Minu maikuus ilmunud novellikogu „Valenciana“ viimane jutustus „Usurpaator“ räägib mitmes mõttes just sellest teemast. Mullu sügisel kirjutasin kolumni Hufvudstadsbladetisse ja olen tänagi samasugusel arvamusel: “Usaldamatus tundmatu vastu on loomulik reaktsioon. Seoses asjaoluga, et Soome võtab vastu tuhandeid põgenikke kaugetest maadest, tunneb osa Soome elanikke ebakindlust ja isegi hirmu. Enamik nendest, kellega mina suhtlen, võtab multikultuursust kui iseenesestmõistetavust. Aga mida teha ülejäänutega? Ma ei mõtle siinkohal ksenofoobe, vaid normaalseid, heatahtlikke indiviide. Iseäranis vanemaid inimesi, kelle tunnetes on teatud segadust ja ärevust. Neid rassistideks või taipamatuteks tembeldada viib meid vaevalt edasi. Neid mõttevahetustest välja arvata on lihtsalt sama kui jätta muusikalise kuulmisega inimesed ilma klassikalise muusika kontsertidest.“
Kui rääkida tulevikuteemast Põhjalas, siis saan seda teha just Soome – ja eelkõige soomerootsi seisukohalt. Ajalooliselt ja ka keeleliselt on Soome tee olnud üsna teistsugune võrreldes näiteks Rootsi ja Taaniga (teatud sarnasused on Norraga). Praegusel ajal on oluline, et Soome säilitaks elava kontakti ülejäänud Põhjamaadega, sealjuures on suur tähtsus keelel. Ma loodan siiralt, et nii poliitikud kui ka tavainimesed Soomes mõistavad rootsi keele tähendust Soome tulevikku silmas pidades.
Mis puudutab vene keelt, mida ma samuti mitmel viisil esindan, siis loodan ma, et tulevik tähendab dialoogi jätkamist. Tänapäeval peame suutma üles ehitada nii palju head tahet, kui see ülepea võimalikuks osutub, poliitilisest turbulentsist hoolimata.
Rõõmuga tõden, et teatud märke sellisest dialoogi jätkamisest esineb mitmel pool. Nimetan siinjuures kakskeelset antoloogiat (taani-vene), mida mu kirjanikest kolleegid Peterburis koos Taani prosaistidega välja andsid. See kannab pealkirja „Vabadus ja saatus“. Raamatuarvustusi on ilmunud nii Taani kui Vene ajalehtedes, raamatu esitlusi on tehtud mitmel pool Taanis ja Venemaal.
Zinaida Lindéniga vestles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik ja Põhjamaade raamatukogunädala korraldaja Eha Vain.