Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktorSellistel poliitiliselt ja majanduslikult keerulistel aegadel, nagu praegu valitseb Euroopa Liidus, tuleb Läänemere piirkonnas enam vaadata üksteise poole, julgeda seada prioriteete ning paremini ära kasutada võimalusi, mis peituvad teaduses ja erinevates rahastamisskeemides. Seda toonitas Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor oma kõnes Tallinna Ülikooli korraldatud konverentsil Euroopa Liidu Läänemere strateegia elluviimisest.

Sundström tõi näiteks Põhjamaade Investeerimispanga pakutavad laenuvõimalused, mida ei ole täies mahus ära kasutatud. Samuti võiksid Läänemere äärsed riigid enam hinnata Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsiooni pakutavat.

Lisaks tasuks kaaluda, kuidas Põhja- ja Baltimaad saaksid tihedamat teaduskoostööd teha, sest just teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöös on võimalik praegustele väljakutsetele kestlikud lahendused leida. Sundström tõi siinkohal näiteks Põhjamaade Innovatsiooni, Põhjamaade Tippteaduse Algatuse ja Nordforski teaduskoostöö. Terve Berth Sundströmi ettekandega on võimalik tutvuda siin.

Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 20. juubeli tähistamiseks kutsume kõiki eestikeelsesse Vikipeediasse Põhjamaade-teemalisi artikleid kirjutama alates 23. märtsist 2011.

Teemavaliku hõlbustamiseks oleme loonud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Lisaks jagub tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Auhindadele kandideerimiseks tuleb kirjutada või toimetada nõuetele vastavaid artikleid eestikeelses Vikipeedias hiljemalt 30. aprillil 2011.

Artiklite kirjutamise võistlusel on kolm peamist eesmärki:

• suurendada Põhjamaade koostööd puudutava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles;
• täiendada ja täiustada Põhjamaade kohta käivat materjali eestikeelses Vikipeedias;
• saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Nõuded tekstidele:

• ootame artikleid Põhjamaade koostööst, mis kirjeldavad konkreetses valdkonnas Põhjamaade ühiseid algatusi, avaldusi ja omadusi;
• kirjutis(t)e sisu sobitub vähemalt ühte nimetatud kategooriasse;
• kirjutiste põhimaht ei tohiks koosneda (ajas) kaugele ulatuvatest ajalookirjeldustest.

Võistluse reeglid:

• Võistlus toimub 23. märtsist kuni 30. aprillini 2011.
• Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad, välja arvatud žüriiliikmed. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks".
• Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi avalikustada.
• Võistlusele registreerumiseks tuleb lisada enda kasutajanimi ja kirjutatavate/toimetatavate artiklite pealkirjad lehele "Osavõtjad ja artiklid".
• Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. Eruditsioon, huvitav teemavalik, tõlkimisoskus, Vikipeedia nõuetele vastava vormistamise oskus jms ei ole peaauhinna määramisel otsustavad, kuid žürii võib määrata eriauhindu.
• Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti toimetamist.
• Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.
• Ei hinnata mitte niivõrd artikli(te) lõplikku kuju, kuivõrd konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti.
• Artikkel peab olema varustatud allikaviidetega, plagiaat ei kvalifitseeru.

Viis kategooriat (ja näiteid teemadest)

1. Energia ja keskkond
   (Põhjamaade ühine poliitika, algatused, tegevuskavad, avastused, tehnoloogiad)
   Näiteks: Põhjamaade Tippteaduse Algatus (Nordic Top-level Research Initiative), Skandinaavia Vesiniku Maantee (Scandinavian Hydrogen Highway), Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Nordic ecolabel), Põhjamaade Nõukogu keskkonnaauhind, HELCOM (Helsinki Commission); Helsingi konventsioon (1992); NEFCO (Nordic Environment Finance Co-operation); NordGen (Nordic Genetic Resource Centre); Maailma Seemnepank Teravmägedes (Global Seed Vault); Põhjamaade energiapoliitika tegevuskava 2010-2013; Nordpool; Läänemere strateegia ja Põhjamaad.
2. Kultuur ja pärand
   (Põhjamaade ühine kultuurivaramu, tegevuskavad, ettevõtmised )
   Näiteks: Põhjamaade disain; Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm; Põhjamaade raamatukogunädal; Põhjamaade Nõukogu kirjanduse, filmi ja muusika auhinnad; Valhalla (noorte projektid); BIBBI – virtuaalne Põhjamaade lasteraamatukogu; Põhjamaade Filmi ja TV Fond; Põhjamaade kirjanike atlas; Põhjamaade mänguprogramm; Põhjamaade kultuuripunkt; Skandinaavia keeled; Põhjamaade saagad; orkester Norden.
3. Majandus
   (Põhjamaade majanduselus silmapaistvad ühised jooned, tegevuskava ja poliitika)
   Näiteks: Uus Põhjala Toit; KREANORD; Põhja-ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogramm, Põhjamaade Investeerimispank; Nordjobb; Põhjamaade e-maksuportaal (Nordisk eTax).
4. Teadus ja haridus
   (Põhjamaade ühine poliitika ja tegevuskavad, saavutused, leiutised)
   Näiteks: Põhjamaade Kompetentsikeskused (Nordic Centres of Excellence); Põhjamaade Teadusnõukogu NordForsk; Põhjamaade Energiauuringute Keskus (Nordic Energy Research); Nordplus hariduskoostööprogramm; Põhjamaade Magistriõpe (Nordic Master Programme); Põhjamaade Rahvatervise kõrgkool; Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus).
5. Põhja- ja Baltimaade poliitiline koostöö
   Näiteks: Euroopa Liidu Läänemere strateegia ja Põhjamaad; Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm; Põhja- ja Baltimaade koostöö (Nordic-Baltic 8, NB8); Põhjamaade heaolumudel; Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Punkaharju peaministrite kohtumine; Valgevene Euroopa Humanitaarülikool; NORDEFCO (Põhjamaade kaitsekoostöö); Põhjamaade piiritõkete foorum.
   

