Eesti gastronoomiline intelligents mõtleb, valmistab ja maitsestab toitu samade võtete, arusaamade ja ajalooliselt väljakujunenud traditsioonide, tehnoloogiate ja ideaalide kohaselt, mis on välja toodud Uue Põhjala Toidu manifestis.

Dimitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituut

Üksikult võttes on Põhjala riigid väikesed, ent üheskoos oleme piisavalt suured, et oma tugevaid toidutraditsioone rahvusvahelise platvormi kaudu esile tõsta. Minu arvates on mõtlemapanev, et isegi mina kokana tean kõike Vahemere köögist, ent ainult ühte Soome rooga.

Tina Nordström, Rootsi telekokk ja Uue Põhjala Toidu saadik

Väikesed ja suured toidusaadikud Norras. Foto: Pål Espen Olsen/norden.orgPuhas ja värske tooraine. Tervislik toitumine ja elustiil. Lihtne, samas leidlik ja oskuslik toidu valmistamine. Innovaatiline toiduainetööstus. Need on Uue Põhjala Toidu võtmesõnad.

Vajuta siia - ettekanded, infovoldikud, uurimused jpm Uuest Põhjala Toidust!

Uus Põhjala Toit puudutab igat inimest – poliitikut, ametnikku, ettevõtjat, kultuuritegelast, teadlast, töölist, pereema/-isa ja last. See rikastab toidulauda, parendab elukvaliteeti, loob uusi töökohti ja ideid. Ühesõnaga tõstab heaolu.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja seeläbi Põhjamaade valitsuste 2006. aastal hoo sisse saanud edukas toidu- ja kultuurikoostöö kätkeb endas siiski palju enamat kui pelgalt parem ja teadlikum toitumine. Uus Põhjala Toit ühendab tervikuks identiteedi, gastronoomia, ettevõtluse, turismi, disaini ja piirkondliku koostöö.

Auhindadega pärjatud restoranid ja peakokad

Seda, et Põhjamaade toidukultuur on tipptasemel, näitavad muu hulgas mitmed auhinnad. Näiteks 2010. aastal pälvis Kopenhaagenis asuv restoran Noma gastronoomia Oscari ehk tunnistati maailma parimaks. Põhjamaade kokad on noppinud Bocuse d’Or’i rahvusvaheliselt võistluselt 14 medalit, kuldse viimati 2009. aastal.

Need maailmaklassist peakokad toetavad ka Uut Põhjala Toitu, millel on 12 nn toidusaadikut, kes on võtnud südameasjaks põhjamaise toidukultuuri puhtuse, värskuse, väärtuste ja kvaliteedi tutvustamise nii Põhjamaades kui ka laias maailmas.

Kala - Põhjala toidulaua lahutamatu osa. Foto: Betina Kjerulf-Jensen/norden.org

Eesti ja Põhjamaade toidukultuuri ühised väärtused

Eesti toidukultuur sarnaneb suuresti Põhjala omale. Eesti gastronoomiline intelligents mõtleb, valmistab ja maitsestab toitu samade põhimõtete järgi kui Põhjamaad, on märkinud Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist. Eesti toidukultuur ja kokkupuuted Põhjalaga rabasid jalust näiteks ka Claus Meyeri, restoran Noma asutaja, kes külastas Tallinnat 2010. aasta alguses.

Oleme omalt poolt tiivustanud Eesti peakokkasid ammutama Uuest Põhjala Toidust inspiratsiooni ning sillutanud teed Eesti ja Põhjamaade toidukultuuri edendajate koostööle. 2008. aastal aitasime Eesti kuuel peakokal kogemusi hankida Põhjala tipp-restoranides. Oleme korraldanud toiduohutust ja –kvaliteeti puudutavaid seminare, kutsekoolide õpilastele meistriklassi, andnud hoogu ettevõtete koostööle, aidanud ajakirjanikke jpm.

2010. aastal on Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigiks Taani, kes on samuti seadnud üheks olulisimaks teemaks Uue Põhjala Toidu idee ja võimaluste tutvustamise.

Uue Põhjala Toiduga tegeleb Grete Kodi: telefon 627 31 00 või e-post grete.kodi(at)norden.ee.
Ajakirjanike küsimustele vastab Triin Oppi: telefon 627 31 07, mobiil 52 13 226 või e-post triin.oppi(at)norden.ee.