Rändekonverentsi teise päeva ülevaade: riigi ja kohalike omavalitsuste roll uussisserändajate vastuvõtmisel

Teisipäev, 05 Aprill 2016
Rändekonverentsi teise päeva (1. aprill 2016) esimest poolt korraldas Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt. Arutelusid juhtis Marion Pajumets, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator. Rändekonverentsi teise päeva (1. aprill 2016) esimest poolt korraldas Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt. Arutelusid juhtis Marion Pajumets, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator. Foto: norden.ee

Konverentsi "Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades" teine päev (1. aprill) keskendus riigi ja kohalike omavalitsuste rollile rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtmisel: milliseid teenuseid pakutakse ning kuidas on korraldatud eluaseme leidmine, keeleõpe ja tööturule sisenemine jms. Päeva esimest poolt korraldas Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt. Teise päeva ettekannete ülevaate koostasid Euroopa Rändevõrgustiku analüütikud.

Sheila Maas, Euroopa Komisjoni teenuseosutaja tegi ettekande uuringust, mis analüüsis, milliseid poliitikaid ja praktikaid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid rakendavad, et toetada rahvusvahelise kaitse saajate liikumist tööturule. Liikmesriigid tõid oma parimate praktikatena välja nt. keeleõppe sidumist töötamisega, kohandatud meetmete pakkumist, et lihtsustada rahvusvahelise kaitse saajate ligipääsu haridusele sh täiend- ja kutseõppele; tööalase nõustamise pakkumist võimalikult paljudes keeltes ning kutsekvalifikatsioonide ja akadeemiliste dokumentide tunnustamise soodustamist.

Liikmesriikides on esinenud ka kitsaskohti rahvusvahelise kaitse saajate lõimimisel tööturule:

  • erimeetmete loomisega kaasneb alati rahalise kulu kasv;
  • rahvusvahelise kaitse saajate vähene keeleoskus või vastuvõtva riigi raskused tõlkide leidmisel;
  • rahvusvahelise kaitse saajate madalam haridustase (ELis puudub kindel info, milline on kaitse saajate haridustase, kuid alginfo kohaselt on näiteks Süüria kodanikud enam haritud);
  • hariduse ja oskuste tunnustamiseks vajalike dokumentide puudumine, mis takistab ligipääsu erialasele tööle;
  • administratiivsed takistused ja pikale venivad menetlused.

Maria Golubeva poliitikauuringute keskusest PROVIDUS Lätist andis ülevaate Läti kogumustest sisserändajate lõimimisel hariduses ja tööturule. Sisserändajate arv on Lätis üsna väike. Varjupaigataotlusi esitati Lätile 2015. aastal 328 ning rahvusvahelise kaitse sai 29 inimest.

Läti on koostanud tegevuskava rahvusvahelise kaitse saajate vastu võtmiseks, mis on osa EL ümberpaigutamise plaanist. Nimetatud tegevuskavas on rõhk tööturu integratsioonil. Kuigi rahvusvahelise kaitse saajatel on võimalus töötada kolm kuud pärast riiki saabumist, siis teeb tööturule integreerumise raskeks puudulik läti keele oskus, mis on paljude tööde eelduseks. Samuti puudub Lätil hetkel regulatsioon kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta kaitse saajatele, kel on haridust ja kutset tõendavad dokumendid kadunud. Tegevuskava raames on Läti ette näinud toetatud keeleõppe rahvusvahelise kaitse saajatele kuni 120 tunni ulatuses ja mentorluse tugiteenuse, mida hakkab teostama Punane Rist.
Sisserändajate tööturule lõimumine on oluline, kuna Lätil on tööjõupuudujääk, eriti keskmise oskustasemega töökohtadel. Probleemse kohane toodi välja ettekandes, et töölepingu lõppemisel tuleb sisserändajal riigist lahkuda, isegi siis, kui juba on uus töökoht leitud.

Katja Vänska-Rajala Soome Tööhõive- ja Majandusministeeriumist andis ülevaate üldistest rändetrendidest Soomes ning uue olukorraga kaasnevatest riskidest. 2015. aastal kasvas Soomes hüppeliselt rahvusvahelise kaitse taotlejate arv, ületades eelnevate aastate taotlejate arvu 10-kordselt, sealjuures saabus riiki üle 3000 saatjata alaealise. Seoses suurenenud rahvusvahelise kaitse taotlejate arvuga prognoositakse, et käesoleval aastal vajavad vähemalt 10 000 rahvusvahelise kaitse saajat elamispinda ning lõimumisteenuseid. Samas ei ole kohalikes omavalitsustest piisavalt elamispindu, mida inimestele pakkuda ning sellest tulenevalt nähakse võimaliku riskina vastuvõtukeskuste ülekoormatust ning raskusi lõimumisteenustele juurdepääsemisel. Lõimumisteenuste vähesus võib kaasa tuua eraldatuse, segregatsiooni ja frustratsiooni.

Vänska-Rajala rääkis lähemalt ka väljakutsetest ja heast praktikast sisserändajate tööturule lõimimisel. Rahvusvahelise kaitse saajate seas on samuti tööpuudus suurem kui teiste sisserändajate seas. Nende tööhõiveni jõudmine võib võtta kuni 10 aastat, mis on liiga pikk aeg. Soomes on juba läbi viidud ning viiakse läbi mitmeid projekte eesmärgiga edendada ja kiirendada rahvusvahelise kaitse saajate lõimumist tööturule. Hea praktikana, mis soodustab rahvusvahelise kaitse saajate integreerumist tööturule, toodi välja mentorite kasutamist, teenuste suunamist sinna, kus on kliendid, keeleõpet tööl ja individuaalset juhendamist tööotsimisel.

Soome on alustanud pilootprojektiga, mille eesmärk on paindlikult kombineerida inimese haridust ja töötamist. Projekti puhul on uudne see, et ettevõtted investeerivad fondi, mille loob projekti administraator. Projekti finantseeritakse investeerimisfondist ning riiklikku rahastust ei kasutata. Selle tulemusena peaks riigil olema võimalik säästa ning investorid saavad kasumit enda investeeringute eest. Projekti administraator saab tulemustasu. Projekti hindamine toimub 2020. aastal, kui võrreldakse projektis osalenute tööhõivet tavapärase lõimumistee läbinud isikute tööhõivega.

  • Rändekonverents 2016
  • Autor: norden.ee
  • Maria Golubeva, Poliitikauuringute keskuse PROVIDUS rändepoliitika programmi juht, Läti
  • Autor: norden.ee
  • Renata Kules, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kontaktametnik Leedus
  • Autor: norden.ee

Renata Kules, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kontaktametnik Leedus andis ülevaate uuringust, mille viis 2013. a UNHCR läbi koostöös teiste organisatsioonidega. Leedu sai mitmeid soovitusi rahvusvahelise kaitse saajate lõimimiseks. Oluline on integratsiooniplaanide individualiseerimine, sihipärane toetamine, Leedu tööturu vajaduste analüüs, töö ja keeleõppe kombineerimise võimaldamine, negatiivse suhtumise ja stereotüüpidega võitlemine ühiskonnas ning diplomite valideerimise süsteemi ja metodoloogia loomine. Samuti on oluline ühiskonna teadlikkuse tõstmine.

Peamiste arengutena pärast uuringperioodi tõi esineja välja, et nüüdseks on Leedus väljatöötamisel rahvusvahelise kaitse saajate lõimimisstrateegia. 2016. aasta lõpuks valmib tegevusplaan, kus on kirja pandud olulised sammud, mida peab lõimimisega seonduvalt ellu viima.

Christoffer Melson, Taani Vejle omavalituse tööturu komisjoni esimees andis ülevaate Vejles kasutusse võetud „Work First“ programmist. Pärast seda, kui inimesele on antud rahvusvahelise kaitse staatus, suunatakse ta kohalikku omavalitsusesse. Kohalik omavalitsus korraldab pagulastele komeaastase kohanemisprogrammi, võimaldab majutuse ning nõustab praktilistes küsimustes. Vejles on võetud kasutusele terviklik lähenemine, mis võimaldab kaitse saanutel lõimumist töökohal. Pagulastele tutvustatakse erinevaid sektoreid ja antakse valida sektor, kus on reaalne võimalus tööd saada. Pagulane suunatakse valitud sektoris ettevõttesse, kus nad alustavad praktikaga. Praktika ja töö on omakorda kombineeritud keeleõppega. Pagulased saavad töö eest vähemalt miinimumpalka.

Melson tõi välja, et pagulased on väga motiveeritud kiiresti tööd leidma. Kohene tööturule sisenemine aitab omakorda kokku puutuda taani kultuuri ja ühiskonnaga. Struktureeritud programm on hea, kuna inimeste elus on palju stressi ning kindel nädalakava aitab seda leevendada. Samuti on inimeste keeleoskus paranenud ning programm on kasulik ettevõtetele.

Programmi tulemusena on Vejle omavalitsuses pagulaste tööhõive 10 protsenti kõrgem võrreldes pagulastega mujal Taanis. Tulevikus loodetakse veel paremaid tulemusi saada.

Triin Raag EV Sotsiaalministeeriumist andis ülevaade sellest, millised teenused üldiselt laienevad rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis. Nendeks on eluruumi pakkumine, eesti keele õpe, tõlketeenus, tugiisiku teenus. Järgitakse põhimõtet, et samad teenused ja toetused, mis laienevad oma elanikele, laienevad ka rahvusvahelise kaitse saajatele.

Hetkel on erinevusi tavalise rahvusvahelise kaitse rände raames saabunud ja ümberpaigutamise raames saabunud isikute vastuvõtmisel. Näiteks otsitakse ümberpaigutamise raames saabunud isikutele eluruum enne nende saabumist, pakutakse psühholoogilist nõustamist, tervisekontrolli riiki saabumisel, ümberpaigutamise raames saabuvate isikute rahastus tagatakse EL fondi AMIF kaudu (6000 eurot inimese kohta, pool antud rahastusest läheb kohalikele omavalitsustele).
Ministeeriumi andmetel tegeleb Eesti pidevalt valmisoleku tõstmisega, et võtta vastu ümberasustamise/paigutamise raames saabuvaid rahvusvahelise kaitse saajaid. Samas tunnistati, et Eesti võib olla raskuste ees, kui sisseränne peaks olema massiline.

Vladimir Šokman Tartu Linnavolikogust rääkis kohalike omavalitsuste esimestest kogemustest rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel.

Juunis 2015 loodi Tartu linnavalitsuse juurde mitmekultuurilisusega tegelev komisjon, mis koondab erinevaid eksperte kultuuri, hariduse-, töö- (sh Töötukassa) valdkonnast, samuti on kaasatud tugisiku teenuse pakkujaid. Lisaks korraldatakse kohtumisi erinevate valdkonna ministeeriumitega, politseiga, ülikoolide ja kõrgkoolidega jne.

Probleemideks on munitsipaalkorterite ja vabade töökohtade puudus, kutseõppes õppimise raskused, araabia keelt oskavate õpetajate puudus jne. Lisaks võivad esineda nii kultuurilised kui ka usulised konfliktid.

Eero Jaanson, MTÜ Eesti Pagulasabi direktor andis ülevaate kodanikuühiskonna rollist rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel Eestis.

Tugiisikuteenus, mida pakuvad Eestis peamiselt MTÜ Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus, on unikaalne programm, mille eesmärgiks on isiku individuaalne nõustamine. Teenusel on:

  • ametlik aspekt – isikut abistatakse kontakti saavutamisel riiklike ja muude asutustega, näiteks nagu töötukassa, haridusasutused, perearst, kohaliku omavalituse osakonnad;
  • praktiline aspekt – isikut nõustatakse esmasel kohanemisel riigis, näiteks tutvustatakse kuidas tööd otsida, kuidas jätkata või alustada haridusteed, kuidas toimib kohalik transport, kuidas pere eelarvet koostada jne;
  • kultuuriline aspekt – aidatakse mõista Eesti ühiskonda ja kultuurilist tausta.

Lisaks pakutakse individuaalset keeleõpet, suulist ja kirjalikku tõlketeenust, arendamisel on mentorperede süsteem, loomisel on rahvusvahelised keskused, mis tooks kokku erinevatest kultuuridest inimesed. Kodanikuühiskonna moto rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel võiks olla, et igaüks võib aidata.

 

Rändekonverentsil kõlanud ettekanded ja videosalvestused leiab siit. Vaata ka pilte ja loe ülevaadet konverentsi Facebooki lehel. Lähemalt saab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 2013. aastal algatatud rände- ja rahvastiku projektist lugeda siin.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid