Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühenduste toetus
TOETUSE EELARVE: 310 000 taani krooni (ca 41 000 eurot) aastas
TÄHTAEG: 1. märts 2018
RIIGID: Eesti
KELLELE?
- avatud ja demokraatliku struktuuriga valitsusvälised organisatsioonid ehk mittetulunduslikud avalikkuse poolt tunnustatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis ei ole riigiasutuste või eraettevõtete omanduses ega nende poolt kontrollitavad
- Eestis on valitsusväliste organisatsioonide õiguslikuks vormiks tavaliselt mittetulundusühendused (MTÜ) või sihtasutused
MIKS?
- kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks Põhja- ja Baltimaades
MILLEKS?
- Põhja-ja Baltimaade koostööprojektideks, mis on vajalikud ja kasulikud kõikidele osapooltele
- 2017 prioriteetne valdkond: kestlik areng (vastavalt Eesti säästva arengu riiklikule strateegiale aastani 2030 "Säästev Eesti 21": Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal; ning Põhjamaade Jätkusuutliku Arengu Strateegiale)
TÄHTSAIMAD TINGIMUSED (vt kindlasti ka suuniseid):
- toetussumma projekti kohta on 20 000 – 100 000 Taani krooni (2700 – 13500 eurot)
- toetust on võimalik küsida korraga 1 aastaks
- vähemalt 3 MTÜ koostöö ehk koostööpartnerid on vähemalt 3 Põhjala ja Balti riigist (NB 1+2 või 2+1)
- taotlusele on lisatud skanneeritult detailne eelarve, koostööpartnerite kinnituskirjad
- probleemi, eesmärgi, tegevuse ja tulemuse sidusus
- oodatavad tulemused on konkreetsed ja mõõdetavad
- kulud on reaalsed, vajalikud ja eesmärgipärased
- projektis on teadvustatud soolise võrdõiguslikkuse küsimused
- taotluses on kirjeldatud, kuidas tagatakse projekti kestlikkus pärast rahastuse lõppemist
- eelistatud on taotlused, millel on kaasfinantseering, mis võib olla otsene (rahaline panus taotlejalt) või kaudne (rahaline panus projekti partneritelt, mõnelt organisatsioonilt, riigiasutuselt, annetajalt jne)
- mitterahalist panust nagu ruumid, töötajate tööaeg või töövahendite kasutamine ei loeta kaasfinantseerimiseks
- programm ei rahasta ühingute tavategevusi ega teiste organisatsioonide projekte
- abikõlbulikud ei ole kulutused infrastruktuurile, näiteks IT seadmete ost või ehituskulud
- projekti kohta avaliku info esitamisel peab olema selgelt välja toodud selle osaline või täielik rahastamine Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt
OTSUSTAMINE:
Rahastusotsuse langetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti kontori direktor, tuginedes:
- taotluste üldisele kvaliteedile,
- taotluse prioriteetidele vastavusele,
- toetusprogrammi nõuetele (vt suuniseid),
Otsus saabub hiljemalt 8 nädalat pärast taotlemise tähtaja lõppu. Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis võtab kõigi taotlejatega ühendust ning otsust ei saa vaidlustada. Toetus tuleb ära kasutada 12 kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist. Hiljemalt 30 päeva pärast projekti elluviimist tuleb esitada aruanne.
TAOTLEMINE: alates 1. jaanuarist 2018 elektrooniliselt
