Konverents „Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa?“: kokkuvõte, videod

Esmaspäev, 29 August 2016
Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

23. augustil toimus Kumus Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverents „Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa?“, kus vaatluse all olid identiteedi ja väärtustega seotud küsimused. Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli Eetikakeskus, korraldajate ja toetajate seas oli ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Konverentsi peakorraldaja ja moderaator Margit Sutrop tõi avasõnades välja, et keskne küsimus on: mida on meil Põhjamaadelt õppida ja mida Põhjamaadele jagada? Kuhu tahab Eesti liikuda ja kelleks saada? Viimase 25 aasta areng erinevates valdkondades polnuks tema sõnul võimalik ilma heade toetajateta Põhjamaadest. Eesti vaimset kuuluvust Põhjamaade hulka on rõhutanud ka Eesti riigitegelased. Sutrop määratles ka kahte tüüpi vabaduse: Eestis hinnatakse vabadust millestki, negatiivset vabadust, aga mitte vabadust millekski – positiivset tegevust, mida väärtustatakse Põhjamaades.

Konverentsi sissejuhatavas blokis leidis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et ühendavaks on olnud geograafia, lahutavaks aga ajalugu. Jagame Põhjamaadega teatud eetikat – näiteks on Eesti riigi ärikultuur oma korruptsioonipõlguses Põhjamaine. Hariduses oleme käinud käsikäes ühte sammu ning Põhjamaadelt on palju eeskuju võetud.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund tõi oma tervituskõnes välja Eestit ja Põhjamaid ühendavaid punkte ajaloost ja kultuurist. Haglundi sõnul jagame me Põhjamaadega ühiseid väärtusi ning see on oluline selleks, et seista tänapäeva maailma väljakutsete ees Põhja-Balti piirkonna hea käekäigu eest.

Videotervitusega esinenud president Toomas Hendrik Ilves tõi välja, et Eestis on oluliseks saanud Põhjamaised väärtused: solidaarsus, hoolivus, naiste roll ühiskonnas, võrdsus. Esseekonkursi „Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa“ patroonina tõstatas ta konkursil osalenutele küsimuse: mis oleks eeskujudest alternatiiv, kelle moodi me tahaksime olla? Ilves nentis, et temale on eeskujudest sümpaatseimad Põhjamaad.

Konverentsi blokis „Põhjala identiteetide ajaloolised ja tänased perspektiivid“ esinesid Stein Kuhle Bergeni Ülikoolist ja skandinavist ja ajaloolane Mart Kuldkepp University College Londonist. Kuhle andis ülevaate Põhjamaise identiteedi kujunemisest poliitilisel tasandil alates 1830. aastatest tänapäevani ja Põhjamaade mudeli erinevatest aspektidest (heaoluriik, demokraatia, institutsionaliseeritud koostöö). Mart Kuldkeppi ettekanne keskendus Eesti kui Põhjamaa mõtte arengule Eesti ajalookirjutuses ja mõtteloos.

Eestlaste väärtuspildile ja viimase 25 aasta jooksul selles toimunud muudatustele keskendunud blokis kõnelesid Maailma väärtuste uuringu assotsiatsiooni peasekretär Bi Puranen ja Tartu Ülikooli ja Warwicki Ülikooli psühholoogiaprofessor Anu Realo. Puranen võrdles omavahel Balti- ja Põhjamaade väärtuste erinevusi ja sarnasusi ning leidis, et üheks oluliseks erinevuseks on usaldus: Põhjamaades julgetakse inimesi rohkem usaldada, samas on Eestis usaldus olnud kiiresti kasvav väärtus. Puraneni sõnul on keskseteks Põhjamaisteks väärtusteks solidaarsus, võrdsus, emantsipatsioon ja kaasamine. Maailma väärtuste uuringu Eesti koordinaator Realo keskendus oma ettekandes ennekõike Eestis olulistele väärtustele. Tema sõnul domineerisid nii 1990. kui 2011. aastal ilmalik-ratsionaalsed väärtused (vastandusena traditsioonilisele). Samuti on Eestis, erinevalt Põhjamaadest ning sarnaselt paljudele teistele endistele NL riikidele, rõhk ellujäämisega seotud väärtustel.

Õnneinstituudi tegevjuht Meik Wiking andis oma ettekandes ülevaate sellest, kuidas on õnnelikkus mõistena poliitilistes paradigmades arenenud ning kuidas õnnelikkust mõõdetakse. Põhjamaad on õnnelikkuse-uuringutes alati esikümnes ning Wikingi sõnul on selle põhjusteks näiteks universaalne sotsiaalkaitsesüsteem, kõrge võrdsuse tase, usaldus, töö ja eraelu tasakaal, rahulolu tööga, aktiivne kodanikuühiskond ning jõukus.

Konverentsi viimase, meeleoluka ettekande tegi Valdur Mikita, kes rääkis Eesti loodustunnetusest ning sellest, kuidas Eesti elab praegu üle oma kultuuri kõige suuremat identiteedimuudatust.

Konverentsi lõpetas põnev diskussioonipaneel, kus osalesid Marina Kaljurand, Jevgeni Ossinovski, Marju Lauristin, Mikko Lagerspetz ja Margus Tsahkna.

Vaata videosid ja tutvu ettekannetega Tartu Ülikooli Eetikakeskuse kodulehel.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid