Võimalikku sookvootide kehtestamist kinnitas ka Islandi soolise võrdõiguslikkuse minister Árni Páll Árnason, kes ei ole rahul aeglaste arengutega ärimaalimas.

Adobe Flash Player not installed or older than 9.0.115!

Sarnane on olukord Rootsis, kuigi võrreldes 1990. aastatega on olukord Põhjamaades üldiselt paranenud. Kui eelmise kümnendi lõpus oli börsiettevõtete juhatustes 4-9 protsenti naisi, siis nüüd on 7-36 protsenti, selgub Põhjamaade Soouuringute Instituudi eestvedamisel läbi viidud värskest uuringust, mis keskendus võimu ja soo küsimustele poliitikas ja majanduses.

Rootsi endine soolise võrdõiguslikkuse volinik ja advokaat Claes Borgström oli üks neist, kes leidis, et kvoodid oleks kõige lihtsam viis võrdõiguslikkuse saavutamisel. "See ei tähenda veel õiglast ühiskonda," toonitas Borgström, kelle sõnul ei peitu kvootides probleemide lahendus ja kindlasti vajab nende kasutamine analüüsimist.

Fookusesse mehed

Borgström märkis, et tänapäeval, kus vähemalt parlamentaarses poliitikas on Põhjalas saavutatud võrdõiguslikkus, tuleks teema keskmesse tõsta hoopis mehed. "Naised on paindlikud ja mehed jäigad," kirjeldas sotsiaaldemokraadist advokaat olukorda. Naised on sisenenud tugevalt tööturule kodusest elust, samal ajal kui mehed ei ole liikunud vastu ning pühendunud karjääri kõrvalt enam kodule ja perele.

Kui edukatel ärimeestel on olnud assistentide ja koduperenaiste näol tööle pühendumist soosiv tugev tugisüsteem, siis ärinaistel see puudub, tõdes ka Rootsi Linköpingi ülikooli professor Anita Göransson. Göransson on uurinud sooaspektidest võimu Põhjalas aastaid. Karjääriredelil kõrgele tõusnud naised on tihti kas üksikemad või lahutatud ja uuesti abiellunud, seekord mehega, kes on samal võimupositisoonil ühiskonnas.

Norra on praegu Põhjamaades erand. 2006. aastast kehtib seal seadus, mille kohaselt peavad vastavalt börsi- või riigiettevõtte suurusele kuuluma selle nõukogusse 27,8-50 protsenti naisi. Seadus pälvis ulatusliku rahvusvahelise tähelepanu ja teravat kriitikat, et ettevõtted otsustavad kvoodi tõttu välismaale kolida või panevad üldse uksed kinni. Üks hirm oli, et langeb juhatuste pädevus, kuna ettevõtted on sunnitud ettekirjutuste täitmiseks juhatustesse värbama ebapädevaid naisi.

"Ühtki neist asjadest ei juhtunud," kinnitas Norra Korporatiivse Mitmekesisuse Keskuse asutaja ja tegevjuht Marit Hoel novembris Tallinnas ärihommikusöögil enam kui poolesajale kuulajale. Ärihommikusöögi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Põhjamaade kaubanduskojad Eestis.

Mitmetahuline mitmekesisus

Mitmekesisuse all peab Hoel silmas mitte ainult sugu, vaid ka näiteks vanust, oskusi, perekonnaseisu, rahvust, päritolu, andekust, elukogemust, väärtusi, seksuaalset orientatsiooni, haridustaset jne. Sugu on Hoeli sõnul kõigest jäämäe tipp, mis on tänapäeval saanud kõige enam tähelepanu.

"Ettevõtete nõukogudes peaks alati leiduma neid, kes on valmis esitama ebamugavaid küsimusi, tagades nõnda suuremat läbipaistvust," selgitas Hoel. Põhjamaades on läbipaistvus põhimõtteline küsimus mitte ainult aktsionäridele, vaid ka nõukogule endale, et oleks arusaadav, mis suunas äri liigub ja kuidas tegutseda. Läbipaistvuse ja mitmekesisuse vajalikkust ilmestab kõnekalt Islandi finantskriisi eelne aeg, kui sealsed nõukogud koosnesid peamiselt meestest, nende tegevusest puudus selge ülevaade ning tavaliselt ei vaevunud keegi küsimustele vastama.

Juhul kui Islandi finantssektoris töötanuks enam naisi, võinuks kriis olla leebem, sest naised on alahoidlikumad, usuvad Põhjala teadlased. Lisaks on uuringud näidanud, et ettevõtted, mille juhatuses või nõukogus töötab enam naisi või mehed ja naised on enam-vähem võrdselt esindatud, on majandusnäitajate poolest edukamad.

Algus kodus

Milised tegurid täpsemalt on tinginud sellised tulemused, on tulevaste uurimistööde selgitada. Samuti plaanivad Põhjala teadlased minna süvitsi küsimusega, miks naised ei tõuse ettevõtete tippu nii tihti kui mehed – kas puudub ambitsioon, neil on karjääriredelil takistused jne. Luubi alla tuleb võtta nüüd mitte tippjuhid, vaid juba madalamatel ametipostidel töötavad naised.

Rootsi endine soolise võrdõiguslikkuse volinik Borgström teiste seas tabavalt, et tegelikult algab kõik juba lasteaias või enne sedagi. Küsimus on kasvatuses ja väärtustes, mille vanemad edastavad oma lastele – väärtustes ühiskonnas. Kvoodid ei ole lahendus, vaid meetod, mis viib kiiresti tulemuseni. Põhjamaad ei ole nõud enam ootama aastakümneid või isegi sajandeid, et ka ettevõtluses oleksid naised meestega võrdväärsed.