Kirjutada võib ka teistel kategooriasse sobivatel teemadel.

Auhinnad
Parimad viis saavad 1000-eurose auhinna kätte 20. mail Tallinnas Hopneri majas (Raekoja platsi ääres), kus terve mai vältel toimub Põhjamaade disainikuu Nordic Look.

Žürii
Teele Vaalma (Vikipeedia); Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis); Liina Kümnik (Rootsi Suursaatkond), Silvi Teesalu (Taani Kultuuri Instituudi esindus Eestis); Madis Tilga (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis).

Vastused küsimustele
Küsimustele saate vastused, kui jätate need lehele Vikipeedia arutelu: Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus
(alates 23. märts).
Kontakt Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses: Madis Tilga, tel 627 31 03 või
e-post madis.tilga(at)norden.ee

Inspiratsiooni ja teemasid leiab meie koduleheküljelt!

Sooline võrdõiguslikkus. Foto: Johannes Jansson/norden.org Sel sügisel tutvusid Kadi Viik, Grete Kaju ja Kersti Puhm Eesti sotsiaalministeeriumist Norra soolise võrdõiguslikkuse ja inimõigustega tegelevate institutsioonidega.

Kokkuvõte külastatud asutustest ja seal arutatust:

• NIKK – Põhjamaade soouuringute instituut

Instituudi asutas Põhjamaade Ministrite Nõukogu 15 aastat tagasi. Tegemist on riikide vahelise ressursi- ja infokeskusga, mis tegeleb soouuringutega ja korraldab soolist võrdõiguslikkust Põhjamaades.

NIKKi esindaja märkis, et võrreldes ärimaailmaga on Põhjamaade poliitikamaastikul naiste esindatuse osas olukord tunduvalt parem. Samas on märkimisväärne, et kohaliku omavalitsuse tasandil on naisi võimupositsioonil vähem kui riiklikul tasandil. Lisaks on Põhjamaades väga kõrged lähisuhtevägivalla statistilised näitajad. Samuti on tõsiseks probleemiks nii segregatsioon kui ka palgalõhe. Lisaks tekitavad muret poliitilised muutused Taanis ja Islandil.

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. Foto: Jakob Sjövall/norden.ee"Selle asemel, et võsitelda rahvusvahelisel tasandil, võistleme me omavahel," tõdes Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees 10. septembril Narvas peetud konverentsil ettevõtluse edendamisest Läänemere piirkonnas.

Tõelise tahte puudumine, edulugude puudujääk, vajaka väitlemisoskustest jätkas Pärna eestlaste innovatsiivse ettevõtluse edendamise teel olevate tõkete loetlemist. Samal ajal otsivad välisinvestorid praegu Arengufondi juhatuse esimehe sõnul kiivalt võimalusi raha kasvama panemiseks. Näiteks investeeris Pärna sõnul üks suur rahvusvaheline ettevõte Leetu ja vajab nüüd sadu hästi koolitatud infotehnolooge. Neid napib. Selline ühelt poolt kõrge tööpuudus ja teisalt suur kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud paneb investoreid teisi väljavaateid otsima.

Meie kodanikel ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on võimalus tohutult võita. Nii vahemikus 60-140 miljardit eurot. See tähendaks kuni 1,5protsendilist ELi SKT tõusu.

Michel Barnier, Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinik

Erinevused maksu-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis, pensionites ja hariduses tekitavad probleeme, kui inimesed tegutsevad aktiivselt enam kui ühes riigis.

Ole Norrback, Põhjamaade Turutõkete Foorumi esimees

Euroopa Liidus peaksid teenused saama samamoodi vabalt liikuda nagu näiteks inimesed ja kaubad. Samas on kogemus näidanud, et teenuste liikumine takerdub tihti turutõkete taha ega ole lihtne ellu viia. See omakorda pärsib majanduskasvu ja töökohtade loomist, eriti praegu majanduslikult keerulistel aegadel.

Siit leiad konverentsil kõlanud ettekanded!

Kuidas Läänemere piirkonnas Läänemere strateegia raames turutõkkeid eemaldada – muu hulgas e-allkirjade ja infotehnoloogilise koostöö läbi – arutasid 17. septembril Tallinnas Swissôtelis kõrgetasemelisel konverentsil eksperdid eesotsas Euroopa Komisjoni siseturu voliniku Michel Barnier' ja endise voliniku Mario Montiga.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts toonitas oma tervitussõnades, et digitaalagenda peab olema osa siseturust - e-dokumendid, e-allkirjad, ühised registrid jne. Ministriga oli ühel meelel Taani suursaadik Eestis Uffe Balslev, kes kõneles ka Taani kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu selleaastase eesistujamaa nimel. Balslev avaldas kahetsust praeguse olukorra üle, kus Euroopa Liidus on ikka veel 27 erinevat IT-maad.

Volinik Barnier ja Belgia suursaadik Eestis Nicolaas Buyck tõid digitaalagenda rakendamisel esile probleemina intellektuaalomandi kaitse. Kui seda probleemi ei suudeta lahendada praegu, võib see külmutada kogu ELi ühise IT-tegevuse aastateks.

Konverentsi ühe olulisima alusdokumendi autor, Itaalia Bocconi ülikooli professor ja president Mario Monti märkis, et siseturg on praegu ELis tähtsam kui kunagi varem, kuid samal ajal ka ebapopulaarsem teema kui kunagi varem. Kui neist liikmesriikidest, kes ühinesid ELiga 2004. aastal on kujunenud liidu n-ö mootorid, siis vanadest vedajatest Prantsusmaast ja Saksamaast on saanud pigem pidurid, leidis Monti.

Nii praegune siseturu volinik Barnier kui ka endine volinik Monti märkisid, et siseturu toimimise üks olulisi osi on tööjõu vaba liikumine.

Põhjamaade – Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi – peaministrid tegid juba 2007. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogule ülesandeks kaardistada Põhjala majanduse arengut ja inimeste tegevusvabadust piiravad turutõkked. "Erinevused maksu-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis, pensionites ja hariduses tekitavad probleeme, kui inimesed tegutsevad aktiivselt enam kui ühes riigis," tõdes konverentsil Põhjala kogemusi jaganud Põhjamaade Turutõkete Foorumi esimees Ole Norrback.

ELi Ülemkogu poolt 2009. aastal vastu võetud Läänemere strateegia on Euroopa Liidu sisene algatus, mille eesmärk on leida lahendusi peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad Läänemere piirkonna arengut. Strateegia keskendub järgmistele valdkondadele: keskkond, konkurentsivõime, infrastruktuur ning merekeskkonna ohutus. Eesti eesmärgiks on võimalikult sujuv strateegia rakendamine üksikute projektide lõikes ning nende projektide aktiivse juhtimise käimalükkamine, sh siseturu valdkonnas, mida Eesti koordineerib.

Konverentsi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Välisministeerium ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Läänemere Arengufoorumil tõusis teiste teemade seas taas esile ka Läänemere tervislik reisund ja meresõiduohutus. Foto: norden.orgPõhjamaad ja Balti riigid näitavad üheskoos ülejäänud Euroopale, kuidas edukas piirkondlik koostöö aitab kriisist väljuda, märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisel Vilniuses, 2. juunil.

Barroso tõstis esile Põhja- ja Baltimaade ühiseid pingutusi säästva arengu saavutamisel: kaubanduspiirangute kaotamine, teadus- ja innovatsioonikoostöö, energiavõrkude ühendamine.

"Meresõiduohutus on võtmetähendusega tervele Läänemere piirkonnale ning meil tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha," toonitas Soome peaminister Matti Vanhanen, kelle sõnul puudub Läänemere maades võimekus tulla toime sarnase looduskatastroofiga, mis laastab praegu Mehhiko lahte. "Enamik õnnetusi juhtub inimliku eksimuse tõttu," selgitas Vanhanen. „Seega on meil vaja paremat kontrolli- ja teavitussüsteemi, et kaardistada sarnaselt lennuväljadele laevade täpne asukoht ja sihtkoht."

Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímsson (vasakul) ja Taani välisminister Lene Espersen Läänemere Arengufoorumil 2010. Foto: Silje Bergum Kinsten/norden.orgPõhjamaade teadlaste ühendatud jõud teaduse ja innovatsiooni vallas võiks olla inspiratsiooniks teistele riikidele Läänemere piirkonnas, leidis Taani välisminister Lene Espersen Läänemere arengufoorumil Vilniuses 2. juunil.

Tippteaduse Algatus on osa PMNi üleilmastumise tegevuskavast, mille eesmärk on üheskoos astuda vastu üleilmastumise väljakutsetele, eriti kliima, energia, tervise ja heaolu valdkondades.

Algatus koosneb kuuest alajaotusest: