Eha Vain: kirjutamine on loomise kunst

Neljapäev, 28 August 2014
Maarit Saarelainen-Sahlman. Foto: Irina Vassiljeva/norden.ee Maarit Saarelainen-Sahlman. Foto: Irina Vassiljeva/norden.ee

Loov kirjutamine on sõnadega loomise kunst. Looval kirjutajal on vabadus ja võim, mida ei ahista piirid ega reeglid. Kirjutada oskavad kõik, loova kirjutamise ladusus omandatakse aga õppides ja harjutades, mida tegidki õpetajad ja koolitajad 18.-19. augustil Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba kolmandal rahvusvahelisel loovusfoorumil "Loov eneseväljendus".

Kui Maarit Saarelainen-Sahlmani juhendatud loova kirjutamise kursus kestab Soomes tavaliselt kogu nädalalõpu, siis Narvas oli tal loovusstuudios oma meetodi tutvustamiseks ja harjutuste tegemiseks aega napilt poolteist tundi.

Loovalt kirjutamisega alustamiseks ei olnud vaja enamat kui pliiatsit, paberit ja kujutlusvõimet. Usalduslik ja turvaline õhkkond ruumis on Saarelainen-Sahlmani sõnul iseenesest mõistetav. Nagu ka teadmine, et kõik kirjapandu on õige. Loovas kirjutamises ei esinegi vigu, ei anta hinnanguid. Kirjutada võib kõikjal ja kõigest, ainsad piirid seab kirjutajale tema enese ettekujutus.

Looval kirjutamisel annavad impulsi mälestused, meenutused, aistingud. Meelte aktiviseerimisega võib ellu äratada nii minevikupilte ja -tundeid kui ka luua uusi lugusid. Seega on antud meetodil ka teraapiline toime, sest oma teksti (kaaslastele) ette lugedes võib vabaneda pikka aega tallel olnud pingetest ning leida lahendusi seni vastuseta jäänud küsimustele. On täheldatud, et looval kirjutamisel on soodne mõju ka lugemusele.

Loov kirjutamine aitab elus hoida ka jutuvestmise tava, nagu ilmnes loovusfoorumil esinenud Rootsi algkooli õpetajate Erika Anderssoni ja Susanne Nilssoni Umeås asuva kooli ettevõtmisest. Kohalikest vanadest legendidest inspireerituna joonistasid lapsed pilte, tegid iPadidega lühifilme ning kirjutasid kaasaegseid legende, mis anti välja raamatuna ning esitleti lõpuks loomingulisel kohtumisel lapsevanematega.

Milliste loovate meetoditega rikastada keeletunde, murda keele stereotüüpe ning turgutada mõtestatud ja korrektset keelekasutust - neid teadmisi ja kogemusi jagasid eesti keele ja kirjanduse õpetajad Piret Järvela ja Edward Kess, kelle sõnul tähendab isikupärane keelekasutus julgust ja meelekindlust. Ei pea rääkima nii nagu teised, kõneleda saab ka kaude, vihjamisi. Head sõnad on siirad sõnad.

Loov eneseväljendus rikastab emotsionaalselt, suurendab empaatiat, lisab eneseusku ning kasvatab sotsiaalseid oskusi. See kõik on oluline, et õpilase ja õpetaja vahel valitseksid usalduslikud suhted ja koostöö. Samatähtis on see ka inimeste vahelises suhtlemises ja tulemuslikus meeskonnatöös. Olgu siis tegemist kas verbaalse või mitteverbaalse suhtlemisega.

Loovusfoorumi toimumiskoht on alati olnud eriline. Esimesel aastal mandrist eraldatud Naissaar, teisel idülliline Käsmu ning kolmandal aastal Eesti-Vene piiril asuv Narva, täpsemalt arhitektuuriliselt ja vaimsuselt unikaalne TÜ Narva Kolledž. Põhjamaade saatkonnad ja Soome Instituut Eestis aitasid leida Põhjamaade loovuseeksperte ning toetasid nende Eestisse tulekut. Täpsemalt loovusfoorumil toimunust saab lugeda Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehelt.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vainu artikkel ilmus 28. augustil Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes RAAMAT.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid