Lausa nii väikesed, et neil on raske end maailmaturul nähtavaks teha - ainuüksi USAs on 40 000 mängude arendajat. Konkurentsis püsimiseks oli ainuvõimalik seljad kokku panna ja nii loodigi 2006. aastal Põhjamaade mängutootjate ühendus Nordic Game Program. Soome Neogames on selles programmis üks osaline.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastab programmi küll 1,5 miljoni euroga, aga viie riigi ja enam kui 200 ettevõtte kohta ei ole seda just liiga palju. Veidi lisaraha tuleb iga riigi mängutootjatelt, aga seda vaid vastavalt tarbitud teenustele. Ometi suudetakse oma liikmeid märkimisväärselt toetada.

Enamikus mänge tootavatest ettevõtetest on tööl vaid 10-15 inimest. Mängude tootmine on küllaltki uus tegevusala ja investeeringuid on sinna raske leida, sest investoritel ei ole selle tegevusalaga palju kogemusi. Konkurentsis püsimiseks on tarvis uusimat teavet ala arengute kohta, selle hankimine käib aga tillukestel ettevõtetel üle jõu, samuti koolituste korraldamine.

Nordic Game Program'is osalemine võimaldab väikestel ettevõtetel osaleda messidel ja teha ühiseid ekspordiplaane. „Üksi ei saa väike mängutootja seda endale lubada, suurematel ja tunnustatumatel erialamessidel võib boksi rent ulatuda 250 000 euroni – keegi pole valmis sellist raha maksma. Samas koos on võimalik end nähtavaks teha," näeb Koopee Hiltunen koostöö positiivsust.

Infovahetuse parandamiseks korraldab programm iga aasta mais Põhjamaade mängutootjate konverentsi, kust võtab osa 1300-1500 inimest ning mida ettevõtjad peavad oskusteabe vahetamiseks heaks kohaks. Ühiselt tellitakse kalleid uuringuid ja vahendatakse nende tulemusi oma liikmetele. Samuti korraldatakse ühiste jõududega koolitusi.

"Koostöö on olnud väga edukas. Lobby-töö tulemusena oleme saanud valitsustelt rohkem investeeringuid. Nordic Game Program on tehtud ettevõtete jaoks ja ettevõtted ootavad meilt reaalseid tegevusi. Asjade ärategemine on parem kui asjade ärategemise planeerimine," on Hiltunen veendunud.

Hiltuneni sõnul on koostööle aidanud kaasa see, et osalevatel riikidel on sarnane ärikultuur. "Näiteks prantsuse tellijatel on täiesti normaalne maksta arveid 150 päeva pärast, Põhjamaades olen kindel, et 15 päeva pärast saan makse või selgituse, miks makse viibib," selgitab Hiltunen. Kaasa aitab ka see, et mängutootjatel on ühiseks keeleks inglise keel. Avatus on koostöö tegemisel ja suhete korrashoidmisel võtmeküsimus, rõhutab Hiltunen.

Uudis ilmus Loov Eesti 2010. aasta jaanuarikuu uudiskirjas.