"Biofiilia" õppematerjalid on avalikud projekti kodulehel ning neid saavad kasutada kõik soovijad. Põhjamaades käivitas Island kui tollane Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa projekti elluviimise mullu sügisel, praeguseks on Satu Robergi sõnul Soomes koolitatud 40 õpetajat, kes hakkavad sügisel 8 koolis 1200 õpilast "Biofiilia" põhimõtete järgi õpetama.
"Biofiilia" Põhjamaade koostöö loodetud tulemused:
- innovaatilisemad koolid, mis ühendavad õppetöös loodusteadused, loovuse ja tehnoloogia;
- traditsiooniliste õpimeetodite lammutamine ja asendamine ainete, vanuse ja distsipliinide ülese õpetamisega;
- dünaamiline Põhjamaade koostöövõrk, mis jagab kogemusi ja ideid ning arendab edasi projekti vastavalt Põhjamaade väärtustele;
- noored on enam huvitatud loovusest, loodusteadustest ja tehnoloogiast ning seeläbi tõuseb järk-järgult Põhjamaade konkurentsivõime maailmas.
Roberg ja Mylläri märkisid, et "Biofiilia" eesmärgid ja põhimõtted sobivad kokku Soome haridussüsteemi käimasoleva uuendamisega ning Põhjamaade ühine haridusprojekt toetab omakorda Soome reformi. Järgmisel kevadel, pärast algava kooliaasta lõppu algab "Biofiilia" pilootprojekti hindamine.
Soome ja Eesti uuenev koolikultuur
Soome haridussüsteemi uuendamist ja eesmärke tutvustas loovusfoorumil Gun Oker-Blum. Soome Haridusameti nõuniku sõnul tuleb muutunud maailmas kohanduda oludega nii õpilastel, õpetajatel kui ka laiemalt tervel haridussüsteemil.
Ühiskonna ootuste ning infokülluse ja kättesaadavuse tõttu kujunevad Soome koolidest valdkonnaülesed õpikogukonnad, kus õpetajal on juhendaja, suunanäitaja või mõtestaja roll. Õpimeetodid on loovad, suur tähelepanu on jutuvestmisel ja draamal.
2016. aastal jõustuva uue õppekava eesmärgiks on kujundada Soomes koolikultuur, mis pakub turvalisust; õpetab arutlema ja koostööd looma; austab kultuurilist mitmekesisust ja võrdsust, võrdõiguslikkust; kannustab ühiskonnaprotsessides kaasa lööma; toetab keskkonnasõbralikku ja kestlikku eluviisi.
Oker-Blumi sõnul peaksid loovad õpimeetodid haarama terve õpilase, kõik tema meeled, kogu ajumahu. Seejuures on fookus ristoskustel nagu digitaalsed oskused, kommunikatsioon jms. Terve maailm muutub õpilase õpikuks ja klassiruumiks.
Pille Liblik EV Haridus- ja Teadusministeeriumist kinnitas, et Eesti haridussüsteem liigub samas suunas ja sarnaste väärtustega kui põhjanaabrite oma. Sarnaselt hinnatakse ümber koolikultuur, mis liigub samuti õpikogukondade suunas, kus õpetaja valib meetodid ning riik annab soovitused, kuidas planeerida õppeprotsessi.
Nii Eesti kui ka Soome uus õppekava muutuvad ajapikku digitaalseteks vahenditeks.
Visuaalne õpetamine ja õppimine
Kolmas suurem teema 2015. aasta loovusfoorumil oli visuaalne õppimine ja õpetamine, millele pani aluse Uus-Meremaa teadlane John Hattie. Loovusfoorumil tutvustasid meetodit Martin Tinning Taanist ja Bitte Sundin Rootsist. Visuaalse õpetamise ja õppimise kandvaks ideeks on mitte tulemuste, vaid iga õpilase progressi hindamine. Õpilastel tuleb ka endil oma pingutusi hinnata ja mõtestada, tuleb esitada küsimusi ja teha koostööd. Õpetajatel on seejuures oluline saada õpilastelt tagasisidet õpetamise tulemuslikkuse kohta.
Sisserändajatest lapsed Eesti koolides
Loovusfoorumi korraldajad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja MTÜ LoovHA koostöös mitmete heade partneritega valisid sellel aastal ürituse teemaks „Loovus loob turvatunde". Valikul said määravaks ärevad ajad Põhja- ja Baltimaade naabruses ja Euroopas laiemalt: Venemaa agressioon Ukrainas, sisserändajate tulv, majanduskriis Kreekas jne.
Uurimused loovusest (Rotenberg, 1990; Carlsson, 2002; Runco, 2007) kinnitavad, et tugev ärevus ja hirmutunne võivad pärssida inimeste loovat mõtlemist ja loometegevust tervikuna. Õpilaste loova mõtlemise ja loome avaldumise esmaseks tingimuseks on turvaline (klassi)keskkond.
Eestis on palju tuliseid arutelusid pakkunud sisserändajate ja kitsamalt pagulaste vastuvõtmine. Avatud Euroopasse kuuluva Eesti keele- ja kultuuriruumi tuleb järgmistel aastatel senisest enam lapsi, kes asuvad siin haridust omandama.
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumil on aastatepikkused kogemused välisriikidest õpilastega ning nende abistamisega. Kooli emakeeleõpetaja Edward Kess tutvustas, kuidas uussisserändajatest õpilastele eesti keelt õpetatakse ning kuidas ja kui kiiresti nad uute oludega kohanevad. Kessi sõnul ei tohiks unustada, et teisest keele- ja kultuuriruumist lapsed on nagu lapsed ikka.
- Loovusfoorum 2015
- Autor: Irina Vassiljeva/norden.ee
- Loovusfoorum 2015
- Autor: Irina Vassiljeva/norden.ee
- Loovusfoorum 2015
- Autor: Irina Vassiljeva/norden.ee
Neljas loovusfoorum
Kiiresti muutuvas elu-, õpi- ja töökeskkonnas hakkama saamiseks on loovust vaja igal inimesel. Loovus toetab uute teadmiste omandamist ja olemasolevate tõhusamat kasutamist; võimaldab näha ja lahendada probleeme erinevatest vaatenurkadest. Just loovatest, ebatavalistest ideedest ja isiksustest saavad alguse uudsed lahendused, sünnivad uued tooted ja teenused. Need omakorda aitavad kaasa kestlikule ja ühtlasemale arengule Läänemere piirkonnas - see on nii Põhjamaade kui ka Balti riikide huvides.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis kui loovusfoorumite algataja on soovinud üritust korraldada keskkonnas, mis kisub õpetajad, koolidirektorid ja teised haridustöötajad õppeaasta eel välja mugavustsoonist. Esimesel aastal toimus foorum Naissaarel, teisel Käsmus, kolmandal Narvas ning sellel aastal Illukal. Foorumid on koosnenud nii teoreetilisematest ettekannetest kui ka loovstuudiotest/õpitubadest, kus saab kuuldut kohe ise katsetada.
24.-25. augustil Illukal toimunud loovusfoorumi "Loovus loob turvatunde" fotosid saab näha meie pildigaleriis, üritusel kõlanud ettekannetega saab tutvuda siin.