab uueks eesistujariigiks Norra. Soome suursaadik Eestis, Aleksi Härkönen tõdeb, et lõppeva aasta jooksul jõudsid kliimamuutused ja nende mõju paljudeni.

Mis olid Soomele kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujamaale 2011 kõige tähtsamad teemad ja õnnestumised?

Soome selle aasta teemaks oli kliimamuutusele tähelepanu juhtimine. Sellega seoses korraldati Tallinnas Põhjamaade Disaini Kuu, Nordic Look koos pop-up näitusmüügiga, kuhu valitud disainerid näitasid, kuidas teha ilusat, eetilist ja vastupidavat disaini näiteks taaskasutatud materjalidest. Nordic Look'i üritused ja loengud olid väga populaarsed. Keskkonnafestival Rohevik tekitas samuti palju positiivset vastukaja, teiste seas külastas Eestit Soome keskkonnaminister Ville Niinistö, kes avas Riigikogus seminari "Puhas energia ja transport".

Foto: Sigurður Ólafsson/norden.orgAastavahetusel Taanilt Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise üle võttev Soome panustab enam jõudu kliimamuutustele, nende vastu võitlemisele ja muutustega kohandumisele, kinnitas Eesti põhjanaabrite peaminister Mari Kiviniemi Põhjamaade tippkohtumisel Reykjavikis.

„Me valisime kliimamuutustega tegelem ise oma programmi peateemaks. Me soovime jätkata Põhjala kui aktiivse kliimapoliitika edendaja kuvandi arendamist, rõhutada, et kliimasõbralike lahendusteni jõudmine ja säästev areng on ulatuslik valdkondade ülene ettevõtmine," selgitas Kivinemi Põhjamaade Nõukogu saadikutele eesistumise programmi „Roheline Põhjala – nutikad lahendused kliimamuutustele" tutvustades.

Põhjamaad soovivad, et kliimaküsimusi võetaks arvesse majanduspoliitilisi otsuseid langetades. Lisaks tuleb jätkuvalt parendada elamistingimusi, samal ajal kui vähendatakse heitgaaside paiskamist atmosfääri nii Põhjalas kui ka rahvusvahelisel areenil.

Põhjamaade statistika aastaraamat 2010. Foto: Johannes Jansson/norden.orgIga neljas Rootsi kodanik vanuses 16-24 aastat oli eelmisel aastal tööta. Olukord oli veidi parem Taanis ja Norras, kus tööta oli iga kümnes noor kodanik. Sellised andmed ja teised põnevad selguvad Põhjamaade statistika aastaraamatust 2010.

Veel mõned näited aastaraamatust 2010:

• Islandil ei jätka 37 protsenti õpilastest kooliteed pärast põhikooli. Veelgi rohkem noori valib koolitee lõpetamise pärast üheksat klassi Ahvenamaal – 38 protsenti.
• Rootsis saavad kõige sagedamini vastsündinud tüdrukud nimeks Alice. Soomlastele on meelepäraseim Aino, taanlastele Freja, islandlastele Sara ja norralastele Emma.
• Rootsis otsustavad naised kõige enam abordi kasuks. 2008. aastal tehti Rootsis 348 aborti 1000 sündinud lapse kohta. Kui numbrites eraldi välja tuua ka Taanile kuuluv autonoomne piirkond Gröönimaa, siis seal tehakse enam aborte kui sünnitatakse.

Põhjala majade direktorid Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kontoris. Foto: Grete KodiÜleilmastumise algatus ja Shanghai maailmanäitus on küll väga olulised, kuid Läänemere maad ei tohiks nende varju jääda, leidsid viie Põhjala maja direktorid, kes külastasid meie kontorit arutamaks koostöövõimalusi. Luubi all olid tegevused lastele ja noortele, loomemajandus, kultuurifestivalid, Uus Põhjala Toit jne.

Ahvenamaal asuva Põhjala majaga on meil juba aastaid viljakas koostöö, muu hulgas oleme me vahetanud rändnäitusi. Sama meeldiv on koostöö olnud Fääri saarte Põhjala majaga. Paar aastat tagasi etendus Tallinnas Kultuurikatlas ühine Fääri kaasaegse ooperi projekt "Hullu mehe aias". Islandi kolleegidega oleme arutanud võimalusi koos tutvustada Uut Põhjala Toitu. Helsingis asuva Põhjala instituudiga loodame peagi koostööd veelgi süvendada.