Tõhusam andmevahetus ja paremad teadmised toetaksid rahvastiku arengut Põhja- ja Baltimaades

Kolmapäev, 13 Märts 2013
Foto: Siim Kumpas/norden.ee Foto: Siim Kumpas/norden.ee

"Rahvastiku ränne ja tööjõu liikumine aitavad kaasa Põhja- ja Baltimaade arengule ja koostööle," kinnitab Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor. "See on kindlasti positiivne, kuid tuleb tunnistada, et kui ränne toimub peamiselt ühes suunas, on oht nn ajude väljavooluks, mis omakorda võib põhjustada pikaajalist sotsiaalset ja majanduslikku ebastabiilsust piirkonnas. Rääkimata vananevast rahvastikust ja finantskriisi mõjust. Põhjamaad ja Balti riigid on omavahel liiga tihedalt seotud, et võiksime endale lubada nende ohtude eiramist. Seetõttu otsustasime algatada projekti rahvastiku rändest ja arengust meie piirkonnas, Põhja- ja Baltimaades."

Projekt algas konverentsiga "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades" Kumu kunstimuuseumis Tallinnas 7. ja 8. märtsil 2013. Konverentsi eesmärk oli koondada paljudest Põhjamaades ja Balti riikides korraldatud rände- ja tööjõu liikuvuse uuringutest saadud tulemusi. Teadlased, eksperdid, poliitikud ja otsustelangetajad tulid kokku, et vahetada kogemusi ja esitleda hiljutiste uuringute peamisi tulemusi ning kujundada seeläbi piirkonnas ühtsem arusaam rände ja demograafia valdkonnas. Ligikaudu 240 inimest osales kahepäevasel konverentsil, mis tähistas ühtlasi Rootsi Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise algust Eestis 2013. aastal.

Võimalused ja väljakutsed

Põhja- ja Baltimaades on viimase 20 aasta jooksul toimunud suuri muutusi ning lähiaastatel seisab ees mitmeid probleeme. Põhjamaad rõhutavad rände juures nii selle positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ränne kuulub Põhjamaade mõttelaadi ja eduloo juurde. Rootsis on see alati olnud majanduse oluline osa.
Siiski tekitab ränne ka probleeme – näiteks nagu Soomes, kus töötuse määr on välismaalaste hulgas märksa kõrgem kui kohalike seas. Norra praegune probleem on Ida-Euroopast pärit välistööjõud, kes jääb Norra majanduskeskkonnas kõrvalseisja rolli. See asjaolu on ühiskonna segregatsiooni suurendanud ja uuringud näitavad, et olukord paraneb aeglaselt. Rootsis levib käibetõde, et sisserändajad võtavad ära riigi kodanike töökohad. Uuringud on kinnitanud, et nii see siiski ei ole ja et ränne mõjutab töötuse määra väga vähe. Selle asemel kohaneb tööturg kiiresti rändest tulenevate muutustega.

Viimastel aastatel on väljaränne Balti riikidest kasvanud ulatuslikult. Selle peamised põhjused on olnud piiride avanemine, majanduslangus ja nn beebibuumi põlvkonna jõudmine rändeikka. Eestlased lähevad kõige sagedamini Soome, samas kui Lätist ja Leedust pärit töötajad rändavad ingliskeelsetesse riikidesse, peamiselt Ühendkuningriiki ja Iirimaale.

Parema rände- ja tööjõu liikuvuse poliitika kujundamise meetmed on võtmetähtsusega. Mitmed eksperdid nõustusid, et rändeprotsesside mõistmiseks tuleks andmeid koguda senisest tõhusamalt. Praegu teevad juba koostööd Soome ja Eesti rahvastikuregistrid ning võimalik järgmine samm oleks samasuguste koostöösidemete loomine Põhjamaade ja Balti riikide vahel.

Teised käsitletud meetmed peale riikidevahelise andmevahetuse olid rändepoliitika arendamine, mille eesmärk oleks inimesi nende õigustest teavitada ja seeläbi vältida ekspluateerimist, ning inimeste toetamine kodumaale tagasi pöördumisel.

  • Taavi Rõivas, Eesti Vabariigi sotsiaalminister
  • Autor: Siim Kumpas/norden.ee
  • Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
  • Autor: Siim Kumpas/norden.ee
  • PhD Jon Horgen Friberg, Norra Töö- ja Sotsiaaluuringute Instituudi Fafo teadur
  • Autor: Siim Kumpas/norden.ee

Konkurents parimate töötajate pärast

Tööränne võimaldab kompenseerida vananeva rahvastiku mõju ning suurendada aktiivse rahvastiku osakaalu tööturul. Oluline tegur on rände majanduslik mõju siht- ja päritoluriigile. Et lahendada praegu Balti riikides valitsevaid majandusprobleeme, tuleb suurendada tootlikkust, vähendada majanduslikku mitteaktiivsust ja töötust ning suurendada nii sündivust kui ka rännet. Ehkki lühemas perspektiivis on Balti riigid päritoluriigid, muutuvad nad pikas perspektiivis sihtriikideks. Seega peavad Eesti, Läti ja Leedu hakkama mõtlema, kuidas suurenev sisseränne neid mõjutab. Prognooside järgi vajab Eesti 140 000 töötajat aastani 2019.

Taani praegune strateegia demograafiliste probleemidega võitlemisel on suurendada tööhõivet, hoides inimesi Taani tööturul ja toetades kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide värbamist väljastpoolt Taanit. Probleem seisneb selles, et ühtede ja samade spetsialistide meelitamise nimel võitlevad paljud riigid. Seetõttu on tähtis, et riigid suhtleksid omavahel pidevalt hetkeolukorra ja edasiste vajaduste teemal. Eelolevatel aastatel tuleb parandada sidet ettevõtetega ning võimaldada lihtsat ligipääsu ka nendele oskustöölistele, kes on pärit väljastpoolt Euroopat. Samuti tasub omavalitsustesse rajada rahvusvahelisi koole ja lasteaedu ning vaadata üle kehtivad viisaeeskirjad.

Balti riikide probleem on nn ajude väljavool – suure väljarände tõttu kaotab riik ka oskustöölisi ja spetsialiste. Selleks, et ajud hakkaksid hoopis sisse voolama, tuleb teada, milliseid töötajaid vajatakse, ning lihtsustada vastava valdkonna välistööjõu vastuvõtmist, ringrände juhtimist, ELi-sisest liikuvust ja välistudengite siiajäämist pärast ülikooli lõpetamist.

Järgnevad ettevõtmised

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) jätkab Põhja- ja Baltimaade rahvastiku rände ja arengu teemaliste ürituste korraldamist. PMNi kontorid Vilniuses ja Riias teevad ettevalmistusi seminarideks 2013. aasta jooksul. Jätkame ka meie koos heade partneritega: Tartu Ülikool; Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium; Põhjamaade saatkonnad Eestis; Tallinna Ülikool ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus.

  • Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
  • Autor: Siim Kumpas/norden.ee
  • Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
  • Autor: Siim Kumpas/norden.ee
  • Konverents "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades"
  • Autor: Siim Kumpas/norden.ee


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid