Põhja-Balti rändekonverentsi 31. märtsil saab jälgida Postimehe online ülekandes

Kolmapäev, 29 Märts 2017
Põhja-Balti rändekonverentsi 31. märtsil saab jälgida Postimehe online ülekandes

Reedel, 31. märtsil Kumus toimuval konverentsil „Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele“ arutletakse selle üle, millises suunas on rändekriisi valguses liikumas Eesti ja Põhjamaad – kas ja kuidas leitakse ühiskonnas tasakaal rahvuslike väärtuste ja solidaarsuses rändekriisi lahendamise vahel? Kuidas tulla toime meie ühiskondade ees seisvate muutustega? Konverents toob kokku rea ekspertidest esinejaid nii Eestist kui Põhjamaadest, peaettekande rahvusriikide määratlemisest rändeajastul peab Euroopa parlamendi liige Marju Lauristin. Konverentsist teeb online-ülekande Postimees.

„Vananev Euroopa on viimastel aastakümnetel olnud sisserändajate suhtes avatud, kuid põgenikekriisi valguses on ilmne, et rännet ning sellega kaasnevaid probleeme on korraga saanud palju. Tekkinud on mure rahvusriikide ning harjumuspärase kultuuri- ja keelekeskkonna kadumise pärast ning Euroopa riikide avatus, koostöö ja lõimimisvõimekus on pandud tõsiselt proovile. Soovime selle aasta rändekonverentsil arutleda, kas uute sisserändajatega seonduv diskussioon Euroopas on ajutine mõtlemise aeg või põhimõtteline pööre uue, suletumate uste ja rahvusriike enam väärtustava poliitika suunas,“ ütleb Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, selleaastase rändekonverentsi üks korraldajatest.

26 miljoni elanikuga Põhjamaade regioonis elab täna kokku kuni 3 miljonit inimest, kes on sündinud väljaspool Põhjalat – see tähendab rohkem kui kahekordset uussisserändajate kasvu alates 1990ndatest. Ka Eesti on muutumas väljaränderiigist suureneva sisserändega riigiks – Statistikaameti andmetel rändas 2015. aastal rändas Eestisse 15 413 ja Eestist välja 13 003 inimest. Rändeajastust tingitud väljakutsetega rahvusriikidele - nii traditsioonilist elukorraldust, kultuuri, heaolu kui ka näiteks kodakondsust ja tööhõivet puudutavates küsimustes – toimetulekul ning muutusteks valmistumisel on aga hea õppida naabrite kogemustest. „Nii näiteks algatati Põhjala riikide koostöös 2016. aastal koostööprogramm, mille eesmärk on teadmiste vahetus, fookusteemadeks aga sisserändajate lõimimine väikestesse ja kahanevatesse kogukondadesse ning tööjõuturule, linnades toimuv sisserändajate eraldumine eri linnajagudesse ning koolide roll laste ja noorte lõimimisel ühiskonda,“ tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund Põhjamaade rändeteemalist ühistegevust. Mida on aga Eestil õppida Põhjalalt ja vastupidi?

Konverents „Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele“ neli sessiooni arutlevad põgenikekriisi, lõimumise, meedia ja rahvusriikide tuleviku üle; sisuliseks lähtepunktiks on olnud Eesti Inimarengu Aruanne, mis on pühendatud Eestile rändeajastul.
Konverentsi päevakava leiab siit.
Konverents toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tartu Ülikooli, Soome Rändeinstituudi, Põhjamaade saatkondade ning Siseministeeriumi koostööna.

 

Loe edasi

Kontakt

Ruudu veebi

Ruudu Raudsepp

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
mobiil: 55 60 2154
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid