INTERVJUU Mis seos on lõvil ja meie vaimsel tervisel? Vastust näitavad Soome illustraator ja psühhoterapeut

Teisipäev, 11 Aprill 2023
Anastassia Volkova

Vaimsest tervisest on saanud sama oluline teema, kui seda oli mõned ajad tagasi hammaste pesu. Kaks soomlast, psühhoterapeut Antti Ervasti ja illustraator Matti Pikkujämsä, otsustasid teemale läheneda uutmoodi – loomapiltide kaudu – ja nii sündis CupOfTherapy. Intervjuus räägivad nad, kuidas võidelda raskete probleemidega, ja avaldavad, milline on kõige populaarsem loom nende joonistustelt.

Vaatasin nii teie kodulehte kui ka Instagrami kontot ja nägin, et see, mida te teete ehk räägite vaimsest tervisest loomapiltide kaudu, on suurepärane. Kust tekkis mõte luua CupOfTherapy?

Antti Ervasti (AE): Täname heade sõnade eest! Tunneme Mattiga üksteist juba ammusest, esimesed CupOfTherapy pildid said loodud 2017. aastal. Olime ka enne seda arutanud, et teeks koos ühe pildiraamatu, kus ühendame minu kui terapeudi teadmised Matti illustratsioonidega. Aga meil ei tekkinud selleks head aega.

Kord hakkasime lihtsalt minu töönädalast rääkima ja jõudsime selleni, milliste teemadega ma tööl silmitsi seisin. Loomulikult ei saanud ma konfidentsiaalset infot jagada, aga üht-teist depressioonist ja teistest vaimse tervise muredest küll. Ja sellest inspireerituna hakkas Matti midagi kritseldama.

Matti Pikkujämsä (MP): Mul on alati visandivihik kaasas. Ja nii juhtuski, et kui Antti tookord rääkis, siis mina joonistasin ja ilma liigselt mõtlemata sündisid pildid loomadest. Antti kommenteeris mu joonistusi ja siis mõtlesime koos välja teksti, mis toetasid piltide sõnumit. Sealt edasi hakkasid asjad üsna kiiresti edasi liikuma. Tegin sealsamas kohvikus istudes joonistusest pildi, mille laadisime Instagrami. Tegime kohe ka eraldi konto ja sisuliselt oligi CupOfTherapy sündinud.

AE: Meie eesmärk oli ja on ka praegu teha vaimne tervis nähtavaks, et inimesed saaksid rääkida sellest, mis on seotud vaimse heaoluga, ilma süü- ja häbitundeta.

Soovisime esile tõsta põhjamaise, aga eriti Soome vaimse tervise hariduse ja professionaalsuse kõrget kvaliteeti. Soomes on psühhoterapeudid väga kõrgel tasemel koolitatud, me oleme kõik registreeritud ja on palju institutsioone, mis meie tööd jälgivad. Seega on vaimse tervise alased teadmised omamoodi ekspordiartikkel, millest tuleks palju rohkem rääkida. Ja just seda me tahtsimegi esile tõsta.

ANVA8397

Psühhoterapeut Antti Ervasti ja illustraator Matti Pikkujämsä, otsustasid teemale läheneda uutmoodi – loomapiltide kaudu – ja nii sündis CupOfTherapy. Foto: Anastassia Volkova

Kas olete teinud statistikat selle kohta, mis on kõige populaarsem pilt või loom, mille joonistanud olete?

MP: Sellist statistikat me teinud ei ole, kuid oleme näinud reaktsioone ja pannud tähele, mis inimestele meeldib ja mida nad omakorda edasi jagavad. On üks pilt, mis meeldib kõigile ja on muutunud peaaegu meie logoks. See on pilt üksteist kallistavast lõvist ja karust, mille all on tekst: “Ma olen liiga väsinud, et rääkida, aga kallistame.”

Ma arvan, et sellega saavad paljud inimesed samastuda. Mõnikord on raske leida õigeid sõnu, aga teinekord pole sõnu vajagi. Vaja on vaid lähedust ja kohalolekut.

AE: Kõige populaarsemad loomad, kes meil on, ongi lõvid ja karud. Need on kaks looma, keda me ka kõige sagedamini kasutame.

2faa01511b95187b10f998db6433e028

CupOfTherapy kõige populaarsem pilt kallistavast karust ja lõvist. Foto: Cup Of Therapy

Vaimse tervise teemadel ja probleemidest oleme hakanud rohkem rääkima alles viimasel paaril aastal. Kuidas inimesed kõigega toime tulevad, milline on meie vaimse tervise olukord?

AE: See on hea küsimus. Inimesed tulevad toime väga erinevalt. Viimased aastad on olnud üsna rasked, algul koroona, nüüd sõda ja poliitiline konflikt. Seega on inimestel stressi ja ärevuse põhjuseid palju. Samas ma arvan, et paljud inimesed on hädas ka lootuse hoidmise ja paremasse tulevikku uskumisega, suutlikkusega, kuidas hoida oma suhtumist, et neil oleks töö ja nad suudaksid toetada oma perekonda. Paljudel inimestel on vaimse tervisega suuri murekohti.

Praegu on ideaalne aeg vaimse tervise probleemidest rääkimiseks ja inimeste julgustamiseks. Sellepärast innustame ka meie kõiki kellegagi rääkima. Kui keegi vajab ka professionaalset abi, siis julgustame neid abi otsima – mis tahes vaimse tervise või vaimse heaolu probleemi käes ei pea kannatama.

Praegu on keerulised ajad ja seetõttu rääkisime ka Narvas peetud loengul palju lootusest ja vastupidamisest. Ehk keskendusime sellele, milline on meie võime keerulistest olukordadest välja tulla ning kuidas me saame õppida ja oma vastupanuvõimet parandada. See on ilmselt kogu selle aasta üks olulisemaid teemasid, millele CupOfTherapy keskendub.

Ma ei tea, kui tuttav te vastupidavuse mõistega olete, kuid see on midagi, mida me kõik saame õppida. Alati kui seisame silmitsi kriisi või raske hetkega oma elus, kasutame toimetulekuks vajalikke tööriistu, ja iga raske hetk õpetab meile vastupidavust, mis on väga oluline.

Viimased aastad on olnud rasked. Pandeemia ja sõda on mõjutanud nii inimeste isiklikku kui ka tööelu. Milliste nippide abil soovitate inimestel säilitada tasakaalu kõige toimuva ja vaimse tervise vahel? Kuidas me saame enda enesetunnet ja tõsta konkurentsivõimet?

AE: Ma arvan, et me kõik oleme pidevalt hädas sellega, kuidas säilitada tasakaal töö- ja eraelu vahel. See on väljakutse, millega ma ka oma töös kõige rohkem kokku puutun. Loodan, et sellele olulisele aspektile, kuidas olla nii pereelus kui tööalaselt tasakaalukas ja õnnelik, saavad keskenduda kõik inimesed.

Pandeemia ajal hakkasid paljud kaugtööd tegema, kuid see pole olnud ainult lust ja lillepidu. Paljud inimesed omamoodi kannatavad, kui neil puudub kolleegide vahetu toetus. Ära on kadunud ühes ruumis peetavad koosolekud. See kõik tähendab, et paljud inimesed, kes töötavad kodus, tunnevad end üksikuna. Nad ei suhtle oma kolleegidega ja see pole hea, sest meil on vaja teistega reaalset sidet. See on midagi, millega ma palju tegelen.

Vaatasin ühte videot, kus te mõlemad ütlesite, et soovite vaimse tervise probleemid tuua senisest veelgi rohkem nähtavale. Kas see on ka põhjus, miks otsustasite nii-öelda ringreisile või tuurile minna ja inimestega silmast silma kohtuda?

AE: Ma arvan, et see on üks viise, kuidas seda teha. Meie pildid ei ole mõeldud andma otseseid vastuseid, vaid nende mõte on panna inimesi rohkem mõtlema. Võib-olla ärkavad neis neid pilte vaadates teatud tunded, teatud emotsioonid.

Seega, inimestega päriselt kohtudes ja töötubasid tehes ärgitame neid mõtlema. Narvas toimunud üritusel tegime töötoas 15 vägevat loomapilti. Need hetked, mil me suhtleme inimesega silmast silma, annavad omamoodi jõudu, ja inimesed, kes neis töötubades osalevad, võtavad sealt endaga palju kaasa.

Seega leian, et see on väga hea viis meie vaimse tervise teadlikkuse edendamiseks, inimestega arutlemiseks ja dialoogi pidamiseks. Ka Narvas ei rääkinud ma ainult ise, vaid vestlesin ka kuulajatega ja vastasin nende küsimustele. Pean publiku kiituseks ütlema, et esitati palju intelligentseid ja peegeldavaid küsimusi. Nii on meie tegevusel ka reaalselt suur mõju.

MP: Vaimse tervise kohta on palju faktilist teavet, kuid see on omamoodi väga kliiniline või meditsiinist lähtuv ja väga tõsine. Seega jääb mulje, et inimesed on kogu selle vaimse tervise teema pärast veel omakorda ärevuses või depressioonis. Minu eesmärk ongi tuua selle juures välja positiivset külge. Tegemist on tõsise terviseteemaga, aga soovin, et inimesed leiaksid nende piltide abil kergema viisi enda peegeldamiseks.

ANVA8387

Foto: Anastassia Volkova

Te toote vaimse tervise probleemid inimesteni piltide kaudu, kus karu kallistab lõvi. Kuid interneti kaudu näeme pilte ka sõjast, surmast ja hävingust. Kuidas tasakaalustada head ja halba?

MP: Igaühel on vaja teatud kogust teavet, kuid mulle tundub, et seda ei pea spetsiaalselt otsima. Kõik sotsiaalmeedias suhtlevad inimesed või lähimad sõbrad annavad niikuinii vajaliku info edasi. Eks see ongi nii, et inimesed kipuvad otsima verdtarretavat infot, aga siinkohal ei ole ma sugugi kindel, et see on kõige tervislikum viis hirmudega toimetulekuks. Info kogust on raske balansseerida ja see on ka põhjus, miks mulle meeldib positiivsete piltidega meie silmi avada ja meelt värskendada.

AE: Nagu Matti ütles, siis väga oluline on panna paika piirid, milliseid uudiseid kui palju tarbida. Koguge infot vastutustundlikelt lehtedelt ja tuleb olla kriitiline selle suhtes, millist meediat jälgida. Oluline on silmas pidada ka seda, et meediat ei tarbitaks kogu aeg. Piisab, kui vaadata uudiseid korra päevas. Loomulikult on oluline olla maailmas toimuvast teadlik, kuid sellele ei tohiks liigselt keskenduda.

Pigem tasub keskenduda sellele, mis meil elus hästi läheb, ja olla tänulik selle eest, mis meil on. Näiteks selle eest, et tervis on korras, et katus on pea kohal, et meil on kodu, meil on süüa. Need on asjad, mida kõigil ei ole. Seega on väga oluline olla tänulik selle eest, mis meil on, sest see aitab meil end paremini tunda ja lootust alles hoida.

MP: Seda tasakaalu halva ja hea vahel ei ole, eriti tänapäeva maailmas, lihtne hoida, kuid see on midagi, mida ma soovitan kõigil teha.

AE: Seetõttu inimestele meie pildid meeldivadki, isegi kui need räägivad rasketest teemadest, nagu depressioon või raseduse katkemine või mis iganes teine rusuv probleem. Nende sügavam mõte peitub milleski raskes, kuid need annavad alati jõudu.

Need pildid ei pruugi alati olla rõõmsad, kuid tahame, et inimesed leiaksid meie pilte vaadates lootust ja julgustust. Ja just seetõttu vajame me pilte kallistavast karust ja lõvist.

Vaatasin pilte teie Instagrami kontol ja see oli minu jaoks üks viimase aja positiivsemaid elamusi. Samas meenus mulle, et väga paljud mu sõbrad ja tuttavad on hakanud viimasel ajal sotsiaalmeedias postitama kassi-, kutsika- ja beebipilte. Kas see on viis, kuidas inimesed tulevad toime raskete teemadega?

AE: Eks põhjus peitub ju selles, et kassipojad, kutsikad ja beebid on väga armsad ja pildid neist tekitavad positiivseid emotsioone. Seepärast arvan, on nende vaatamine väga oluline.

Kui vaatame uudiseid ja näeme maailmas toimuvaid jubedaid asju, siis pärast seda on tõesti hea võtta ette üks jalutuskäik või vaadata videot kassipojast või beebist. See on igati tervislik lähenemine, sest see paneb meid end paremini tundma.

MK: See on ka reaalsus. Paljud inimesed on tänapäeval justkui ellujäämise režiimil. Väga palju muudetakse oma välimust, mängitakse rollimänge, tehakse palju pilte oma igapäevaelust ja positiivsetest asjadest enda ümber. See on justkui teine vaatenurk, teine reaalsus. Me tunneme end ju hästi, kui näeme sõpru, saame osa nende pereelust, igapäevatoimingutest. See aitab tuua ellu tasakaalu.

Valdkond, kus te toimetate, on ju tegelikult loometööstus, sest olete need pildid muutnud toodeteks. Seega, kas olete suutnud vaimse tervise valdkonna vähemalt enda jaoks muuta tulutoovaks ja saavutanud majandusliku edu?

MK: Algul olid need pildid meie hobi. Kaks kuud pärast seda, kui olime Instagrami konto loonud ja sinna pilte pannud, võtsid meiega ühendust kolm Soome kirjastust, kes tahtsid neist raamatu avaldada. Olen nüüd teinud erinevatele brändidele illustratsioone ja särkide kavandeid. Nii see bränd kasvama hakkaski – üks asi viis teiseni.

AE: Meie peamine tegevus on seni olnud ikkagi piltide levitamine ja inimestega kohtumine. Ehk suurema osa tööst teeme tasuta, aga meid esindab üks agentuur, kes siis tegeleb toodete turustamisega. Täna on CupOfTherapy tooted saadaval Aasias näiteks Jaapanis, Koreas ja Hiinas. Ja loomulikult ka Ameerika Ühendriikides ja Euroopa riikides.

Me teeme koostööd mitme suurettevõttega, kes jagavad meie põhisõnumit ja peavad vaimse tervise teemade nähtavaks tegemist oluliseks. Meie koostööpartnerid on näiteks 7/11, Muji, Samsung ja Target.

Me ei hakka kunagi tegema kellegagi koostööd lihtsalt sellepärast, et nad maksavad hästi, oluline on, et nad jagaksid meie põhimõtteid. Lisaks oleme väga ettevaatlikud ka selle suhtes, kuidas koostööd teeme – me ei taha lihtsalt plasti toota ja maailma veelgi rohkem jäätmetega koormata. Aga jah, koostöö on meie jaoks oluline, aga rahast olulisem on pakkuda vaimse tervise tuge.

Cup Of Therapy

Soomlased Antti Ervasti ja Matti Pikkujämsä ütlevad, et CupOfTherapy abil on võimalik tuua vaimse tervise teema igapäevastesse vestlustesse ning unustada häbi- ja süütunne, millega need kaks sõna – vaimne tervis – kergesti seostuvad.

Meeste sõnul vabastavad loomtegelastega illustratsioonid meid meie harjunud või õpitud rollidest. Näiteks võib isegi lõvi, keda enamasti kujutatakse tugeva ja agressiivsena, olla habras. Ainulaadsed käsitsi joonistatud mustvalged loomafiguurid võivad avada uusi vaatenurki, aidata luua inimlikku sidet ning luua ruumi igaühele enda emotsioonide tõlgendamiseks.

Pikkujämsä empaatilised loomaillustratsioonid koos Ervasti asjatundlikkusega vaimse tervise vallas pakuvad mõistmist, lootust ja turvatunnet – keegi meist pole oma elu ristteel üksi. CupOfTherapy käsitletavad teemad on universaalsed, millega saame kõik suhestuda.

Mehed andsid 9. märtsil Narvas avatud loengu, kus rääkisid sellest, kuidas kasutada kunsti vaimset tervist mõjutavate teemade avamiseks. Samuti viisid nad läbi töötoa, kus kohtusid inimestega silmast silma, suhtlesid nendega veidi aega ning tegid seejärel personaalse joonistuse, mille inimene sai endale. Vaata näituse avamise galeriid: 

  • CupOfTherapy_35
  • Autor: Anastassia Volkova
  • CupOfTherapy_13
  • Autor: Anastassia Volkova
  • CupOfTherapy_32
  • Autor: Anastassia Volkova
  • CupOfTherapy_41
  • Autor: Anastassia Volkova
  • CupOfTherapy_19
  • Autor: Anastassia Volkova
  • CupOfTherapy_9
  • Autor: Anastassia Volkova

Instagram: https://www.instagram.com/cupoftherapy/

Koduleht: https://cupoftherapy.net/


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid