Piiritõketeta integreeritud Põhjamaad
Kõigis Põhjamaades ja ka piiriüleselt peab olema lihtne elada, õppida, töötada ja ettevõtlusega tegeleda. Põhjamaade tööturg on suures osas hästi integreeritud – piiriülene töötamine on paljude jaoks täiesti loomulik. Samal ajal jääb Põhjamaade piiriülene pendelränne Euroopa keskmisest madalamale tasemele. Selleks, et saaksime ühiselt oma eesmärki täita ja integreeritud piirkonna võimalusi täielikult ära kasutada, peame piiritõkked kiiremini kõrvaldama, eeskätt pandeemia ajal ja pärast seda tekkinud probleemide tõttu.
Eesistujariik Rootsi tegutseb 2024. aastal aktiivselt selle nimel ministrite nõukogu asjakohastes struktuurides ja Piiritõkete nõukogus. Piiritõkete nõukogu volitused lõpevad aasta pärast ning uute volituste koostamisel võtab eesistujariik vajalikud meetmed, et muuta nõukogu töö ja koostöö asjaomaste osapooltega tõhusamaks, kindlustades muu hulgas tugevama positsiooni Põhjamaade Ministrite Nõukogus ja liikmesriikide valitsustes.
Samal ajal ergutatakse Põhjamaade ametiasutusi kaaluma kõigis valdkondades lahendusi, mis edendavad veelgi integreeritumat Põhjamaade piirkonda. Eriti tuleks tähtsustada valdkondi, mis mõjutavad oluliselt üksikisikute võimalusi elada ja töötada riigipiiridest tulenevate piiranguteta. Näiteks digitaalseid võimalusi võtta ühendust teiste riikide ametiasutustega. Otsustamise hõlbustamiseks seab eesistujariik esikohale piiriülese statistika arendamise.
Integreeritud Põhjamaad, kus on lihtne piiriüleselt elada, töötada ja õppida, oli peamine idee juba siis, kui 22. mail 1954 allkirjastati Põhjamaade ühise tööturu leping. Rootsi eesistumise ajal täitub 70 aastat ühist Põhjamaade tööturgu. Selle tähistamiseks keskendutakse aspektidele, mida ühine tööturg on Põhjamaade jaoks tähendanud, kuid eelkõige sellele, mida on vaja edasi arendada, et tagada suurem piiriülene tööjõu liikuvus ja ühiste probleemide lahendamine, nagu oskuste puudus ning inimeste ja töökohtade kokkuviimine.
Riiklike tööbüroode roll ühtsel tööturul on muutunud. Arvestades mitmes Põhjamaade riigis käimas olevat riiklike tööbüroode reformi ja asjaolu, et digitaalne areng toob töövahenduses kaasa muutusi, keskendutakse ka reformiga seotud kogemuste vahetamisele ja võimalikule koostööle uutes struktuurides, eelkõige oskuste pakkumisega seotud küsimustes.
K8 / Unsplash
Rohelised Põhjamaad
Kliimamuutus on üks meie aja suurimaid probleeme, aga kui me loodusvarasid hästi majandame ja kasutame, loob üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele ka võimalusi. Põhjamaade piirkond on endiselt konkurentsivõimelise ja innovatsioonipõhise ülemineku teerajaja kohalikul tasandil ning Põhjamaade loodussäästlike lahenduste edendamise kaudu ka mujal maailmas. Põhjamaade äriringkondade koostöö ja kogemustevahetus, sealhulgas meetodite ja vahendite vallas, nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil, toetab heitkoguste vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamise jõupingutusi ning tugevdab samal ajal ühist konkurentsivõimet.
Kliima- ja keskkonnaprobleemid on üleilmsed ning seetõttu peavad Põhjamaad kindlalt jätkama tõhusate lahenduste edendamist rahvusvahelistel keskkonna- ja kliimaläbirääkimistel. 2024. aastal võetakse vastu uus üleilmne plastireostusevastane kokkulepe, milles Põhjamaad mängivad juhtivat rolli. Esikohale seatakse Põhjamaade koostöö suurendamine uues bioloogilise mitmekesisuse raamistikus ja koostöö looduspõhiste lahenduste ning invasiivsete liikide leviku ennetamise ja nende vastu võitlemise valdkonnas Põhjamaades. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et Põhjamaad on juba aastaid teinud edukalt koostööd, vähendamaks kemikaalide põhjustatud ohte inimestele ja keskkonnale Põhjamaades, ELis ja rahvusvahelisel tasemel.
Keskse tähtsusega on transpordisektori ümberkujundamine, et Põhjamaade piirkond oleks konkurentsivõimeline ning saavutaks oma kliima- ja keskkonnaeesmärgid. Seepärast keskendub eesistujariik ka edaspidi transpordisüsteemi ratsionaliseerimisele, elektrifitseerimisele ja digiteerimisele. 2022. aasta novembri Fredrikstadi deklaratsioonis võtsid Põhjamaade transpordiministrid endale kohustuse tugevdada koostööd, et edendada uuenduslikke lahendusi vähese heite või nullheitega tehnoloogia valdkonnas. Eesistujariik Rootsi tegutseb kooskõlas deklaratsiooniga selle nimel, et Põhjamaade tasandil tehtaks uuringuid elektrisõidukite kui Põhjamaade elektrivõrgu osa tõhusa integreerimise tingimuste kohta ning kuidas Põhjamaad saavad edendada kestlikku maismaatransporti sadamatesse ja sadamatest, et tugevdada tööd roheliste merekoridoride valdkonnas. Tähelepanu pööratakse ka kiirendatud elektrifitseerimise ja kestliku põhjamaise kaubaveo visiooniprojektide lõpuleviimisele.
Maapiirkondade, rannikualade ja linnade areng on oluline nii majanduse arengu ja konkurentsivõime kui ka inimeste elukvaliteedi seisukohalt. Viimaste aastate ühiskondlik areng on kaasa toonud kiired muutused majanduslikes, demograafilistes ja sotsiaalsetes oludes. Rohepöördest ajendatud uued tööstusettevõtted kätkevad nii võimalusi kui ka proovikivisid, mis mõjutavad kogu ühiskonda ja looduskeskkonda. Taristu, elamuehituse ja oskuste pakkumise planeerimise hea kooskõlastamine, aga ka juurdepääs nii kaubandus- kui ka avalikele teenustele, tervishoiule, hooldusele ja kultuurile, on tähtis. Tänu tõhusamale kogemustevahetusele saame põhjamaiseid ühiskondi kestlikult arendada nii sotsiaalses kui ka keskkonnaalases plaanis.
Ulatusliku elektrifitseerimise jaoks on vajalik fossiilivaba elektritootmise suurendamine, mis on kliimaülemineku võti. Põhjamaades on käimas töö uue fossiilivaba elektritootmise käivitamiseks maismaa ja avamere tuuleenergia, päikeseenergia ja tuumaenergia abil. Peame ära kasutama sarnastes valdkondades esinevaid huvisid ja otsima nendevahelisi koostöölahendusi. Põhjamaade koostöö elektriturul on maailmas ainulaadne. Lisaks sellele, et Põhjamaades piirkondlik koostöövõrgustik on maailmas üks integreeritumaid, asuvad need riigid ka kestliku ja fossiilivaba energia ning kliimasäästlike lahenduste valdkonnas juhtpositsioonil. Samal ajal tuleb edasi arendada Põhjamaade elektriturgu, vähendada kliimamõju ja vabastada Euroopa Venemaa fossiilse energia sõltuvusest. Eelnimetatu on prioriteet, millele pööratakse Rootsi eesistumise ajal erilist tähelepanu.
Rohelise Põhjamaade regiooni tulevikuvisiooni saavutamiseks on vaja jätkata loodus- ja geneetiliste ressursside kestliku ja konkurentsivõimelise kasutamise edendamist. Biopõhiste tööstusharude arendamine ja tootmine kalanduse ja vesiviljeluse, põllumajanduse, toiduainete ja metsanduse valdkonnas on rohepöörde, tööhõive, toiduga kindlustatuse ja valmisoleku, samuti avatud maastike ja atraktiivsete maapiirkondade jaoks ülioluline. Põhjamaade rohepööre sõltub sellest, kas biotööstus säilitab oma kõrge innovatsioonitaseme. Selliste võimaluste ära kasutamiseks Põhjamaades keskendutakse nimetatud valdkonnas rohkem operatiivsele tegevusele, mille eesmärk on teadlikkuse suurendamine, kasutades ja võttes arvesse ka traditsioonilisi põllumajandus-, metsandus- ja kalapüügitavasid. Eesistumise ajal jätkatakse rohkemate valdkondadevaheliste meetmete välja töötamist. Põllumajanduses keskendutakse endiselt kliimale, süsiniku sidumisele ning pikaajalisele kasumlikule ja konkurentsivõimelisele tootmisele. Kalanduskoostöö keskendub põhjalikumale tööle mereandide kestliku tootmise valdkonnas ning positiivse sünergia leidmisele kalanduse ja muude merendushuvide kooseksisteerimisel. Metsanduse valdkonnas on aktuaalsed sellised teemad nagu vastupanuvõime, valmisolek, maakasutus, kliimamuutused ja digiteerimine.
Geranimo / Unsplash
Konkurentsivõimelised Põhjamaad
Põhjamaad üks maailma suurimaid regioone. Meie üleilmne konkurentsivõime on erakordselt tähtis mitte ainult majanduse arengu, vaid ka meie tulevase heaolu tagamise seisukohalt. Põhjamaade koostöö üks põhiülesanne on ühiselt tagada parem oskuste pakkumine ning luua inimestele ja ettevõtetele võimalikult head tingimused piiriüleseks tegutsemiseks.
Kui meie riigid soovivad üleilmses konkurentsis edukad olla, vajame kvaliteetseid ja samaväärseid haridussüsteeme, mis oleksid selgelt seotud tööturul nõutavate oskustega, eelkõige loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteadustes ja matemaatikas. Seega on Rootsi eesistumise ajal läbiv teema haridus- ja teaduskoostöö STEM (teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika) valdkonnas, aga ka Põhjamaade teadustaristu ja interdistsiplinaarsete teadusuuringute tähtsus Arktika, tervishoiu ja heaolu valdkonnas.
Rohepöörde eeltingimus on laialdasem ja kestlikum turvaline juurdepääs innovatsiooni jaoks tähtsatele metallidele ja mineraalidele, mis suurendab tööstuse konkurentsivõimet ja Põhjamaade valmisolekut. Mineraalid ja metallid muutuvad koos ühiskonna elektrifitseeritusega üha olulisemaks. Põhjamaadel on maailmas ainulaadsed, paljude uutes seadmetes kasutatavate metallide potentsiaalsed varad, võimalused nende säästlikuks kaevandamiseks ning tugev kestlikkuse ja inimõiguste eest seismise tava. Seetõttu seab eesistujariik Rootsi koos organisatsiooniga Nordic Innovation edasise töö selles valdkonnas esikohale.
Põhjamaade biomajanduse ja kestlikumade toidusüsteemide arendamine on strateegilise tähtsusega ning Põhjamaade koostöö annab suurt lisaväärtust. Vastupidavam toiduahel ning biotoodete tootmine ja töötlemine loovad rohkemate töökohtade, suurema vastupidavuse ja kestlikuma majanduskasvu jaoks paremad tingimused, mis tugevdab kogu Põhjamaade piirkonda. Kestlikkuse edendamise probleemid on suuresti üleilmsed, kuid lahendused on valdavalt kohalikud. Rootsi eesistumise ajal pööratakse tähelepanu Põhjamaade biomajanduse programmi ajakohastamise vajadusele. Erilist tähelepanu pööratakse toidu- ja joogiveega varustamise valmisoleku küsimusele, et arutada saadud kogemusi, edutegureid ja seda, kuidas Põhjamaad saavad arendada valmisoleku-alast koostööd.
Põhjamaades kehtivad erinevad ehituseeskirjad raskendavad ühes riigis tegutseva ettevõtte piiriülest tegutsemist. Suurem koostöö uutes reguleerimis- ja arenguvaldkondades aitab vähendada piiritõkke probleeme regioonis ja edendada Põhjamaade turu konkurentsivõimet. Rootsi kavatseb seetõttu oma eesistumise ajal tugevdada koostööd, tõhustades teabevahetust uute ja muudetud asjakohaste ELi õigusaktide rakendamise kohta.
Põhjamaade ja Balti riikide kõrge digitaalse küpsuse tase oskuste ja ühenduvuse vallas on suure potentsiaaliga konkurentsieelis. Andmete, uue tehnoloogia ja 5G laialdasem kasutamine on hädavajalik digiteerimise võimaluste ära kasutamiseks erasektoris ning tervishoius ja hoolekandes, aga ka digitaalse rohepöörde edendamiseks.
Hästi toimiv digitaalne taristu on toimiva ühiskonna jaoks samuti oluline. Põhjamaad sõltuvad välismaailmaga suhtlemisel ja praktikas ka riiklike elektroonilise side vajaduste tagamisel rahvusvahelistest veealustest kaablitest. Geopoliitiline olukord tähendab, et ülemaailmne turvaline infovahetus on Põhjamaade, ELi ja rahvusvahelise koostöö jaoks väga oluline. Põhjamaade piirkond on sõlmpunkt, millel on Arktika tee kaudu võimalus ühendada Põhjamaad ja EL välismaailmaga Eesistujariik Rootsi rõhutab Põhjamaade üksmeele ja koostöö vajadust, et edendada käimasolevaid algatusi ülemaailmse varuühenduse tagamiseks.
Rootsi teeb oma eesistumise ajal ka jõupingutusi e-identifitseerimisega seotud digitaalse tõrjutuse vähendamiseks. Lisaks jätkub Põhja- ja Baltimaade tasandil töö taristu loomiseks Põhjamaade ja Euroopa digiidentiteedi rahakottide jaoks, mis võimaldaks turvaliselt vahetada nn sertifitseeritud atribuute, nagu tõendid ja rahvastikuregistri andmed.
Tehnoloogia kiire arengu ja ühiskonna ulatusliku digiteerimise ära kasutamine on meie konkurentsivõime jaoks ülioluline. Muidugi tuleb ette ka raskusi. Suurte tehnoloogiaettevõtete märkimisväärne mõju ja seega ka nende vastutus arengu eest on üks oluline tahk. Eesistujariik Rootsi jätkab seega asjaomaste poolte kokkuviimist, et arutada füüsilise ja digitaalse taristu teemadel ning kuidas tagada turvaline, kindel ja avatud demokraatlik dialoog.
Põhjamaade ühise paviljoni loomise algatus Osaka maailmanäituse (Expo 2025) jaoks annab ainulaadse võimaluse edendada uuenduslikku ja konkurentsivõimelist Põhjamaade piirkonda ning kestlikke põhjamaiseid lahendusi ja väärtusi. Aasta jooksul hoogustatakse ettevalmistustöid, et luua ligitõmbav paviljon, mis aitaks kaasa Põhjamaade tõhusale tutvustamisele.
Eesistumise ajal saab Põhjamaade majanduspoliitika ülevaatest (Nordic Economic Policy Review ehk NEPR) oluline arutelufoorum ja platvorm Põhjamaades ühiste poliitiliste probleemide suhtes üksmeele saavutamiseks. Makromajandusliku ebakindluse ajal keskendutakse eelkõige eelarvepoliitikale.
Catalina Johnson / Unsplash
Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond
Selleks, et Põhjamaadest saaks maailma kestlikuim ja integreerituim piirkond, peavad nii inimesed kui ka ettevõtted tundma, et neil on lihtne piiriüleselt liikuda ja tegutseda.
Sotsiaalselt kestlik ühiskond tähendab ka seda, et kodanikud tunnevad end turvaliselt ja ühiskonna vastupanuvõime raskete kuritegude suhtes on tugev. Eesistujariik Rootsi keskendub seetõttu eelkõige koostööle ning Põhjamaade-vahelisele teadmiste ja kogemuste vahetamisele organiseeritud kuritegevuse, sotsiaalhoolekandesüsteemi kuritegeliku ärakasutamise, vägivaldse ekstremismi ja terrorismi valdkonnas, samuti karistuste täideviimise üleviimisele. Tegeletakse näiteks teemadega nagu korruptsioon ja muu organiseeritud kuritegevuses osalejate ja rühmituste poolt lubamatul viisil mõjutamine, inimkaubandus ning kuriteoennetusmeetmed, mille eesmärk on vältida laste ja noorte sattumist jõugukuritegevusse.
Jagades teadmisi ja kogemusi, kuidas selliseid raskeid kuritegusid ennetada ja nendega toime tulla, saab parimate võimalike teadmiste põhjal edasi tegutseda. Üks näide on ebaseaduslik jäätmekäitlus, mida iseloomustab suur majanduslik kasu ja väike avastamisrisk. Tehakse ettepanek viia läbi võrdlev uuring jäätmekuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise tingimuste kohta Põhjamaades.
Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond eeldab ka samaväärseid kvaliteetseid teadus- ja haridussüsteeme, ühist tööturgu, elujõulist kultuurielu, keeltesse investeerimist ning noorte kaasamist ja osalust. Põhjamaade kodanikuühiskond on sotsiaalselt kestlike Põhjamaade liikumapanev jõud.
Rootsi keskendub oma eesistumise ajal ka algatustele, mis edendavad kõigi Põhjamaade elanike võrdseid võimalusi heaks terviseks. Nendeks on näiteks sportimine ja seltsides osalemine, riiklik vabaajakaart, retsepti alusel kehaline aktiivsus ning hästi välja arendatud lähenemisviis tahtmatu üksinduse ja isoleerituse kaotamiseks ja ennetamiseks. Korraldatakse ka teemakohane konverents.
Arvestades vananevat elanikkonda ja inimtühjasid alasid kogu Põhjamaade piirkonnas, pakuvad digiteerimine ja kauglahendused Põhjamaade heaolumudeli jaoks uusi võimalusi. Digitaalne tõrjutus, juurdepääsetavus ja digitaalses muutuses osalemine on Põhjamaades ühised teemad, millega tuleb koos tegeleda.
Eesistujariik Rootsi hakkab tähelepanu pöörama kaugtervishoiu ja -hoolduse edendamisele. Rootsi töötab ka selle nimel, et jätkata Põhjamaade koostöö tugevdamist tervishoiu- ja hooldusalase valmisoleku valdkonnas.
Lucas Vasques / Unsplash
Mikroobide resistentsus on ülemaailmne rahvatervise probleem, mis kasvab murettekitava kiirusega. Eesistujariigi Rootsi eesmärk on Põhjamaade koostööd selles valdkonnas tugevdada. Rootsi ELi eesistumise ajal 2023. aastal korraldatakse konverents, et edendada mikroobide resistentsuse alase töö tulemusi.
Tööturu puhul keskendutakse oskuste pakkumisele ning naiste ja meeste elukestvale õppele. Eesmärk on saavutada terviklikum lähenemisviis nendele teemadele, et suurendada teadmisi ning tagada kaasavad nn rohelised töökohad ja koolitusvõimalused. Teine prioriteet on majanduslik võrdõiguslikkus ja soospetsiifilise tööturu vastu võitlemine.
Põhjamaade integratsioonikoostöö keskendub tööturu rajamisele, pöörates erilist tähelepanu Põhjamaade kollektiivsetele teadmistele välismaiste oskuste valideerimise ja hindamise kohta, digitaalsetele võimalustele ning sellele, kuidas välismaal sündinud naiste ja meeste lapsevanemaks olemine mõjutab nende võimet tööturule siseneda.
Koostöö teadusuuringute, hariduse ja keelte valdkonnas on oluline riiklike ja rahvusvaheliste probleemide lahendamise viis. Demokraatia, kaasamise ja ühtekuuluvuse võrgustiku (DIS) volitused lõpevad Rootsi eesistumise ajal ning seetõttu korraldatakse konverents teemal demokraatia koolis, kus keskendutakse antisemitismile. Rootsi eesistumisajal keskendutakse ka kogemuste vahetamisele küsimuses, kuidas arendada ja tugevdada kvaliteetseid, võrdseid ja kaasavaid haridussüsteeme. Eesistumise ajal tõstetakse Põhjamaade tasandil esile PISA tulemused seoses koolide matemaatika ja õpitulemustega.
Eesistujariik Rootsi investeerib haridus- ja kultuurisektori kaudu ühiselt ka tegevusse, mis edendab Põhjamaid kui piirkonda, kus loetakse. Põhjamaade keelepoliitikat käsitleva deklaratsiooni läbivaatamine on lõppjärgus ja seetõttu on Rootsi eesistumise ajal kavas valmis saada uus Põhjamaade keeledeklaratsioon.
Kultuur on üks kogukonna nurgakivi, mis ühendab Põhjamaid. Põhjamaade kaasav kultuurielu edendab demokraatiat, mitmekesisust ja elukvaliteeti. Pandeemiast ja viimaste aastate tõsisest julgeolekuolukorrast tulenevad katsumused on ühised nii Põhjamaadele kui ka Põhjamaade kultuurialasele koostööle. Seetõttu kavatseb eesistujariik Rootsi edendada kultuuri- ja meediasektoriga seotud valmisolekuküsimuste arutelu ning kogemuste vahetamist, näiteks mis puudutab kultuuripärandi kaitse tugevdamise võimalusi kriisi või sõja korral.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Balti riikidega pikalt koostööd teinud. Koostöö tõhustamiseks on olemas väga head eeldused, sealhulgas hariduse ja teadusuuringute, kultuuri, tervishoiualase valmisoleku, ravimialase koostöö, tervishoiuandmete jagamise ja riigiasutuste digiteerimise, vananeva elanikkonna ja dementsuse-alaste teadmiste, sotsiaalkindlustuste kestlikkuse ja statistikakomiteede töö, küberturbe ja töökeskkonna reeglite rikkumise vallas. Rootsi eesistumise ajal arendatakse edasi võimalusi Põhjamaade ja Balti riikide tihedamaks koostööks eri valdkondades.
Kriisiks valmisoleku osana peavad Põhjamaad vaktsiinide tootmises parema ettevalmistusega olema. Tuginedes vaktsiinide väljatöötamisel ja tootmisel Põhjamaade suutlikkuse ja koostööpotentsiaali kaardistamisele, jätkab eesistujariik Rootsi tööd, et leida siin Põhjamaade koostööks sobivaim viis.
Soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTQI valdkonnas tõstetakse esile Põhjamaade võitlust auga seotud vägivalla ja rõhumise vastu. Põhjamaade töö tugevdamine ja arendamine on pikaajaline ja strateegiline eesmärk, millele aitavad kaasa paremad teadmised selle kohta, kuidas Põhjamaad ja autonoomsed piirkonnad tegelevad auga seotud vägivalla ja rõhumisega, sealhulgas LGBTQI-teemaga.
Eesistujariik Rootsi jätkab ka Põhjamaade hääle kuuldavaks tegemist ja võimendamist soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTI-inimeste võrdsete õiguste suhtes kasvava vastuseisuga võitlemisel erinevates rahvusvahelistes kontekstides.
Anastasiia Chepinska / Unsplash