Vuorela ja Ikoneni sõnul on üheks kirjanduse eesmärgiks aidata lastel hakkama saada elus raskete teemadega nagu näiteks surm, aga ka anda edasi ja mõtestada kultuuri. Nõnda teeb Vuorela koostööd ametnikega, õpetajatega ja sotsiaaltöötajatega, kes tegelevad sisserändajatega. Vuorela sõnul puudutabki tema uus raamat põgenike ja sisserändajate temaatikat ning loob Venemaa ja Iraani sarnase maailma. Seejuures on Vuorela sõnul oluline, et sisserändajad suudaksid sisse elada raamatusse, paremini mõista uue kodumaa ühiskonda, aga et teos puudutaks ka lugejatele endile olulisi teemasid.
Kas laps loeb?
Lühike vastus teise Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi püstitatud küsimusele "Kas laps loeb?" on: "Jah!" Ettekannetest ja aruteludest selgus, et jah, lapsed loevad raamatuid ja tunnevad nende vastu huvi. Ning jah, lapsed on olulised, nagu on oluline ka tekitada ja hoida nendes lugemisrõõmu. Samas sõltuvad lapsed täiskasvanute valikutest ja eeskujust ning oskusest lugemine põnevaks muuta. Mitmed kirjandusfoorumil üles astunud eksperdid ja kirjanikud tõdesid, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et poisid ja tüdrukud loevad erinevalt.
Mitmete auhindadega pärjatud Islandi autor ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna Islandi nominent 2013, leidis, et kuigi laste lugemine ja huvi kirjanduse vastu tekitab laialdast muret, on hoopis murettekitavam asjaolu, et halba eeskuju annavad mittelugevad täiskasvanud ning lugemine on sõltuvuses pere sissetulekust – suurem sissetulek, rohkem raamatuid ja vastupidi. Laste lugemus tema sõnul vähemalt Islandil tõuseb, samas võiks enam kirjutada asjadest, mis tänapäeva lapsi huvitavad.
Jónsdóttiri tunnustatud teoseid kasutatakse Islandil uues holistilises õppemeetodis. Raamatud valmivad kolme Põhjala autori koostöös, lisaks Jónsdóttirile veel Fääri saarte ja Rootsi kirjaniku ideedest. Trollide raamatusari on nõnda populaarne, et Jónsdóttir valiti sellel aastal trolliteemalise Põhjamaade raamatukogunädala üheks autoriks. Novembri alguses toimuval Põhjamaade raamatukogunädalal saavad nagu ikka kaasa lüüa ka Eesti raamatukogud, koolid, huvikeskused, lasteaiad jt asutused.
Fotod kirjandusfoorumilt 2014
- Áslaug Jónsdóttir, kirjanik ja illustraator
- Autor: Teet Malsroos
- Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum 2014
- Autor: Teet Malsroos
- Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
- Autor: Teet Malsroos
Tuleviku raamatukogu
Laste raamatuteni toomisel ja lugemishuvi hoidmisel on suur roll raamatukogul, mis peab sammu pidama kiiresti muutuva ja tehnoloogiliselt areneva maailmaga. Norras Stavangeris avas selle aasta alguses uksed elamuste raamatukogu või tuleviku raamatukogu, mille programmijuht Anne Liv Tønnessen tutvustas Tallinnas kirjandusfoorumil uudse raamatukogu põhimõtteid ja alguslugu.
Raamatukogu kujundamisel tuli Tønnesseni sõnul arvesse võtta järgmisi tegureid: laenutusi on vähem; laenutajad käituvad varasemast teistmoodi ja tarbivad kirjandust uuel moel; ühelt poolt on vaja kogunemispaiku, kuid samas hooneid ja asutusi justkui vaja enam ei ole. Nõnda sündis raamatukogu, kus on palju toole, pikad lauad, vähe suuri riiuleid, paindlikud avamisajad ja töötajad, kes peavad hakkama saama kõigega. Seega on muudetud raamatukogu füüsiliselt kui ka vaimselt, juurutades organisatsioonis uut juhtimismudelit.
Märkimisväärne koht on uue raamatukogu töös teavitusel, turundusel ja kodulehel, sest Tønnesseni sõnul peab raamatukogu end müüma ja olema nähtav. Töös lastega on olulisel kohal mänguplats ning tihe koostöö koolidega.
Tønnesseni täiendas endine raamatukogutöötaja, Taani rahvusringhäälingus DR töötanud ja praegu kirjastuses Carlsen toimetajana töötav Lotte Lykke Simonsen, kes toonitas, et raamatukogutöötaja ei ole tänapäeval enam pelgalt raamatukogutöötaja, vaid palju enamat.
Lugemise populariseerimist Lätis tutvustas ajakirjanik, toimetaja ja kirjanik Arno Jundze.
Lastekirjandus Eestis
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest andis ülevaate Eestis viimase kolme aasta jooksul ilmunud lastekirjandusest. Palmi sõnul ilmub aastas umbes 600 raamatut, neist 60 protsenti tõlketeosed. Usinalt on hakatud tõlkima noortekirjandust vanusele 10-14. Palm tõdes, et lastekirjandus on muutumas aina populaarsemaks ning lastekirjanik on prestiižne olla. Huvitava faktina tõi Palm välja, et lastele kirjutavad nii mehed kui ka naised, samas kirjutavad mehed enam luulet ning naised proosat.
Palmi sõnul soovivad lapsed lugeda lõbusaid ja põnevaid raamatuid. Noorteromaanid olid varem peamiselt realistlikud, nüüd on temaatika mitmekülgsem ning välisautorite mõjutusel on lisandunud fantaasiakirjandust, mille tasemes jagub Palmi hinnangul veel arenguruumi. Teemadest vajavad Palmi hinnangul enam kajastamist koolielu, laste omavahelised suhted; loodus, loomad ja maaelu.
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi koolipedagoogika lektor Helin Puksand andis ülevaate, milliseid raamatuid loevad tänapäeval 9. ja 11. klassi Eesti noored.
Raamat kui teraapia
Kuid lugemine võib olla ka palju enamat. Lugemise abil on võimalik aidata lastel ja noortel üle saada traumadest ning kõneleda valulikel teemadel. Psühholoog Veronika Mudėnaitė Leedu laste ja noorte päevakeskusest "Meie koduke" kirjeldas biblioteraapiat lastega.
Kirjandusfoorumi lõpus vallutas kõigi südamed lugemiskoer Susi, kelle suurtest kordaminekutest laste lugema kannustamisel ja haiglates lastele rõõmu pakkumisest rääkisid Susi omanik Maarja Tali, MTÜ Punane Koer asutajaliige ning Anneli Kengsepp, Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja.
II Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum
Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum toimus teist aastat järjest Tallinna raamatumessi raames. Seekord korraldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega foorumit Eesti Lastekirjanduse Keskus. Üritust aitasid ellu viia mitmed head koostööpartnerid ja kõik Põhjamaades saatkonnad Eestis. EV kultuuriminister Urve Tiidus avas Tallinna raamatumessi ja tervitas kirjandusfoorumil osalejaid.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis pidas oluliseks korraldada lastekirjanduse teemalist foorumit, sest tänapäeva infoühiskonnas on ääretult oluline osata lugeda, loetut mõtestada ja analüüsida. Lugemis- ja mõtestamisoskusele, kultuuride mõistmisele, empaatiale paneb aluse lugemine ning lugemine algab just lastekirjandusest. Selleks, et lastekirjanduseni jõuda, tuleb väärtustada kirjanikke, raamatukogusid ja õpetajaid. Me soovime, et lapsed nii Põhjamaades kui ka Balti riikides oskaksid lugeda, mõtestada ning seeläbi mõista vabadust ja inimeseks olemise väärtust.
"Foorumi eesmärk oli jagada kogemusi ja tähelepanekuid ning võrrelda uuringumaterjale, mis peegeldavad lastekirjanduse staatust, arengut, laste ja noorte lugemist, neis lugemishuvi äratamist," selgitas kirjandusfoorumi ellu kutsunud Eha Vain, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik.
II Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum "Kas laps loeb?" ajakirjanduses:
- Eha Vain: "Palju enamat kui kerge ajaviide" (ajaleht "Raamat" 20. veebruar 2014, Postimehe insert)
- Postimehe portaal Tallinn City: Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed
- Õpetajate Leht: Tallinna raamatumess tuleb koos õpetajate ja lastekirjandusega
- Postimees online PR-teated: Raamatumess toob raamatusõbrad Rahvusraamatukokku
- Sirp: Tallinna raamatumess rahvusraamatukogus
- Raadio Kuku: Milline on Eesti lastekirjanduse olevik ja tulevik?
- Vikerraadio Reporteritund
- Kultuur.err.ee: Täna algas Tallinna Raamatumess
- Terevisioon (ERR): Mida ja kui palju noored loevad?
- Kultuur.err.ee: Mida ja kui palju noored loevad?
- Kultuur.err.ee: Lastekirjanikud on ära unustanud eelteismelised ja algklassiõpilased
- ERR raadiouudised: Lasteraamatud jaotuvad ebaühtlaselt
- Raadio 4: Üksikasjad 1 (vene keeles, intervjuu Eha Vainuga, 3. aprill)
- TV3 Seitsmesed uudised: Kõige vähem loevad 10-13-aastased lapsed
- Tallinna TV: Kolme päeva jooksul pakuvad üle 30 kirjastuse Tallinna raamatumessil uudiskirjandust
