Põhjamaade tippkohtumine 2015: imetabane Island, õnnelikud Põhjamaad, põgenikekriis, kliima, Põhjala kodakondsus

Laupäev, 07 November 2015
Põhjamaade ja Balti riikide ehk NB8 peaministrid Põhjala tippkohtumisel 2015 Reykjavikis Islandil. Põhjamaade ja Balti riikide ehk NB8 peaministrid Põhjala tippkohtumisel 2015 Reykjavikis Islandil. Foto: Magnus Fröderberg/norden.org

"Jutuajamistest jääb mulle mulje, et islandlaste tüüpiline võrdlusmaa ongi Norra. Kui selles – ühes maailma rikkaimatest riikidest – on midagi paremini, siis ongi Islandil halvasti? Vähemalt niisugune hüpotees mul jutte kuulates ja mõttes Eesti olude ja hoiakutega paralleele vedades tekkis," kirjeldab Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik kuuldut-nähtut Reykjavikis, mida ta külastas 27.-29. oktoobrini toimunud Põhjamaade tippkohtumise raames.

"Igast jutuajamisest aiman islandlaste uhkust oma perekondade, kultuuri, ajaloo ja maa üle. See ei ole ligilähedaseltki võrreldav sellise patriotismiga, kus oma maa sõjalisest või muust vägevusest isiklikule enesehinnangule tuge otsitakse. See on sügav seotuse tunne kõige ümbritsevaga. See ju võiks minugi kaasmaalastele arusaadav(am) olla. Meie erinevused pole ju nii hirmus suured. On ju ogar mõelda, et peaks näiteks kõiki oma riigi poliitikuid palavalt armastama selleks, et uhke ja õnnelik olla. On ju?" jätkab Aavik Postimehes. Loe täispikka artiklit siin.

Aavik jätkas Põhjamaade identiteedi, kultuuri ja ühiskonna üle arutlusi 4. novembril Kuku raadio saates "Vahetund Postimehega", kus ta vestles suursaadik Jaak Jõerüüti ja Triin Oppiga Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest.

Põgenikud ja kliima

Põhjamaade Nõukogu 67. istungjärgu ehk Põhjamaade tippkohtumise üldiseks teemaks oli määratud Põhjamaade koostöö tulevikutrendid ja koostöö süvendamine. Euroopas valitsev põgenikekriis pälvis aga ka Põhjamaade kohtumisel enim tähelepanu, eriti Rootsi peaminister Stefan Löfveni vastused rahvasaadikute küsimustele, kuidas ja miks Rootsi kriisis käitub. Ühtset lähenemist Põhjamaad aruteludes ei leidnud, küll aga nõustuti koos jätkama lahenduste otsimist.

Teiseks rõhutasid nii tippkohtumisel osalenud ministrid kui ka rahvasaadikud kliimamuutustega tegelemise olulisust ning Põhjamaade ühisrinde vajalikkust detsembris Pariisis toimuvatel COP21 kliimakõnelustel.

Uue ettepanekuna jäi aruteludest kõlama idee kehtestada Põhjamaades ühine kodakondsus ehk viia ühtlasi sisse topeltkodakondsus. See aitaks Soome rahvasaadik Carl Haglundi sõnul eemaldada piiritõkkeid riikide vahel.

Küberkoostöö

Ministritest osalesid tippkohtumisel lisaks peaministritele välis-, keskkonna-, kultuuri-, kaitse- ja arenguministrid. 28. oktoobril saabusid Reykjaviki Põhjala kolleegidega kohtuma Balti riikide peaministrid. Eesti peaminister Taavi Rõivas rääkis küberkoostöö teemal: "Küberohud on jätkuvalt oluline teema, millest ei saa mööda vaadata ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti on nõus kogemusi jagama, et suurendada piirideülest koostööd küberjulgeoleku valdkonnas." Rõivas kutsus üles kõiki Põhjamaid liituma küberkaitsekeskusega Tallinnas.

Põhjamaade tippkohtumisel kõlanud arutelude ja uudistega saab tutvuda Põhjamaade koostöö ametlikult koduleheküljel. Sealt leiab ka videosalvestisi ja fotosid sündmusest.

Põhjamaade tippkohtumise raames antakse traditsiooniliselt pidulikult üle Põhjamaade Nõukogu tunnustatud auhinnad viies kategoorias. Tänavustest laureaatidest saab lugeda siin.

Põhjamaade Nõukogu istungjärgule on alati kutsutud ka Balti Assamblee esindajad. Eestit esindasid Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must.

 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesti esindusest osales tippkohtumisel kommunikatsiooninõunik Triin Oppi.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid