Taani suursaadik Eestis hr Uffe A. Balslev konverentsil "Innustatuna kohalikust maitsest", mis toimus mullu oktoobris. Foto: Väino Silm/norden.eeTaani suursaadik Eestis Uffe A. Balslev meenutab, kuidas Põhjala koostöö Baltimaade vabaduse nimel tugevdas ka riikide omavahelisi suhteid.

Täna (s.o 20. jaanuar - toim) 20 aastat tagasi lendasin ma Nõukogude Liitu akrediteeritud noore diplomaadina Moskvast Tallinna, olles mõnevõrra murelik eelseisva võimatuna näiva ülesande tõttu.

Aastal 1991 oli Soome, Taani, Norra, Islandi ja Rootsi valitsust ühendava Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistuja Taani valitsus. Minu ülesanne oli aidata kolleegil Kopenhaageni PMNi sekretariaadist leida ja rentida avatavatele infobüroodele ruumid... kõigis kolmes Balti riigi pealinnas viie päeva jooksul!

Oli möödunud vaid nädal veristest sündmustest Vilniuse teletorni juures ning minu saabumispäeval kulmineerus konflikt Riias mitme süütult kaotatud eluga. Kremli uued reaktsioonilised jõud püüdsid pöörata tagasi neid demokraatlikke saavutusi, mille vahetuks tunnistajaks olin varasematel aastatel Moskvas ja Balti riikides olnud.

EkobankenTänapäeva pangandus, see on jätkuvalt justkui Vormel 1 võidusõit keset tavalist liiklust, kirjeldas Lars Pehrson Taani pangast Merkur Andelskasse finantskriisis nii säästud kui ka tihti elatise kaotanud islandlastele Põhjamaade tippkohtumise raames toimunud seminaril vastutustundlikust pangandusest. 

Pehrsoni juhitav pank on üks kolmest, mis sellel aastal pälvis Põhjamaade Nõukogult keskkonnaauhinna. Merkur Andelskasse jagas auhinda Norra Cultura Banki ja Rootsi Ekobankeniga.

Need kolm panka esindavad uut suunda rahanduses. Nad on segu n-ö tavalisest turumajandusest ja väärtustepõhisest pangandusest. Pankade eesmärk on jätkuvalt liigutada raha, teenida kasumit, kuid nad laenavad raha vaid neile ettevõtetele, projektidele, mis on kantud neile pankadele olulistest väärtushinnangutest. Panga ülesanne on leida need asutused ja inimesed, kes kõige paremini soovitud väärtusi toodab. Ja seejuures on igati panga huvides, et ettevõtmine oleks edukas. 

Viie Põhjala riigi lipud. Foto: Johannes Jansson/norden.orgAasta 2030: viis Põhjamaad – Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island – on moodustanud 25 miljoni elanikuga liitriigi, millel on ühine põhiseadus, valitsemine ja riigipea. Stockholmi ülikooli riigiteaduste magister Jakob Sjövall arutleb sellise nii Euroopas kui ka maailmas uue tugeva poliitilise jõu tekkimise võimaluste üle.

Mõttelend ühendada Põhjamaad üheks riigiks on tuha all taas lõõmama löönud. Eelmisel aastal käis nii Põhjalas kui ka mujal Euroopas palju kõmu tekitanud liitriigi idee jõuliselt ja faktidele põhinevate selgitustega välja Rootsi tunnustatud ühiskonnateadlane Gunnar Wetterberg. Aasta jooksul on ettepanek kogunud rasva, läbinud mitmeid arutelusid ning jõudnud tänaseks raamatukaante vahele.

Wetterberg väitleb innustunult liitriigi poolt, millel on lisaks riigipeale – ühiskonnateadlase pakutult Taani kuninganna -, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, rahanduspoliitika, seadusandlik koostöö paljudes sotisaalpoliitika valdkondades alates praegu palju kõneainet pakkuvast sisserändest.

Põhjamaade statistika aastaraamat 2010. Foto: Johannes Jansson/norden.orgIga neljas Rootsi kodanik vanuses 16-24 aastat oli eelmisel aastal tööta. Olukord oli veidi parem Taanis ja Norras, kus tööta oli iga kümnes noor kodanik. Sellised andmed ja teised põnevad selguvad Põhjamaade statistika aastaraamatust 2010.

Veel mõned näited aastaraamatust 2010:

• Islandil ei jätka 37 protsenti õpilastest kooliteed pärast põhikooli. Veelgi rohkem noori valib koolitee lõpetamise pärast üheksat klassi Ahvenamaal – 38 protsenti.
• Rootsis saavad kõige sagedamini vastsündinud tüdrukud nimeks Alice. Soomlastele on meelepäraseim Aino, taanlastele Freja, islandlastele Sara ja norralastele Emma.
• Rootsis otsustavad naised kõige enam abordi kasuks. 2008. aastal tehti Rootsis 348 aborti 1000 sündinud lapse kohta. Kui numbrites eraldi välja tuua ka Taanile kuuluv autonoomne piirkond Gröönimaa, siis seal tehakse enam aborte kui sünnitatakse.

Karen Ellemann. Foto: Johannes Jansson/norden.org Taani sellenädalase ulatusliku valitsusremondi tulemusel vahetus teiste seas ka Põhjamaade koostöö minister. Kogenud minister Bertel Haarderilt võttis kohustused üle Karen Ellemann, kelle kureerida on edaspidi ka Taani keskkonnapoliitika.

"Mul on hea meel seda tööd jätkata, eriti leida Põhjala ühiseid vastuseid üleilmastumise suurtele väljakutsetele," kinnitas Ellemann. Taanlased valisid tuntud Põhjamaade n-ö veteranpoliitiku Uffe Ellemann-Jenseni tütre esimest korda end parlamenti esindama 2007. aastal. Õpetajakutsega Ellemann on tegelenud süvitsi Taani Vasakpartei lõimumis- ja perekonnapoliitikaga.