Võimalused ja väljakutsed
Põhja- ja Baltimaades on viimase 20 aasta jooksul toimunud suuri muutusi ning lähiaastatel seisab ees mitmeid probleeme. Põhjamaad rõhutavad rände juures nii selle positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ränne kuulub Põhjamaade mõttelaadi ja eduloo juurde. Rootsis on see alati olnud majanduse oluline osa.
Siiski tekitab ränne ka probleeme – näiteks nagu Soomes, kus töötuse määr on välismaalaste hulgas märksa kõrgem kui kohalike seas. Norra praegune probleem on Ida-Euroopast pärit välistööjõud, kes jääb Norra majanduskeskkonnas kõrvalseisja rolli. See asjaolu on ühiskonna segregatsiooni suurendanud ja uuringud näitavad, et olukord paraneb aeglaselt. Rootsis levib käibetõde, et sisserändajad võtavad ära riigi kodanike töökohad. Uuringud on kinnitanud, et nii see siiski ei ole ja et ränne mõjutab töötuse määra väga vähe. Selle asemel kohaneb tööturg kiiresti rändest tulenevate muutustega.
Viimastel aastatel on väljaränne Balti riikidest kasvanud ulatuslikult. Selle peamised põhjused on olnud piiride avanemine, majanduslangus ja nn beebibuumi põlvkonna jõudmine rändeikka. Eestlased lähevad kõige sagedamini Soome, samas kui Lätist ja Leedust pärit töötajad rändavad ingliskeelsetesse riikidesse, peamiselt Ühendkuningriiki ja Iirimaale.
Parema rände- ja tööjõu liikuvuse poliitika kujundamise meetmed on võtmetähtsusega. Mitmed eksperdid nõustusid, et rändeprotsesside mõistmiseks tuleks andmeid koguda senisest tõhusamalt. Praegu teevad juba koostööd Soome ja Eesti rahvastikuregistrid ning võimalik järgmine samm oleks samasuguste koostöösidemete loomine Põhjamaade ja Balti riikide vahel.
Teised käsitletud meetmed peale riikidevahelise andmevahetuse olid rändepoliitika arendamine, mille eesmärk oleks inimesi nende õigustest teavitada ja seeläbi vältida ekspluateerimist, ning inimeste toetamine kodumaale tagasi pöördumisel.
- Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
- Autor: Siim Kumpas/norden.ee
Konkurents parimate töötajate pärast
Tööränne võimaldab kompenseerida vananeva rahvastiku mõju ning suurendada aktiivse rahvastiku osakaalu tööturul. Oluline tegur on rände majanduslik mõju siht- ja päritoluriigile. Et lahendada praegu Balti riikides valitsevaid majandusprobleeme, tuleb suurendada tootlikkust, vähendada majanduslikku mitteaktiivsust ja töötust ning suurendada nii sündivust kui ka rännet. Ehkki lühemas perspektiivis on Balti riigid päritoluriigid, muutuvad nad pikas perspektiivis sihtriikideks. Seega peavad Eesti, Läti ja Leedu hakkama mõtlema, kuidas suurenev sisseränne neid mõjutab. Prognooside järgi vajab Eesti 140 000 töötajat aastani 2019.
Taani praegune strateegia demograafiliste probleemidega võitlemisel on suurendada tööhõivet, hoides inimesi Taani tööturul ja toetades kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide värbamist väljastpoolt Taanit. Probleem seisneb selles, et ühtede ja samade spetsialistide meelitamise nimel võitlevad paljud riigid. Seetõttu on tähtis, et riigid suhtleksid omavahel pidevalt hetkeolukorra ja edasiste vajaduste teemal. Eelolevatel aastatel tuleb parandada sidet ettevõtetega ning võimaldada lihtsat ligipääsu ka nendele oskustöölistele, kes on pärit väljastpoolt Euroopat. Samuti tasub omavalitsustesse rajada rahvusvahelisi koole ja lasteaedu ning vaadata üle kehtivad viisaeeskirjad.
Balti riikide probleem on nn ajude väljavool – suure väljarände tõttu kaotab riik ka oskustöölisi ja spetsialiste. Selleks, et ajud hakkaksid hoopis sisse voolama, tuleb teada, milliseid töötajaid vajatakse, ning lihtsustada vastava valdkonna välistööjõu vastuvõtmist, ringrände juhtimist, ELi-sisest liikuvust ja välistudengite siiajäämist pärast ülikooli lõpetamist.
Järgnevad ettevõtmised
Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) jätkab Põhja- ja Baltimaade rahvastiku rände ja arengu teemaliste ürituste korraldamist. PMNi kontorid Vilniuses ja Riias teevad ettevalmistusi seminarideks 2013. aasta jooksul. Jätkame ka meie koos heade partneritega: Tartu Ülikool; Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium; Põhjamaade saatkonnad Eestis; Tallinna Ülikool ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus.
- Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
- Autor: Siim Kumpas/norden.ee
- Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
- Autor: Siim Kumpas/norden.ee