Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis on 30

1991. aasta alguses otsustasid Põhjamaad avada Eestis kontori. See oli tollal väga julge ning isegi veidi kiirustatud otsus, sest Eesti polnud veel iseseisvunud. Siiski ei möödunud kaua, kui eestlased oma iseseisvuse tagasi võitsid ning tänu sellele saame sel aastal tähistada nii Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 30. aastapäeva kui ka kolmekümne aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest.

Eesti esindust nimetati alguses Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobürooks, kus jagati Põhjamaade kohta kõiksugust informatsiooni. Esinduse algusaegadel külastas seda tihti ka Eesti Vabariigi president Lennart Meri, sest meie kontori telefoniliine peeti presidendilossi omadest märksa turvalisemaks. Kuigi internet polnud veel tollal väga levinud ja dokumente saadeti peamiselt posti teel või faksiga, siis oli PMN-i Eesti esindus juba päris varakult välismaailmaga e-kirjade teel ühenduses.

PMN infobüroo avamine Tallinnas 1991

1991. aasta sügisel avati kontor ka Otepääl, kuid aasta hiljem koliti see Tartusse. Meie peamiseks eesmärgiks sai aidata kaasa partnerlusele kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades Põhjala ja Balti riikides, luues ja tugevades võrgustikke ning soodustades koostööd asutuste ja organisatsioonide vahel.

30 aastat on pikk aeg ning selle perioodi jooksul oleme nii mõndagi korda saatnud. Oleme külvanud palju seemneid ning näinud, kuidas need ohtralt vilja kannavad. Näiteks kasvas PMN-i pikaajalise nõuniku Eha Vaini juhtimisel korraldatud Põhjamaade luulefestivalist välja kirjandusfestival Head Read ja Põhjamaade Filmifestivalist sündis nüüdseks maailma kõige esinduslikumate filmifestivalide hulka kuuluv Pimedate Ööde Filmifestival. Kuid need seemned ei oleks saanud kasvada ilma meie heade koostööpartnerite ning sõprade ja kolleegideta Põhja- ja Baltimaades.

Vaata videost, mida kõike oleme suutnud nende aastate jooksul saavutada:

 

Meie esinduse eestvedamisel on korraldatuid mitmeid koostööd arendavaid algatusi paljudes olulistes valdkondades - keskkonnakaitse, ränne ja lõimumine, teadus ja innovatsioon, sotsiaalvaldkond, kultuur jne. Alates 2008. aastast osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade hariduskoostööprogrammis Nordplus, mis on suurim Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) toetusprogramm, mille aastane eelarve on umbes 9,3 miljonit ja millest on toetust saanud üle 5700 projekti. Koos teiste Põhja- ja Baltimaadega osaleb Eesti võrdse partnerina PMN-i mobiilsusprogrammides avaliku halduse ja kultuuri valdkonnas. Näiteks on avaliku halduse mobiilsusprogrammis aastatel 2011-2020 osalenud kokku ligi 3700 avaliku sektori töötajat ning toetust saanud üle 600 erineva koostööprojekti. Lisaks toetavad PMN-i programmid MTÜde ja paljude muude valdkondade koostööd.

suvine töötuba 2014

2016. aastal avatud Narva kontor on kohaliku elu arendamisse ja Põhjamaiste väärtuste edendamisse suurel määral panustanud. PMN-i korraldatud üritused on kohalikele inimestele taskukohased ning suunatud nii koolilastele kui ka vanamemmedele ja -taatidele. Põhjamaine kultuur ja eluolu hakkab narvakatele järjest tuttavamaks saama, näiteks on sellised sõnad nagu lagom ja hygge juba kohalikele teada.

Eesti taasiseseisvumise algusaegadel aitas PMN-i Eesti esindus üles ehitada vajalikke asutusi ja struktuure, et riiki oleks võimalik demokraatlikult juhtida. Aastate möödudes arenes koostöö edasi ning muutus oma loomult palju võrdsemaks. Tänaseks liiguvad teadmised ja kogemused mõlemas suunas, näiteks on Põhjamaad väga huvitatud eestlaste kogemustest digiteenuste vallas.

Hiljuti korraldatud arvamusuuringu tulemused näitavad, et üheksakümmend protsenti eestlastest peab koostööd Põhjamaadega oluliseks või väga oluliseks. Kõige tähtsamateks koostöövaldkondadeks peavad Balti riikide elanikud kaubandust, turismi, haridust- ja teadust ning kultuuri. Suurima kasuna koostööst Põhjamaadega nähakse jätkuvalt kogemuste vahetamist ja kaubavahetuse ning konkurentsivõime suurendamist. Seega võib väita, et meil on olemas toetus ka tulevikus toimuvale koostööle.

Raamatu Põhjala hääled esitlus mais 2018 Tartu Ülikooli peahoones

Üks tähtsamaid valdkondi, millele Põhjamaade Ministrite Nõukogu järgmiste aastate jooksul tähelepanu pöörata soovib, on kestlik areng. Läheneva kliimakatastroofi ja kasvava ebavõrdsuse valguses on vajadus kestliku majanduse järele suurem kui eales varem. Järgmised olulised valdkonnad on konkurentsivõime ning sotsiaalne võrdsus. Mida vähem inimesi tunneb, et nad on ühiskonnast kõrvale jäetud, seda edukam, uuenduslikum ja jõukam saab ühiskond olla.

Koos oleme tugevamad. Põhjamaade koostöö oma lähimate naabrite, Baltimaadega, jätkub ka järgmistel aastatel, et üheskoos teha Põhja-ja Baltimaadest maailma üks kõige integreeritumaid piirkondi ning luua parem maailm tulevastele põlvkondadele.

PMN infopäev koos KÜSKiga Viljandis jaanuar 2020