LF2016 dok header

 

Aeg: 17.-18. august 2016
Koht: Ojako puhke- ja koolituskeskus, Pärnumaa
Keeled: eesti ja inglise (sünkroontõlge)

Kalev Kaljuste

Kalev Kaljuste

Pärnu maavanem

Christer Haglund

Christer Haglund

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor

Roger Ryberg

Roger Ryberg

Buskerudi Maavolikogu esimees

Irene Käosaar

Irene Käosaar

EV Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

Olen naine, ema, õde, sõber, kolleeg, tädi, tütar, kaasteeline – loodan, et kõigi nende sõnade ette võib panna ka vähemalt „hea“. Tööalast karjääri alustasin 1988. aastal lasteaias söögitädina. Seejärel õppisin Tartu Ülikoolis ning asusin 1992. aastal tööle Tartu Puškini Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. 1999. aastal kolisin Tallinna ja asusin juhtima keelekümblusprogrammi. Tänaseni pean programmi oma kolmandaks lapseks kahe juba täismeheikka jõudnud poja kõrval. Targad ja ilusad lapsed said! 2007. aastast töötan Haridus- ja Teadusministeeriumis, algul rahvusvähemuste hariduse osakonna juhatajana ning alates 2009. aastast üldharidusosakonna juhatajana. Haridus ja sellega seonduv on seega juba pea 25 aastat olnud mu töö, hobi, kirg ja väljakutse; sellest olulisemad on vaid pojad, kes on niikuinii maailma kõige tähtsamad. Pean enda missiooni hariduses õpilase esikohale toomist – mida iganes me haridussüsteemis ei muuda või arenda, see peab aitama kaasa sellele, et meie lapsed, kes koolist väljuvad, oleksid aina rõõmsamad, loovamad, ettevõtlikumad ja arukamad; oleksid head inimesed ja kodanikud meie ilusas väikses riigis.

Tõnu Lehtsaar

Tõnu Lehtsaar

Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia professor

Olen religiooni- ja suhtlemispsühholoog. Esimest nendest valdkondadest teostan Tartu Ülikooli professorina, teist koolitusturul. Loovus on teema, mis puudutab nii inimese vaimset poolt kui ka suhteid. Pean ise ennast loominguliseks inimeseks. Minu loovuse tingimuseks on aga jõudeaeg. Tormates ei tule mul häid mõtteid.

Aija Rinkinen

Aija Rinkinen

Soome Haridusameti haridusnõunik

Soome Haridusamet (FNBE) on rahvuslik arenguagentuur, mille vastutusvaldkonnad on eelkooliealised ning põhi-, kesk-, kutse- ja täiskasvanuharidus. Minu põhilisteks kohustusteks on arendada põhi- ja keskhariduse kvaliteeti Soomes. Minu vastutusvaldkonnad: nõustamisteenuse arendamine, õppekava uuendamine, suuniste ja juhiste andmine, koolide nõustamine nende töös ning loengute pidamine. Veel kuulub minu vastutusvaldkonda arenguplaani aredamine ja koordineerimine ning Soome programmile Majakas (Lighthouse School Innovation Network, koolide arendamise võrgustik) kaasa aitamine. Eelnevalt olen ma töötanud haridusjuhina kohalikus omavalitsuses ning olnud koolijuht ja eripedagoog. Hetkel teen Helsingi Ülikoolis doktoritööd. Uurin, milline võiks olla tulevikus põhiharidus Soomes ning millised oleks võimalused ja vahendid viimaks seda läbi vastavalt kohalike omavalitsuste koolijuhtide nägemustele.

Katrin Aava

Katrin Aava

Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni õppejõud, PhD

Mulle on oluline koostöise õppimise idee, kus klassiruumis luuakse ühiseid tähendusi, mõtestatakse inimeseks olemist. Olen tekstiuurija ja seetõttu on minu fookuses inimeste keelekasutus: näiteks, kuidas tekitatakse vastasseisu, välditakse vastutuse võtmist. Olen kirjutanud õpikud "Veenmiskunst", "Kõnekunst", koos Ülle Salumäega õpiku "Meedia ja mõjutamine".

Maria Usk

Maria Usk

NUKU muuseumi juhataja

Nukumõtlemise meetodi abil saab kujundada lapse käitumist ja tutvustada kogemuse kaudu väärtuskasvatuse ideid. Minapilt muutub kogu elu. End füüsiliselt ja vaimselt hästi tundev inimene on õnnelik ja tahab õppida, julgeb katsetada ja ka eksida. Kõike siin elus on võimalik teha rõõmuga - ka esmapilgul võõrad olukorrad ja uued teadmised on võimalik muuta osaks enda minast. Nukumõtlemise meetod arendab loovust läbi kolme põhilise oskuse. Nukumõtlemise meetod õpetab 1) teistsuguseid väljendusvahendeid kasutades rääkima nii vähe kui vajalik, 2) märkama empaatiavõimet arendades sisukust asjades ja inimestes ning 3) nägema meid ümbritseva maailma paljutähenduslikkust ja kasutama sümbolite keelt. Olen töötanud dirigendi, õpetaja, lavastaja ja koolitajana. Praegu toimetan ma NUKU muuseumi juhatajana ning olen Tallinna Ülikooli EHI kultuuride uuringute õppesuuna doktorant.

Mikael Andersson

Mikael Andersson

Kulturkarnevalen festivali kunstiline juht ja Svenska Teatern Helsingfors näitleja, Soome

Ma elan Soomes, Grankullas (Helsingi lähedal). Alates aastast 1998 töötan näitlejana Helsingi Rootsi Teatris (Svenska Teatern i Helsingfors). 2003. aastal alustasin ma suure noortefestivaliga Kulturkarnevalen, mis keskendub kunstile ja kultuurile. Lisaks olen ma õppinud viis aastat keemiat ning peale seda alustasin õpinguid Helsingi teatriakadeemias, mille ma lõpetasin aastal 1989, saades näitleja kutse. Mul on olnud palju tööd teatris, filmides, televisioonis jne. Lisaks olen õpetanud draamat, improvisatsiooni, kommunikatsiooni ning tegutsen lastehaiglas doktor Klounina.

Aarne Paul

Aarne Paul

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse astronoom

Ma kujundan kosmilist atmosfääri Planetaariumis, korraldan õppelende Päikesesüsteemis ja jutustan põnevaid lugusid Universumist. Üritan inspireerida töötoa rahvast looma seoseid kunstide ja astronoomia vahel. Inimestele on suur juhus andnud võimaluse olla just selles maailmas mikro- ja makrouniversumi eraldusjoonel, kõigi paralleelmaailmade ja multidimensioonide olemasolu taustal. Kuidas väljendada inimeseks olemist astronoomia - teaduse, kunsti ja müstika - kaudu?

Kristel Kallau

Kristel Kallau

Pärnu Kunstikooli direktor ja kunstiõpetaja

Olen veendunud, et inimene õpib paremini, kui talle anda võimalus õppida mänguliselt, sest möödas on ajad, kus tuli pähe õppida fakte ja istuda tunde laua taga. Õppimisel on täna teine tähendus ja ka eesmärk. Kiirelt muutuv maailm ootab loovaid ja paindlikult mõtlevaid isiksusi. Loodan, et ka tänane kool astub rohkem samme erinevate õpistiilide ja viiside toetamiseks.

Satu Roberg

Satu Roberg

Kauniaineni Muusikainstituudi rektor, Soome

Mul on magistrikraad muusikas (Turu Ülikool, Åbo Akademi) ja muusika õpetamises ning vioolas (Tel Avivi Ülikool, Rubeni Muusikaakadeemia). Olen töötanud muusiku, ajakirjaniku ja produtsendina ning ka juhtivatel kohtadel kultuuriministeeriumis. Alates 1997. aastast olen olnud seotud juhtimise ja planeerimisega töökohtadel muusikahariduses. Praegu olen Kauniaineni Muusikakooli direktor ning haridusprojekti „Biofiilia“ Soome osakonna juht. Viimastel aastatel olen keskendunud eriti hariduse sisu ja õpetamise meetodite ja erinevate lähenemiste arendamisele.

Ulla Hairo Lax

Ulla Hairo-Lax

Kauniaineni Muusikainstituudi muusikaõpetaja ja Järvenperä kooli algklassiõpetaja, Soome

Mul on doktorikraad (PhD) muusikateraapias ja bakalaureuse kraad muusikas (Helsingi Sibeliuse Akadeemia). Olen töötanud teaduri ja muusikaterapeudina Resonaari Spetsiaalse Muusika Keskuses ning muusika- ja klaveriõpetajana erinevates asutustes. Praegu töötan muusikaõpetajana kahes Espoo üldhariduskoolis. Kauniaineni muusikakoolis õpetan ma muusika- ja kunstiklassides, seda koostöös Kauniaineni kunstikooliga. Minu huvide hulka kuuluvad nii valdkondade vaheline, nähtusel põhinev muusikaharidus kui ka kooli muusikahariduse võimalused täiendada õpilaste emotsionaalset arengut ja heaolu vaadelduna läbi terapeutilise taustsüsteemi.

Gitte Klein

Gitte Klein

Skúlin við Løgmannabreyt kooli õppealajuhataja, Fääri saared

Olen õppinud turundusjuhtimist, aga olen ka õpetaja, õppealajuhataja ning lisaks on mul magistrikraad psühholoogias, mida olen õppinud Århusi ülikoolis Taanis. Korraldan kõikjal Fääri saartel kursuseid nii õpetajatele kui ka lapsevanematele teemadel nagu tehnoloogia mõju laste mõtlemisele, vastupidavus, positiivne psühholoogia jne. Skúlin við Løgmannabreyt on uus kool, mis asutati alles aastal 2007. Meie koolis õpib 435 õpilast. Rakendame süsteemi, kus klassis on korraga umbes 50 õpilast ja 3 õpetajat. Tund, teemad ja lapsed on jagatud kolme õpetaja vahel, samas kui rühmade suurus ja koostis on pidevas muutumises vastavalt laste teadmistele ja võimetele. Õpetajatel on iga päeva alguses ja lõpus nn koosolek, kus arutatakse mis oli ja kuidas edasi.

Gro Emmertsen Lund

Gro Emmertsen Lund

Haslebo & Partnere konsultant, Taani

Kirjutan sotsiaalsest konstruktsionismist, juhtimisest ja kommunikatsioonist koolis ning olen raamatute "Arendades suhteid koolis" (2014) ja "Arendades kooli kultuuri – kuidas?" (2015) autor ja kaasautor. Hetkel omandan doktorikraadi Utrecht ülikoolis (Holland), teemaks on sotsiaalne tõrjutus koolides.

Ingebjørg Mæland

Ingebjørg Mæland

Buskerudi Tööinstituudi direktor, Norra

 Ingebjørg Mælandil on laialdaselt kogemusi eri taustaga lastega töötamisel, alates kriminaalõigussüsteemis olevatest noortest kuni laste ja noorukite psühhiaatrilise nõustamiseni ning toetava tööni kohaliku haldusüksuse haridusameti nõustamisel erivajadustega laste hariduse valdkonnas. 1998. aastal sai temast Drammenis asuva Arbeidsinstitutteti juhataja ja pärast nelja erineva Arbeidsinstitutteti ühinemist 2003. aastal asus ta juhtima kogu organisatsiooni.

Ta on õppinud sotsiaalteadust, lõpetades õpingud töö kõrvalt. Hetkel omandab ta magistrikraadi haridusjuhtimise erialal. Peale selle on ta Nedre Eikeri vallas kaheksa aastat kohaliku poliitikuna tegutsenud ja 12 aastat kuulunud Sparebanken Østi juhatusse.

Rohkem teavet Arbeidsinstitutteti kohta leiate lehelt www.aib.bfk.no/

Krista Mustonen

Krista Mustonen

Kergu Lasteaed-Algkooli õpetaja, Eesti 

Töötan Pärnumaal, Kergu Lasteaed-Algkoolis klassiõpetajana. Juhendan huviringina kooliteatrit ning mõnel aastal ka muusikaringi. Minu igapäevane töö toimub liitklassides, kus laste vanus ja tase on erinev.
Hobi korras osalen Vändra valla naiskooris, Mädara Külateatris, Vändra Kultuurimaja näiteringis ning olen ka ENTi (Eesti Näitejuhtide Teatritrupp) tegevliige.

Juhuse tahtel ristusid me teed MTÜ Pesapuu meeskonnaga, kus mulle näidati Kriidiku-nimelisi tahvelnukke. Esmasel kohtumisel adusin, et nendest leludest võiksid saada mu head töövahendid. Nii oligi. Olen terve õppeaasta oma ainetundides Kriidikutega tundi sisustanud ja need õppevahendid on end igati õigustanud, sest läbi mängu omandavad lapsed palju paremini uusi teadmisi. Tänu Kriidikutele on igal lapsel võimalus aktiivselt kaasa töötada ning nad saavad kohese tagasiside õpetajalt. Tahvelnukk on väga meeldivaks vahelduseks arvutimaailmale ja meie koolis on ta parim kaaslane õpilasele, sest Kriidiku näol tekib lapsel temaga emotsionaalne side, kuna tegemist on ikkagi nukuga, mille abil õpilane saab tunnis õpitut kinnistada.

Evelyn Eichhorst

Evelyn Eichhorst

Psühholoog, Eesti

Olen Evelyn ning töötan oma igapäevases töös psühholoogina, nõustades eluraskustesse sattunud inimesi. Klientidega töötades kogen, et tihti aitab inimese liikuma see, kui ta oma harjunud piiridest ning kitsaks jäänud reeglitest välja murrab. Tihti on need reeglid ja piirid juba varases eas omandatud. Meile on õpetatud, et vigade tegemine halb ning meil on vähe võimalusi oma keskkonda muuta ning mõjutada.
Nendest kogemustest lähtudes arendasime mänguasjade süsteemi, mis annab lastele võimaluse seda kujundada ning muuta; mis ei karista vigu, vaid annab võimaluse neist õppida; lubab lapsel kasutada teadmiste omandamiseks erinevaid meeli.

LF2016 dok footer

Kontakt

KerstiLiiva 2

Kersti Liiva

Pärnu Maavalitsuse väliskoostöö spetsialist

tel. 447 9739
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid