Põhjamaade kultuurinädal 2017: programm

Põhjamaade kultuurinädal 2017

 

Aeg: 9.-15. oktoober 2017
Koht: Ida-Virumaa

narva kolledži loengud foto narva kolledž

Loeng: „Children in forced migration situation“, Didzis Melbiksis, UNHCR Stockholmi kontor

2. oktoobril 10:10 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

Loeng toimub vene keeles.

trükivabadus rootsis 250 fredrik funkdntt

Rootsi näituste „Feministliku välispoliitika teerajajad“, „Trükivabadus Rootsis 250“ ja „Rändajate portreed“ avamine.

2. oktoobril 12:30 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

Rootsi näituste „Feministliku välispoliitika teerajajad“, „Trükivabadus Rootsis 250“ ja „Rändajate portreed“ avamine.

kummivilin 2 2

Film: Kummivilin 2. Jääralli

9. oktoobril 19:15 Narva kinos Apollo
Sissepääs tasuta

Rež. Hallvard Bræin, Norra 2016
Koomiline põnevusfilm uljaspea Royst, kes vabaneb vanglast, kus ta oli istunud illegaalsest tänavarallist osavõtmise pärast. Tal on kindel plaan oma elu taas rajale saada ja olla tütrele Niinale heaks eeskujuks.
Kui aga Roy sõbranna Sylvia talle „vanglast väljasaamise“ peo korraldab, tulevad kohale ka mõned tema vanad kihutamisvaenlased ning esitavad talle väljakutse võtta osa uuest võidusõidust.
Vaata treilerit.
Filmil on eesti ja vene keelsed subtiitrid.

erik söderlind foto viljandi kitarrifestival

Kontsert: Ola Bengtsson ja Erik Söderlind (Rootsi)

10. oktoobril 19:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
Piletid: 4/5 eurot

Rootsi jazzieliiti kuuluvate andekate kitarristide meeleolukas ja virtuoosne kontsert, mis saab teoks koostöös Viljandi kitarrifestivali ja Narva Jazziklubiga.
Ola Bengtsson (s. 1957 Rootsis) on õppinud muusikat Berklee Kolledžis ja õpetajahariduse saanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis. Vabakutselise kitarristina mängib ta erineva suurusega kollektiivides - duodest bigbändideni. Ola õpetab Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis jazzkitarri, improvisatsiooni, ansamblimängu, harmooniat, kompositsiooni ja arranžeerimist. Aastast 1993 on ta sama kooli Jazzi Instituudis jazziõpingute direktor.
Erik Söderlind (s. 1981) on auhinnatud jazzkitarrist. Oma esimese kitarri sai ta kuueaastasena, kuid kuna keegi tema peres muusikaga ei tegelenud, õppis ta kitarrimängu iseseisvalt, improviseerides ning kuulates Eric Claptoni ja BB Kingi esitlusi. 2001. aastal kolis ta Stockholmi, kus õppis Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis ning pärast selle lõpetamist sai temast kiiresti üks populaarsemaid jazzkitarriste Rootsis. Tema muusika on väga isikupärane ja kõlab moodsalt, kuid on tugevalt seotud traditsiooniliste jazziimeloodiate, svingi ja bluusiga.
Ola Bengtsson ja Erik Söderlind mõlemad kuuluvad Põhjamaise kitarriorkestri (Nordic Guitar Orchestra) koosseisu.

nägija tütar 1

Film: Nägija tütar

11. oktoobril 19:15 Narva kinos Apollo
Sissepääs tasuta

Rež. Kenneth Kainz, Taani 2015
Nägija tütar Dina on pärinud oma ema üleloomuliku ande. Ta suudab vaadata otse inimeste hinge sisse, pannes nad enda pärast häbi tundma. Kui ainsat troonipärijat ebaõiglaselt süüdistatakse oma perekonna mõrvamises, meelitatakse Dina ema Dunarki, et panna troonipärija oma süüd tunnistama. Keeldudes kasutamast oma võimet valedel eesmärkidel, võetakse Dina ema vangi. Dina peab leidma tõe mõrvade taga ja leiab end peagi ohtliku võimuvõitluse keskelt. Film põhineb Lene Kaaberbøli samanimelisel raamatul.
Vaata treilerit.
Filmil on eesti ja vene keelsed subtiitrid.

suhkre hanseni avatud stuudio foto tallinna fotokuu

Ellen Suhrke ja Hans Hanseni (NO) avatud stuudio Narva Kunstiresidentuuris

12. oktoobril 12:00-18:00 Narva Kunstiresidentuuris

Narva kunstiresidentuuri ja Tallinna Fotokuu esimese ühise residentuuriprogrammi raames töötavad Narvas norra kunstnikud Ellen Henriette Suhrke ja Hans Kristian Borchgrevink Hansen.
Avatud stuudio päeval esitlevad Suhrke ja Hansen kõigile huvilistele nii oma varasemat loomingut kui ka Narva kunstiresidentuuris loodud teoseid. Kunstnikud on kogu päeva vältel ise kohal, vastavad külaliste küsimustele ning räägivad ka sellest, mida kunstiresidentuuris töötamine tähendab ja võimaldab.
Ellen Henriette Suhrke loomingut võib käsitleda mõtisklusena looduse ja kultuuri üle, kus inimese suhe loodusega mängib olulist rolli. Jätkuva töödesarja abil uurib ta, kuidas looma- ja taimeliigid kohanevad inimtegevuse tagajärjel edukalt kohtades, kus neid ei taheta. Selle teemaga tegeledes on Suhrke näinud metsikuid kaameleid Austraalias, metsjäneseid Helsingis ja suurnokk-vareseid Tokios.
Hans Kristian Borchgrevink Hansen uurib oma vahetut lähiümbrust – keskkonda, kus pidevalt viibitakse, mida võetakse iseenesestmõistetavana ja mida silm enam ei märka. Hansen soovib seda ainest võtta tõsiselt, isegi kui see asub diivanipatjade vahel või meie taskupõhjades. Ta ei taha läheneda sellele valmis arusaamadega, vaid juhinduda ainesest endast. Passiivse kunstnikuna suunavad teda pisidetailid ning ta mõtted on pidevalt tänavaid ja merepõhja katval prügikihil, kus on võimalik leida kujude, pindade, värvide ja lugude visuaalset allhoovust, mis avab uusi alla- ja sissepoole suunatud horisonte.

narva kolledži loengud foto narva kolledž

Seminar: Connector. Kuidas õppida tegema teadlikke otsuseid?

12. oktoobril 13:00-17:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
Sissepääs: tasuta
Eelregistreerimine kodulehel www.vestifex.com

Narva õpetajatele, koolijuhtidele ja haridustöötajatele mõeldud seminar. Põhjamaade kogemusi jagab Kjell Helge Kleppestø Norrast, kus on keskkooli õppekavasse sisse viidud uus õppeaine, mis tegelebki just otsuste tegemise ja karjäärivalikute küsimustega.

hetked foto gunilla jansson

Näituse „Hetked“ avamine

12. oktoobril 19:00 Narva Kunstiresidentuuris

Näitus on avatud 29. oktoobrini.

narva kolledži loengud foto narva kolledž

Loeng ja töötuba: „Sotsiaalne ettevõtlus kui noorsootöötaja abiline ettevõtlikkuse arendamisel“.

13. oktoobril 11:00-13:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis

Jaan Apsi loeng-töötoas käsitletakse sotsiaalset ettevõtlust kui väärtuslikku teemat, mille abil on noorsootöötajatel võimalik noorte ettevõtluse ja ettevõtlikkuse pädevuste arengut tugevalt toetada. Tutvustatakse sotsiaalset ettevõtlust üldiselt, samuti analüüsitakse sotsiaalse ettevõtluse unikaalseid tugevusi teatud õpiväljundite omandamise toetamisel ning tuuakse näiteid põnevatest noorsootöö programmidest, nt Changemakers Academy.
Loeng on eesti keeles.

narva kolledži loengud foto narva kolledž

Loeng: Kjell Helge Kleppestø akadeemiline loeng „Educational choice – the newest compulsory subject in Norway“

13. oktoobril 12:00-14:00 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis
Ruum 200

Norra põhikooli kohustuslikku õppekavasse lisati 2008. aastal uus õppeaine nimega „Haridusvalikud“. Õppekava uuendati aastal 2015. Selle eesmärk on edendada õpilaste oskust otsuseid langetada ja arendada nende tööoskust. „Hordalandi maakond on keskendunud nende õpetajate abistamisele, kel puuduvad selle aine õpetamiseks vajalikud teadmised,“ räägib Kjell Helge Kleppestø. „Teeme koostööd õpetajatega, et töötada välja uusi õpisuundi ja -viise. Uuringud on näidanud, et õpilased peavad keskkooli haridussuuna valimisel väga oluliseks oma kaasõpilaste ja sõprade arvamust. Seetõttu tuleb neile õpetada, kuidas üheskoos asju arutades üksteisele paremini nõu anda. Selle eesmärgi saavutamiseks kaalutakse noortenõustajate kasutamist. Proovime õpilasi suunata oma võimaluste üle järele mõtlema, mis tähendab seda, et me õpetame neid sel moel vestlusi pidama ja struktureerima, et nende kaasõpilased leiaksid vestlusest mõtteainest ning peaksid oma peaga mõtlema, valikuid tegema ja tegutsema.“
Kõigile huvilistele avatud loeng on inglise keeles, tõlkega vene keelde.

kuues kord foto estinfilm

Film: Kuues kord

13. oktoobril 19:15 Narva kinos Apollo
Sissepääs tasuta

Rež. Maarit Lalli, Soome 2017
„Kuues kord“ on tragikomöödia seksisõltlastest: naisest, kes teab, kuidas „jah“ öelda ning mehest, kes ei tea, kuidas öelda „ei“.
Annika on eradetektiiv. Isehakanud ja mitte kõige parem oma töös. Ricky on kinnisvaramaakler – mees, kellel on vaja kahte kalendrit, ühte töö ja teist naiste jaoks. Annika ja Ricky kohtuvad. Kõik, mida Annika tahab, on seks, ning Ricky jaoks on see igati sobiv. Suhe toimib hästi vastastikusel mõistmisel – kuni kuuenda korrani. „Kuues kord“ on portree kaasaegsetest linnainimestest, kes oma elu rõõmsalt segamini pööravad.
Vaata treilerit.
Filmil on eesti ja vene keelsed subtiitrid.

põhjamaade spordipäev

Põhjamaade spordipäev

14. oktoobril 11:00 Narva Joaorg
Spordipäev on kõigile huvilistele tasuta

Põhjamaade spordipäevale on oodatud kogu pere lastest vanavanemateni. Tutvust saab teha ja kohe ka mängides ja sportides kaasa lüüa aladel, mis on alguse saanud meie põhjanaabrite juurest. Kepikõnd on ala, mis sobib igas vanuses tervisesportlastele – ka neile, kes spordiga suuremalt sina peal ei ole olnud – ning mida oma treeningprogrammide osana kasutavad isegi professionaalsed sportlased. Et õige käik sisse saada, tutvustatakse spordipäeval nii kepikõnni teooriat kui saab ka seda kohe praktiseerida. Veel saab kätt proovida kahes vahvas Soomest pärit viskemängus: mölkky ja Nokia loopimise võistlus, ning Taani-Rootsi viskemängus kubb e viikingimäng Mis need on? Tule ja tutvu koha peal!

viimane kuningas

Film: Viimane kuningas

14. oktoobril 15:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
Sissepääs tasuta

Rež. Nils Gaup, Norra 2016
Aasta 1204. Norrat lõhestab kodusõda. Kasejalgade (Birkebeiner) abiga peab Norra kuningas ellujäämisvõitlust kiriku ja piiskopi käsilastega, kes võidu nimel ei löö risti ette ühegi meetodi ees. Surivoodil kuninga ainsat elusolevat pärijat hoitakse ülima püüdlikkusega peidus. Poissi, kelle surma ihkab pool kuningriigist, kaitseb kaks jäägitult truud meest. Kasejalgade sõjamehed Skjervald ja Torstein asuvad hädaohtlikule teekonnale üle Norra karmi talvise maastiku, et päästa kaheaastane tulevane kuningas teda ähvardavast hirmsast saatusest.Vaata treilerit.
Filmil on eesti ja vene keelsed subtiitrid.

mika kallio foto viljandi kitarrifestival

Kontsert: Mika Kallio ja Satu Rinnetmäki (Soome)

14. oktoobril 16:00 Teatris Teine taevas (Tškalovi 25), Sillamäe
Sissepääs tasuta

Koostöös Sillamäe Jazz Time Clubiga astub Ida-Virumaa publiku ette ainulaadne kooslus Soome trummarist ja tantsijast.
Muusik ja pedagoog Mika Kallio unistas juba lapsena astuda oma onu jälgedes ja saada professionaalseks trummariks. Oma esimesed trummipulgad sai ta 10-aastasena, esimese trummikomplekti 13-aastasena. Mika on mänginud koos pea kõigi Soome jazzmuusikutega ja teinud koostööd tippmuusikutega üle maailma. Ta on koosluste Mikko Innanen–Mika Kallio Duo ja Verneri Pohjola–Mika Kallio Duo kaasasutaja ning mängib väga mitmes bändis (sh Agan-Viinikainen-Mälgand-Kallio kvartetis); samuti teeb ta kaasa UMO Jazzorkestris ja õpetab Savonia Rakenduskõrgkoolis ja Sibelius Akadeemia jazziosakonnas Helsingis.
Satu Rinnetmäki on vabakutseline tantsukunstnik Helsingist. Ta on õppinud Soome Rahvusooperi balletikoolis ja lõpetanud 2015. aastal Helsingi Teatriakadeemia tantsu magistriprogrammi. Satu on esinenud mitmel Soome ja välismaa tantsufestivalil ning osalenud paljudes kaasaegse tantsu projektides, tehes koostööd Jeremy Wade’i, Petri Kekoni, Jarkko Mandelini ja Jouka Valkamaga.

ruut

Film: Ruut

14. oktoobril 19:15 Narva kinos Apollo
Sissepääs tasuta

Rež. Ruben Östlund
Kunstimuuseumi kuraator Christian teeb eelreklaami inimlikku usaldust ja ligimesearmastust propageerivale näitusele, kuid langeb ise sulide ohvriks ning jääb ilma rahakotist, telefonist ja mansetinööpidest. Kolleegi soovitatud kaval nüke toob Christianile küll maise varanduse tagasi, aga selgi on ebameeldiv kõrvalmõju ning ka muretu üheöösuhtena kavandatud afäär annab ootamatult valusa tagasilöögi. Mitte lõpp hea, kõik hea, vaid algus mokas, kõik kihvas.

Koos „Mandariinidega“ parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele kandideerinud laviinidraama „Vääramatu jõud“ (2014) lavastaja Ruben Östlund ei ole vaatajale kunagi armu andnud ja kimbutab teda väsimatult edasi. Ehkki „Ruutu“ on nimetatud komöödiaks, teeb see nalja vaid neile, keda siin kujutatud räigelt piinlikud olukorrad sugugi ei puuduta või kes puudutuse sisimas maha salgavad. Ülejäänud nutavad ja kiidavad.

Film võitis 2017. aastal Cannesi filmifestivalil Kuldse Palmioksa ning on Rootsi kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscari nominendiks.

nukatuka metsarahvas 1

Lastefilm: Nukatuka metsarahvas

15. oktoobril 12:15 Narva kinos Apollo
Sissepääs tasuta

Rež. Rasmus A. Sivertsen, Norra 2016
Pillimees Ronihiir, nutikas Metsahiir Morten, pagarmeister Jänes ja kõik nende sõbrad elavad Nukatuka metsas. See on elamiseks küll kena koht, aga pisemad loomad peavad kohalike kiskjate pärast pidevalt valvel olema. Eriti just rebasel on laiduväärt komme pista nahka kõik hiired, kellega ta tee ristub. Aga kui siil proovib pista pintslisse Morteni vanaema, saab Mortenil mõõt täis. Ta tahab kehtestada seaduse, et kõik loomad oleks sõbrad ja lõpetaks üksteise söömise.
Oma hääled on tegelastele andnud Mikk Jürjens, Anne Reemann, Maiken Schmidt, Mart Müürisepp, Saara Kadak, Liis Lass, Tarvo Krall ja Andres Raag.Vaata treilerit.
Film on dubleeritud vene keelde.

sivi uneseiklus 2

Lastefilm: Sivi uneseiklus

15. oktoobril 12:00 Jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus
Sissepääs tasuta

Rež. Catti Edfeldt, Lena Hanno Clyn, Rootsi/Holland 2016
Siv on vaimustatud uuest klassiõest Cerisiast. Cerisia on omamoodi riides ja tal on oma arvamus. Kui Cerisia Sivi ööseks külla kutsub, on Siv üliõnnelik. Äkki tahab Cerisia tema sõber olla? Sivil oma südamesõpra ju polegi. Õhtu kujuneb aga teistsuguseks. Korteris on liiga palju uksi ja imelik lõhn. Kui Siv keset ööd ärkab, tahab ta kohe koju minna. Aga kus on Cerisia? Veider küll, aga korter on muutunud. Uksed on kas pisikesed või väga suured, tapeedid on isemoodi ja liiguvad. Võtmed tapeedimustris on kadunud! Siv hakkab uksi avama ja kahe jutuka punastes kummikutes mägra seltsis algab üks uus seiklus teise järel.
Vaata treilerit.
Film on dubleeritud eesti keelde.

Näitused

hetked foto gunilla jansson

Fotonäitus: „Hetked“

12.-29. oktoober Narva Kunstiresidentuuris

Näitus „Hetked“ („Ögonblick“) toob vaatajate ette viie fotograafi tõlgenduse ja nägemuse ajast. Näituse kuraator Helena von Schoultz: „Me tahtsime luua erinevate fotograafide ja nende kunsti kohtumispaika ning selle kaudu püüda pildile aja kui teema sügavust ja mõõtmatust. See kristalliseerus elava ning ringi rändava ekspositsioonina, mis kasvab igas uues näitusepaigas ka kohaliku fotograafi tööde võrra. Aeg läbib teemana kogunäitust, kuid see mõjutab ka seda, kuidas näitus välja näeb, kuhu see jõuab ja mis sellest saab.“

2016. aastal sündinud näitus sai alguse neljakümne pildiga kolmelt kunstnikult, kellest üks oli Fääri saartelt ja kaks Ahvenamaalt. Igas uues peatuspaigas kasvab see kahekümne kohaliku foto võrra – Narva näitusel lööb kaasa Ida-Virumaalt pärit, Sillamäel sündinud Karel Kravik. Ühel päeval jõuab näitus tagasi oma sünnipaika, olles kujult ikka sama, kuid ajas ikkagi muutunud.

Näitusel osalevad fotograafid Berit Sundman (Ahvenamaa), Gunilla Jansson (Ahvenamaa), Ieva Vogulienè (Leedu), Ingi Joensen (Fääri saared) ja Karel Kravik (Eesti).
Näituse on koostanud Põhjamaade maja Ahvenamaal.
Näituse avamine toimub 12. oktoobril kell 19:00

feministliku välispoliitika teerajajad margot wallström foto afp photo gwenn duburthoumieu

Fotonäitus: „Feministliku välispoliitika teerajajad. Naised Rootsi diplomaatias alates 1632 kuni tänapäevani“

1.-29. oktoober Tartu Ülikooli Narva kolledži III korrus

Rootsi välispoliitikas ja välisteenistuses on sajandite vältel domineerinud mehed. Esimese naissoost suursaadiku sai Rootsi küll juba 17. sajandil, aga alles 21. sajandil on jõutud niikaugele, et naistele kehtivad võrdsed tingimused.
2014. aastal asus Rootsi ellu viima feministlikku välispoliitikat, mille eesmärgiks on seista naiste õiguste eest, suurendada naiste osakaalu rahvusvahelises suhtluses ja parandada naiste poliitilisi ja majanduslikke ressursse. Rootsis ei ole sõna „feminism“ nii suure laenguga kui enamikus teistes riikides ning eelkõige tähendab see, et naistel ja meestel peaksid olema ühesugused võimalused ühiskonda ja omaenda elu kujundada. See näitus kajastab Rootsi arengut, tõstes esile mõned naised, kes on olnud teerajajad ja eeskujud, igaüks omal moel.
Näituse on kokku pannud Rootsi Instituut.

rändajate portreed foto alexander mahmoud

Fotonäitus: „Rändajate portreed“

1.-29. oktoober Tartu Ülikooli Narva kolledži II korrus

Migratsioon on alati olnud osa ajaloost. See on vorminud maid ja rahvaid ning maailma tervikuna. Praegune olukord on siiski erandlik – kokku on oma kodudest pidanud põgenema üle 65 miljoni inimese. Ränne on mõjutanud ka Rootsi ajalugu. Riigi praegusest elanikkonnast on iga kuues sündinud väljaspool Rootsit. Kõige sügavama jälje on aga kahtlemata jätnud 1,5 miljoni rootslase migreerumine Ameerikasse ja Austraaliasse 19. sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni.
Paari viimase aasta jooksul on Rootsi vastu võtnud rekordilise arvu inimesi, kes on olnud sunnitud oma päritoluriikidest põgenema, lootes leida helgemat elu ja turvalisemat tulevikku. Süüria kodusõja puhkemise järel on Rootsi proportsionaalselt rahvaarvuga võrreldes võtnud vastu rohkem põgenikke kui ükski teine Euroopa riik. Osale Rootsi ühiskonnast on see juba oma jälje jätnud.
Näituse „Rändajate portreed“ eesmärgiks on lisada uusi vaatenurki Rootsi ja rändeküsimuste loole ning heita valgust hetkel Rootsis toimuvale. Kaosest ja kokkuvarisemisest kõnelevate pealkirjade taga, poliitika ja avaliku võimu varjus on inimesed, kes üritavad alustada uut elu uuel maal. Ka kodanikuühiskonnas on üles kerkinud mitmeid jõude, mis püüavad piirata uute rootslaste potentsiaalseid võimalusi.
Fotograaf Alexander Mahmoud sõitis Rootsis ringi ja püüdis leida erinevaid rändelugusid. Inimesed, kellega ta kohtus, jagasid oma põgenemiskogemusi, traumaatilisi mälestusi ja lootusi. Need rändeportreed on nende lood.

Alexander Mahmoud (s. 1990) on vabakutseline fotograaf, kes elab Stockholmis. Töötades nii Rootsi suurima päevalehe Dagens Nyheter kui ka erinevate ajakirjade heaks, püüab ta oma tööde kaudu avada vaatenurki, mis võiksid muidu jääda märkamata. Alexandril kulus aasta Rootsi Instituudi projekti „Rändajate portreed“ lugude kogumiseks ja fotode jäädvustamiseks. 2015. aastal avaldati tema esimene raamat „Mellan rummen“ (eesti k „Ruumide vahel“), mis on isiklik lugu perekonnast, rassismist ja armastusest.

trükivabadus rootsis 250 fredrik funkdntt

Näitus: „Trükivabadus Rootsis 250“

1.-29. oktoober Tartu Ülikooli Narva kolledžis

Vastavalt ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonile on arvamuse- ja sõnavabadus üks peamisi inimõigusi. Rootsi Trükivabaduse seadus võeti vastu ligi 200 aastat varem, juba 1766. Esimese põhiseaduse tasemel trükivabadust kaitsva seadusena ei olnud tegu mitte üksnes trükivabaduse väljakuulutamisega, vaid see andis kodanikele ka seadusliku õiguse ligipääsuks avalikele dokumentidele vastavalt oma aja kohta murrangulisele avalikkuse põhimõttele. Kõike seda juba enam kui 20 aastat enne Prantsusmaa inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni (1789) ja 25 aastat enne USA põhiseaduse esimest parandust (1791).
Rootsi on jõudnud kõikvõimalikes maailma pressivabaduse indeksi edetabelites korduvalt juhtivate riikide hulka. Ometi on Rootsi pressivabaduse ajalugu olnud ettearvamatu ja sündmusterikas. Selle näituse unikaalne kronoloogia jutustab Rootsi pressivabaduse sünniloo ja toob esile nii edusammud kui tagasilöögid, mis seda mõjutasid. Rootsi kirjaniku August Strindbergi sõnade järgi: „Pressi tagakiusamine ja pressivabadus käivad käsikäes“.
Nii oli see aastal 1881, kui need read kirja pandi. Mitmel pool maailmas on see nii tänase päevani.
Selline on Rootsi lugu.

tänapäeva soome plakat foto soome instituut

Näitus: „Tänapäeva Soome plakat“

1.-29. oktoober Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Narva õppekohas

Näitus annab ülevaate Soome kultuuri- ja sotsiaalplakati hetkeseisust. Värskele vaatele soome plakati paremikust sekundeerivad Soome plakatikoolkonna rahvusvaheliselt tuntuks teinud meistrid Tapani Aartomaa, Erik Bruun, Jukka Veistola ja Kyösti Varis. Nautida saab maailmas tuntud Kari Piippo, Pekka Loiri, Hilppa Hyrkäse teoseid, aga ka värskeid trende esindavaid, kuid juba tunnustatud noorte loomingu paremikku. Plakatikollektsioon koosneb 88 teosest 31-lt autorilt.

Näitusel „Tänapäeva Soome plakat“ on esindatud autorid: Erik Bruun, Tapani Aartomaa, Jukka Veistola, Santtu Mustonen, Pekka Piippo, Pekka Loiri, Patrik Typpo, Matti Kunttu, Marion Robinson, Linda Linko, Laura Suuronen, Klaus Welp, Kirsi Kukkurainen, Kiia Beilinson, Kari Piippo, Jesse Pyysalo, Jenni Kuokka, Ilkka Kärkkäinen, Hilppa Hyrkäs, Esa Ojala, GRMMXI, Aimo Katajamäki, Anssi Arte, Antti Raudaskoski, Simo Räsänen, Tero Saikkonen.

Näitus on varem olnud väljas Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Viljandis.
Näitus on valminud Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Soome Instituudi ja Lahti Plakatimuuseumi koostöös. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

soome kaunimad raamatud hanna konola tuulen foto soome instituut

Näitus: „Soome kauneimad raamatud 2016“

1.-29. oktoober Narva keskraamatukogus

Soome Raamatukunsti Komitee on valinud Soome kauneimaid raamatuid alates 1946. aastast.
2016. aasta kauneima raamatu aunimetuse andis komitee Hanna Koikkalaineni fotoraamatule „Raja“. Teose kujundaja on Anne-Mari Ahonen. Raamatukunsti kauneima raamatu aunimetuse said lisaks sellele teosele veel 24 raamatut või sarja. Auhind anti ka kaheksale kõige ilusamale raamatukaanele.

Soome Raamatukunsti Komitee eesmärk on aidata kaasa raamatute väärtustamisele raamatukunstiliste tervikutena, kus vorm ja sisu üksteist võimalikult hästi toetavad. Soome komitee sai 2016. aastal kirjastustelt, muuseumitelt, koolidelt ja ühendustelt ning üksikisikutelt hindamiseks 209 raamatut. Soome aasta kauneimad raamatud pannakse välja näitustele nii Soomes kui ka välismaal.

Näitus koosneb 25 raamatust ja neid tutvustavatest tekstidest.
Vaata Soome kauneimaid raamatuid koduleheküljelt: http://www.kauneimmatkirjat.fi

rannarahva lood gamle Ooksøy østersjøtokt foto jan-robert jore

Näitus: „Rannarahva lood“
Film: „Läänemeri – ühenduste meri“

1.-29. oktoober Narva keskraamatukogus

Ookean on norralaste elus kesksel kohal. Ajalooliselt on norralased aastatuhandeid olnud meresõitjad ja kalapüüdjad. Norra tänapäevane majandusedu põhineb samuti ookeanil – laevandusel, kalakasvatusel ja avamere naftatööstusel. Norralased on ka pühendunud merekeskkonna kaitsjad. Norra kultuur on läbipõimunud eluga merel ja rannikul.
Näitus „Norra. Rannarahva lood.“ on pilguheit selle rannarahva ellu. Näitus pakub vaatamiseks parimaid töid fotokonkursist, mille korraldasid MTÜ Norra Sõbrad, Loodusretked OÜ ja Norra Saatkond.

Lisaks näitusele näidatakse Narva keskraamatukogus ka filmi „Läänemeri – ühenduste meri“ muuseumilaeva Gamle Oksøy merereisist.

2016.a. juunis alustas M/S Gamle Oksøy Norra läänekaldalt Bergenist merereisi ja rändnäitust, et külastada sadamaid ning kohtuda inimestega kaheksal Läänemerd ümbritseval maal. Pardal olid näitused ja toimusid filmilinastused, mis keskendusid merega seotud kultuuripärandile ja rannikukultuurile.

Reisimõtte algatus tuli Läänemere Pärandikoostöö raames toimuvalt Rannikukultuuri ja merega seotud pärandi töögrupilt, kuhu kuuluvad Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi, Saksa ja Norra meremuuseumid ja kultuuripärandi ametid.

Eesti rannikuajalugu tutvustab filmis Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Filmi autorid usuvad, et rohkem kui kunagi varem on praegusel aja vaja rääkida ning esile tõsta kultuuri- ja ajaloosidemeid Põhjamaade ja Läänemere piirkonda kuuluvate maade vahel. «Kõik, kes tunnevad kaheksat Põhja- ja Baltimaad hästi, teavad, et need on erinevad – vahel väga erinevad. Kuid kui vaadata meid väljaspoolt, on sarnasused ja ühised omadused silmatorkavamad kui erinevused,» tsiteerivad nad Norra välisministrit Børge Brendet.

Muuseumilaev M/S Gamle Oksøy kuulub Norra Sihtasutusele Lindesnesi majakamuuseum. Laev ehitati 1962. aastal ning pärast aastaid Norra piirivalve Kystverketi teenistuses, lõpetas ta 1996. aastal aktiivse tegevuse. Nüüd kasutatakse laeva õppeotstarbel ning erinevateks üritusteks.
Filmi režissöör on Jan-Robert Jore, kestus 37 minutit.

laste hääl laste õigused foto tapa lastekaitse ühing tapa child welfare association

Näitus: „Lapse hääl, lapse õigused“

1.-29. oktoober Narva rahvamajas

Näitus kajastab Eesti erinevate vabaühenduste poolt tehtud ettevõtmisi laste ja noorte heaolu tagamiseks. Väljapanekuga tähistatakse EMP ja Norra toetuste Vabaühenduste programmi ühe perioodi lõppu ning uue perioodi algust.

Eesti seaduste kohaselt on lapsed kõik alla 18-aastased isikud. Kõigil neil on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks neid puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma arvamust. Igal lapsel, olenemata vanusest ja arengutasemest, on oma arvamus ja sellega tuleb arvestada – oluline on lapsega talle arusaadaval viisil suhelda ning tema arvamus välja selgitada.
Paljud Eesti vabaühendused on võtnud enda ülesandeks aidata kaasa laste heaolu tagamisele ja nende õiguste kaitsmisele, sealhulgas ka laste arvamusega arvestamisele.
Näitus pakub pilguheitu Lastekaitse Liidu laste õiguste teemalistesse koolitustesse, Loometaru erivajadustega laste kunstiprojekti, Hellenurme Noortekeskuse orienteerumisöösse ning mitmetesse teistesse vabaühenduste toredatesse ettevõtmistesse, mis on saanud toetust EMP ja Norra toetustest.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste Vabaühenduste programm alustas tegevust 2006. aastal eesmärgiga panustada kodanikuühiskonna arengusse ning sotsiaalse õigluse, demokraatia ja säästva arengu edendamisse. Kahel perioodil kokku on toetatud 260 projekti Eestis. Programmi elluviijaks Eestis oli Avatud Eesti Fond.

taani kaasaegne arhitektuur2 veebi

Näitus: „Taani kaasaegne arhitektuur“

1.-29. oktoober Kohtla-Järve linnavalitsuse galeriis

Kogu 20. sajandi kestel kujundasid arhitektuurimeistrid nagu Jørn Utzon, Arne Jacobsen ja Johan von Spreckelsen Taani arhitektuuri tugeva identiteedi: minimalistliku, puhta ja funktsionaalse. Praegu jätkavad Taani arhitektid samade väärtustega ning lisaks on nad viimase 20‒30 aasta jooksul keskendunud ka kestlikele lahendustele.
Näitusel „Kaasaegne Taani arhitektuur“ eksponeeritavad projektid on näited Taani büroode tänapäevasest kestlikust arhitektuurist, mis ühendab funktsionaalsuse ja esteetika.
Näitus on eesti, vene ja inglise keeles.

kierkegaardi näitus 1 A6A2poster postkort kk-1

Näitus: „Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard“

1.-29. oktoober Kurtna raamatukogus

2013. aastal tähistati üle kogu maailma 200 aasta möödumist kuulsa Taani filosoofi, teoloogi ja kirjaniku Søren Kierkegaardi sünnist.
Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi isaks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830. aastal tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli ning oli mässumeelne nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse suhtes. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad suuresti inimese valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.
Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt.
Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja Taani kiriku sisutühja „kristlikkust“. 1843. aastal ilmus Kierkegaardi mahukaim teos - kaheköiteline „Emb-kumb“. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 on päevikud.
Näitus annab ülevaate Kierkegaardi elust ja loomingust.
Kierkegaardi teostest on eesti keeles ilmunud „Kas inimesel on õigust lasta ennast tõe pähe maha lüüa“, „Kartus ja värin; Meeliülendavad kõned“, „Surmatõbi“, „Võrgutaja päevaraamat“, „Filosoofilised pudemed“ ja „Ängi mõiste“.

siin kasvavad lapsed

Näitus: „Siin kasvavad lapsed“

1.-29. oktoober Sinimäe koolis

Kas lasteraamatutes võib kõigest rääkida? Paljudes rootsi lasteraamatutes on juttu asjadest, mis võivad täiskasvanute arvates laste jaoks liiga keerulised olla. On raamatuid üksindusest ja surmast, aga ka sõprusest ja fantaasiast.
Lastele meeldib, kui nad saavad raamatutes iseennast ära tunda. Samas ei tähenda see, et raamatute sündmustik peaks aset leidma lapsele tuttavas keskkonnas. Üks kirjanduse suurimaid võlusid ongi see, et lood avardavad maailma.
Näituse tegelaste hulgas on nutikaid lapsi, kes lahendavad mõistatusi, ägedaid printsesse, kes päästavad printse, väikelapsi, kes tunnevad kadedust, viha ja kurbust. On lapsi, kes juurdlevad selle üle, kus nad olid enne sündimist, on üksikuid lapsi ja on lapsi, kes tahavad oma elu üle ise otsustada. Lastel on võimalik olla erinev, paista silma ja areneda.
Rootsi riigi jaoks on tähtis pakkuda lugejatele kirjandust, mis kaasaks kõiki lapsi ja kus kõik tunneksid end osalistena. Rahvusvaheline suhtlus on siinkohal oluline. Raamatuid tõlgitakse ning need jõuavad lugejateni laias maailmas, aidates üksteist paremini mõista ja tundma õppida. Eriti noorematele lugejatele on sel suur tähtsus.
Astrid Lindgren ütles seda võibolla kõige parmini: „Hea kirjandus annab lapsele koha maailmas ja maailmale koha lapses.”

norra värvid foto innovation norway

Fotonäitus: „Norra värvid“

5.-29. oktoober Narva-Jõesuu Valges saalis

Norra, mille nimi tähendab “teed põhjapoole”, on suurte kontrastide maa. See on kaunis ja metsik maa loodusjõudude meelevallas. Põhja-Norras on tänu keskööpäiksele ka suveööd valged. Talvel on kogu aeg pime, vaid lühikeseks ajaks on taevakaar heledam. Rannajoont lõikavad kitsad fjordid, mis ulatuvad kuni 200 km sisemaale. Fjordide kaldail tõusevad järsud mäed otse veest enam kui tuhande meetri kõrgusele. Teisal leidub aga avaraid laugeid aasadega kaetud nõlvu.

rootsi krimikuningriik

Näitus: „Rootsi krimikuningriik“

1.-29. oktoober Sillamäe raamatukogus

Kuigi Rootsis ei sooritata eriti arvukalt mõrvu, on Rootsi kriminaalromaan arenenud lühikese aja jooksul maailmakuulsaks kaubamärgiks. Alates idas paiknevast Gotlandist kuni Fjällbackani läänes, lõunaservast asuvast Ystadist kõige põhjapoolsema Kirunani võib Rootsit avastada teistmoodi võtmes: mõrvajuurdluste abil, kus ei ole kesksel kohal mitte ainult kuritegevus, vaid ka Rootsi ühiskonnamudel ja inimese sisemaailm.

Rootsi krimikirjandus sai alguse juba 120 aasta eest, kui ilmus ”Stockholmi detektiiv” (”Stockholms-detektiven”) 1893, mille autor oli pseudonüüm Prins Pierre.
Rootsi kriminulli kuldajastu saabus 1950ndatel, kui Stieg Trenteri Stockholmi kirjeldused võistlesid Maria Langi mõnukrimkadega Stockholmist ja Bergslagenist, ning krimikirjanikke tegutses lugematul hulgal.

Nii palju kui praegu neid siiski ei olnud. Rootsi kriminulli-ime raputati eelkõige välja komissar Martin Becki kulunud pintsakust. Martin Beck on Maj Sjöwalli ja Per Wahlöö legendaarse sarja ”Ühe kuriteo romaan” (”Roman om ett brott”) peategelane. Raamatuga ”Roseanna” (1965) sündis kaasaegne rootsi politseiromaan, täis ühiskonnakriitikat ja suhteliselt tavalisi inimesi, kes püüavad murenevas ühiskonnas toime tulla.

Näituse on koostanud Rootsi Instituut.

 

Kultuurinädala 2017 1141 x 287 FINAL FINAL