Arvamusfestivalil arutlesime mitmekesisuse ja tuleviku majandusmudeli teemadel

Priit Jõesaar / norden.ee

9.–10. augustil toimus Paides järjekordne Arvamusfestival, millest Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus võttis osa neljandat korda. Paneelidesse olid kaasatud nii välis- kui ka kodumaised eksperdid, kes kohalviibijate abiga otsisid vastuseid küsimustele mitmekesisuse olulisuse kohta majandustegevuses ning sellele milline peaks olema ressursikasutust silmas pidades tuleviku majandusmudel. Arutelud toimusid inglise keeles tõlkega eestikeelsesse viipekeelde.

 

Sellest, missugune peaks välja nägema tulevikuküps majandusmudel kutsusime kaasa rääkima Mika Pantzari (Soome futurist ja majandusteadlane), Tea Danilovi (Arenguseire Keskus), Mikael Malmaeuse (Rootsi Keskonnainstituut) ja Kristiina Esopi (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum). Arutelu juhtis Kristi Saare (investor).

Moderaator küsis paneelis osalejatelt, kuidas nende arvates on võimalik jõuda jätkusuutliku majandusmudelini. Tõdeti, et kui valida on kallite kliimat säästvate ja soodsamate alternatiivide vahel, siis valivad ettevõtjad paratamatult odava ning kahjulikuma variandi, kuid aina enam leidub ka erandeid.

Mika Pantzar selgitas, et praeguse kasvava majandusmudeli murekohtadeks on toidusektor, liiklemine ja aina suuremad elukohad. Toidu tootmiseks kulutatakse aina enam energiat, inimesed kasutavad autosid üha rohkem, kuna kolitakse keskustest järjest kaugemale, samuti ehitatakse maju, mis on meie vajadusteks liialt suured. Tema arvates on olukorra ohjamise kõige mõjukamaks vahendiks regulatsiooni ja hinnapoliitika karmistamine. Tarbija on valmis oma harjumusi muutma, kui sellele on lihtsad alternatiivid. On erinevad aspekte, mida silmas pidada. Rikkad riigid veavad välja, kuid suurim mure seisneb vaeste maade vaestes inimestes. Diktaatorlikes riikides on otsustavaid samme oluliselt lihtsam astuda, kui demokraatlikes. Ta leiab, et Soomes ei ole piisavalt tahet probleemiga tegeleda, kuigi olemas on nii andmed kui ka teadmus.

Kristiina Esop ütles, et Eestis leidub kaht tüüpi ettevõtjaid – need, kes tunnetavad probleemi ja püüavad olukorda parandad ning need, kes küsivad, kus on kasum. Paraku ongi nii, et kasumiiha kaalub üle keskkonnahoiu ja selles saame süüdistada vaid ennast ühiskonnana. Abiks oleks, kui toodaksime vähem või loodussõbralikumalt, kuid selle saavutamiseks peame õppima koostööd tegema ja kokku leppima ühistes tõekspidamistes kogu maailmas. Õnneks on näiteid elustiili muutnud juhtidest ettevõtluses, kuid probleemiga tegelemiseks võiks alustada koolist – peaksime lastele õpetama, mis on elus tõeliselt oluline, mida toovad endaga kaasa kliimamuutused jms. Ta leiab, et tugev tahe ning juhtimine on äärmiselt olulised, samuti süsteemne lähenemine. Esop toob hea näitena välja Greta Thunbergi, kes on muutunud kliimamuutuste vastu võitlevate inimeste hääletoruks. Ta usub, et Greta väljaöeldu ning populaarsus on pannud ka mõned Eesti ettevõtjad kliimaprobleemidele mõtlema.

Mikael Malmaeus tõdes, et kuigi meil on vaid üks planeet, kasutab keskmine rootslane praegusel hetkel 4-5 planeedi energiavarusid ja leiab alati võimaluse oma raha kulutamiseks. Statistiliselt pole Eesti paraku kaugel eemal. Ei saa salata, et igal meie teol on mingisugune keskkonda kahjustav mõju. Seetõttu peaksime astuma ühiseid samme ja üheskoos end ühel või teisel moel piirama. Tema arvates on majanduses erinevaid probleeme, kuid paigal seisev, arenguta majandus pole üks neist. Majandusel ei ole vaja aina kasvada. Ta nõustub Pantzariga öeldes, et kapitali maksustamine ei teeks vaestele liiga ning aitaks päästa kliimat. Oluline on inimeste mõttemaailma muutmine. Ressursside ühtlane jaotamine oleks samuti abiks. Ta leiab, et ka Rootsis jäävad küsimused vastuseta suuresti tahte puudumise tõttu. Jõudmaks efektiivsete lahendusteni on vaja rohkem tegeleda teadmuse levitamisega.

Tea Danilovi sõnul ei ole ainult mugavus meid tarbima panev faktor. Tema arvates peame suutma kustutada võrdusmärgi suure tarbimise ja ühiskondliku kõrge staatuse vahel. Sotsiaalne staatus ei peaks olema sõltuvuses tarbimisvõimest ning tarbimiskogemuse saamiseks ei peaks asju ostma, kui neid saab jagada või rentida või vanu parandada. On aeg, et moodi tuleks omada ning tarbida vähem. Samas peame meeles pidama, et suur osa inimkonnast ei ole veel tarbima hakanudki. Niisamuti peaksime mõtlema, kuidas ekstreemses vaesuses elavaid inimesi sellest välja tuua. Ta tunnistab, et noorem põlvkond on vähem kinni asjade omamises ning rohkem keskkonnateadlikum. Samas on igal mündil kaks külge ja isegi kui majanduskasv on osa probleemist, on ta ka osa lahendusest. Kui puhtad tehnoloogiad muutuksid sama odavaks kui reostavad tehnoloogiad, poleks keeruline saavutada ja pidada rahvusvahelisi kokkuleppeid keskkonnahoiu hüvanguks. Senine majandusmudel, mille aluseks on hind, ei võta hindade kujunemisel veel piisavalt arvesse mõjusid keskkonnale ehk negatiivseid välismõjusid. Me vajame meetmeid, mis paneks ärijuhte kaks korda järele mõtlema enne loodust kahjustavate sammude astumist. Samuti vajame nutikaid regulatsioone. Liiga palju investeeritakse vanadesse saastavatesse tehnoloogiatesse, ka riigitasandil. Kõigepealt peaksime sellest murekohast üle saama. Kindlasti jätkame sarnaseid mõttevahetusi ning püüame abiks olla lahenduste leidmistel.

Me vajame meetmeid, mis paneks ärijuhte kaks korda järele mõtlema enne loodust kahjustavate sammude astumist. Samuti vajame nutikaid regulatsioone. Liiga palju investeeritakse vanadesse saastavatesse tehnoloogiatesse, ka riigitasandil. Kõigepealt peaksime sellest murekohast üle saama.
Kindlasti jätkame sarnaseid mõttevahetusi ning püüame abiks olla lahenduste leidmistel.

Vaata pilte SIIT.

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid