Tõhusam andmevahetus ja ühtsem ülevaade rahvastiku arengust

Tõhusam andmevahetus ja ühtsem ülevaade rahvastiku arengust Foto: Benjamin Suomela/norden.org

Rahvastiku ränne ja tööjõu liikumine aitavad kaasa Põhja- ja Baltimaade arengule ja koostööle. See on kindlasti positiivne, kuid kui ränne toimub peamiselt ühes suunas, on oht nn ajude väljavooluks, mis omakorda võib põhjustada pikaajalist sotsiaalset ja majanduslikku ebastabiilsust piirkonnas. Rääkimata vananevast rahvastikust ja majanduse võngetest.

Alustasime rahvastiku arengu, täpsemalt töörände, projektiga 2013. aasta märtsis, kui korraldasime konverentsi "Rahvastiku rändest tingitud väljakutsed Põhja- ja Baltimaades" Kumu kunstimuuseumis Tallinnas. Konverentsi eesmärk oli koondada paljudest Põhjamaades ja Balti riikides korraldatud rände- ja tööjõu liikuvuse uuringutest saadud tulemusi. Ligikaudu 240 teadlast, eksperti, poliitikut ja otsustelangetajat tulid kokku, et vahetada kogemusi ja esitleda hiljutiste uuringute peamisi tulemusi ning kujundada seeläbi piirkonnas ühtsem arusaam rände ja demograafia valdkonnas.  2013. aasta jooksul korraldasid rände ja rahvastiku arengu teemalisi üritusi ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Leedus

Aasta pärast töörände ja rahvastiku arengu projekti avaüritust, korraldasime Tartu Ülikooli, EV Sotsiaalministeeriumi ja heade partneritega kõrgetasemelise konverentsi "Tööränne ja hargmaisus Põhja- ja Baltimaades", mille keskseteks teemadeks olid uue nähtusena hargmaisus ja sotsiaalministeeriumi poliitikaanalüüs "Eesti tööealise elanikkonna väljarändepotentsiaal aastal 2013". Igapäevaselt pendeldab üle piiride Põhjalas umbes 70 000 inimest. Põhjamaad on sellisest arengust võitnud. Mis aga oleks, kui suudaksime inimesi ja ettevõtteid panna väärtustama Põhja-Balti piirkonda? Kui aitaksime avatuna ja piiritõkkeid kaotades oma inimestel meie piirkonnas areneda, töötada ja elada? Teema olulisust ja päevakajalisust peegeldasid nii suur meediatähelepanu kui ka arvukas osavõtt - enam kui 230 eksperti, teadlast, poliitikakujundajat, ametnikku ja huvilist nii Eestist kui ka välismaalt. 

Järjekorras juba kolmas Põhjamaade ja Balti riikide töörändekonverents 2015. aastal keskendus sisserändele, täpsemalt uurisid korraldajad, kas ollakse valmis uueks suundumuseks, mille kohaselt võivad Eestist ja teistest Balti riikidest samuti sisserände, sh tagasipöördujate sihtriigid saada. Kasvav sisseränne eeldab olulist mõtteviisi ja arusaamade muutust ühiskonnas. Erinev mõtteviis ja kultuuriline taust on aluseks uudsetele ideedele, seega peaks suhtuma sisserändesse kui olulisse arenguvõimalusse. Teemade päevakajalisus tõi konverentsi kuulama taas üle paarisaja ettevõtete, mittetulundusühenduste ja tööandjate organisatsioonide esindaja, teadlase ja eksperdi, kelle töövaldkonnaks on töörände/sisserändeküsimused Põhjamaades, Eestis, Lätis ja Leedus.

2016. aasta rändekonverentsi "Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades" esimesel päeval analüüsisid teadlased ja eksperdid, kuidas mõjutavad elukoha valik, töö ja pereelu uussisserändajate lõimumist ning kuidas mõjutab rändekriis Põhjamaade heaolumudelit, mida iseloomustab inimeste võrdne kohtlemine. Konverentsi teine päev keskendus riigi ja kohalike omavalitsuste rollile rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtmisel. Neljandat rändekonverentsi aitasid läbi viia Tartu Ülikool ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt koos mitmete koostööpartneritega.

Fotod töörändekonverentsidelt leiad meie pildigaleriist.


2014. aasta konverents ajakirjanduses


2013. aasta konverents ajakirjanduses

Kontakt

Madis Kanarbik

Madis Kanarbik

Tartu filiaali juhataja

tel. 742 36 25
mobiil: 50 46 570
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid