korduma kippuvad küsimused
Projekti peab olema kaasatud vähemalt kolme riigi partnerid: kas üks Balti- ja kaks Põhjamaast või kaks Balti- ja üks Põhjamaa.
Kui suur võib olla taotletav summa?
Majutuskulude ja päevaraha ülempiir päeva kohta on 800 Taani krooni (1600 Eesti krooni). Antud kulu võib olla ka suurem, ent sel juhul tuleb vahe katta projekti enda eelarvest. Toetus katab 70 protsenti projekti kogueelarvest, vajalik on 30-protsendiline oma- või kaasfinantseering. Teisi eelarvelisi piiranguid ei ole.
Kas taotleda saavad ainult eraettevõtted?
Taotlusi saavad esitada ka avaliku sektori institutsioonid, mille tegevus on suunatud ettevõtlusalaste koostöövõrkude loomisele ja ettevõtluse toetamisele.
Kas toetust saavad taotleda ka Põhjamaade ettevõtted reisimiseks Põhjalas?
Põhjamaade ettevõtted saavad programmis osaleda küll, ent nende erialasõidud saavad olla seotud Eesti, Läti või Leeduga.
Kas taotluste esitamise tähtaja ja otsuse tegemise vahelisel ajal tehtavaid toiminguid on võimalik programmi raames rahastada?
Ei, toiminguid ei ole võimalik tagantjärele rahastada.
Kas inimeste arv ühe projekti kohta on piiratud?
Ei ole. Rühma liikmete arvu hinnatakse siiski iga projekti jaoks seatud eesmärkide järgi.
Kas õppereiside, praktika jms jaoks on ette nähtud suurim lubatud päevade arv?
Ei, kusagil viibimise kestust ametlikult ei piirata. Siiski hindavad nii juhtorgan kui ka otsusetegijad otsustamisel seda, kas toimingute kestus on programmi eesmärke silmas pidades mõistlik ja piisav.
Suunistes on öeldud, et majutuskulud ja päevaraha kokku ei tohi ületada programmi eelarvest 800 Taani krooni. Mis juhtub siis, kui see ei ole Põhjamaades piisav summa?
Päevaraha ei tohi ületada taotleja koduriigis ametlikult heaks kiidetud määra. Programmis sisalduv 800 Taani krooni katab kuni 70 protsenti nendest kuludest. Kui selle piirangu tõttu ületab taotleja kaasrahastamine märgatavalt nõutavat 30 protsendi taset, võib seda teiste eelarveridade arvel kompenseerida. Kaasrahastamise kogumäär peab siiski olema vähemalt 30 protsenti.
Suunistes on öeldud: "Programmis osalemiseks võivad taotlusi esitada Põhjamaade ja Balti riikide väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), sh ühemeheettevõtted, kes tegutsevad loovates ja uuenduslikes tööstusharudes." Kas taotlusi võivad esitada ka VKEd, kes esindavad teisi, traditsioonilisi tööstusharusid?
Jah, nad võivad taotlusi esitada ja neid võidakse ka rahuldada, kuid eelistatud on ülalnimetatud tööstusharud. Siiski tuleb märkida, et uuenduslike tööstusharude tähendus on küllalt avar, et hõlmata traditsiooniliste tööstusharude uuenduslikke meetodeid ja tooteid.
Mida tähendab "äriraamistikus töötavad riigiametid"?
Sellesse rühma võivad kuuluda näiteks ministeeriumite osakonnad, kus tegeletakse uuenduslikkuse edendamise ja soodustamisega, samuti kaubanduskojad, ametiühingute liidud jne.
Suunistes on öeldud: "Erijuhtudel võib programmi raames rahastada asjatundjate tööd võrgustikuprojektides osalejate kohtumistel." Mida see tähendab?
Piisava põhjuse korral võib programmi raames rahastada asjatundjate osalemist projektis (abikõlblikud kulud: reisimine, kindlustus, majutus, KUID mitte honorar).
Kas rahastamiseks antud summa katab ka võrgustikuprojektide, näiteks seminaride jm aegsed söögikorrad/kohvipausid?
Jah, kuid üksnes osalejate päevaraha arvel.
Kui projekti on otsustatud rahastada, kuid mõned projekti osalised muutuvad, kas me võime projekti ikkagi ellu viia?
Kui projektirühma kuuluvate inimeste arv jääb samaks, võib projekti ellu viia. Juhtorganile tuleb siiski saata selgituskiri nimetatud muutuste kohta.
Kas projekti võib ellu viia, kui teatud isikud või partnerid ei saa enam selles osaleda?
Kui seatud eesmärke on endiselt võimalik saavutada, võib projekti ellu viia. Osalejate arvu kahanemine mõjutab siiski projekti tegelikke abikõlblikke kulusid, mida võib programmi raames katta (kuni 70 protsenti).
Kas ma võin mõnel Põhjamaal õppereisil/praktikal olles võõrustajalt tasu saada?
Ei, see oleks vastuolus programmi eesmärkidega. Vastuvõtjad panustavad programmi oma aega, kuid neilt ei paluta mingite otseste rahaliste kohustuste võtmist.
Kas rühmakülastuse korral võivad mõned liikmed jääda kohapeale teistest lühemaks või pikemaks ajaks?
Jah.
Mis on võrgustikuprojekti ja rühmakülastuse peamine erinevus?
Rühmakülastuse puhul läheb näiteks ühest Balti riigist pärit rühm vähemalt kahte Põhjamaasse. Võrgustikuprojektis sõidavad kõik osapooled (kaks Põhjamaad ja üks Balti riik või üks Põhjamaa ja kaks Balti riiki) ühiskohtumisele mõnda teise Põhjamaasse või Balti riiki.
Põhja-Balti ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogrammi sekretariaat asub PMNi esinduses Lätis . Kontakt Kārlis Valters, tel: +371 67213231, e-post: business.industry (at) norden.lv.
PMNi Eesti esinduses aitab küsimustele vastused leida Grete Kodi: tel: +372 627 31 00, e-post: grete (at) norden.ee.
2010. aasta taotlusvoor on läbi.
