Cybercampus Swedeni direktor David Olgart rõhutas, et me peame kõik panustama küberhügieeni, sest kuigi küberturbevaldkonnas töötab juba miljoneid eksperte, tuleb siiski ette palju turvaauke – nõrgim lüli on alati inimene arvuti taga. Tema sõnul on vajalik rahvusvaheline koostöö, et muuta küberharidus agiilsemaks ning tegeleda teadlikkuse kasvatamisega.
Riigi Infosüsteemi Ameti teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler valgustas kuulajaid, et küberrünnakute arv on tõusuteel. 2023. aastal on Eestis olnud eriti palju teenustõkestusründeid ja paljud neist meditsiiniasutustele. Lunavararünnakute tõttu on küberpättidele kaotatud miljoneid dollareid maailmas. Tankler rõhutas, et oma seadmete tarkvara tuleks regulaarselt uuendada ja lappida turvanõrkuseid ning panustada tuleks ärikirjavahetuse turvalisusesse.
Eesti Küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tikk tõi välja, et kui noored on küberturbest huvitatud, siis neile tasuks kindlasti soovitada ajateenistust, kus nad saavad just selle valdkonnaga tegeleda. Küberajateenistus sai Eestis alguse juba 2012. aastal. Tiku sõnul on küberväejuhatus noortele täiuslik koht, kust alustada oma karjääri küberturvalisuses: „Noored alustavad juba mingite olemasolevate teadmistega, mida hakatakse arendama, ning ajateenistuse lõppedes on nad juba teatud valdkondades spetsialistid.“ Tavaliselt kandideerib küberväejuhatusse vaid paar tüdrukut aastas ning see arv võiks suureneda. „Esimesed kaks kuud, kus õpitakse küll tavapäraseid sõdurioskuseid, pole liiga rasked ning pakuvad kogemusi ja teadmiseid, mis hilisemas elus kindlasti ära kuluvad,“ lisas Tikk.
Security Tech Space’i direktor Peer Heldgaard Kristensen rääkis, et küberturbevaldkonnas tuleks loobuda silodest ning ühendada oma jõud. Selle tarbeks käivitus Aarhusis projekt Nordic-Baltic Think Tank, mille eesmärk on teha koostööd suurettevõtete ja omavalitsustega, jagada küberoskuseid ja leida uusi talente ning muuta küberturvalisuses töötamine atraktiivsemaks. Ta leidis, et seni on valdkonnas suur puudus naistest ja kuna naised moodustavad poole rahvastikust, siis seetõttu ongi meil palju kübereksperte puudu. Heldgaard arvas, et naistel pole küberturbevaldkonnas korralikke eeskujusid, lisaks tundub see ala veidi nohiklik ning ei mõisteta, mida küberturvalisus tegelikult tähendab.
Esitluste järel toimus ka aruteluring, mille teema oli mänguline häkkimine. Arutleti, kuidas muuta küberturvalisus noortele atraktiivsemaks ning millised on efektiivsed küberturbe õpetamismeetodid. Pilleriin Sillakivi ja Kriset Lisette Margareth Laiuste, õpilased Tamme gümnaasiumist, arvasid, et küberhügieeni tuleks hakata õpetama juba varakult – niipea, kui lapsed hakkavad internetti kasutama. Nad tunnistasid, et neil endil tekkis huvi küberturvalisuse vastu alles keskkoolis, sest neid huvitab probleemide lahendamine ja nende õpetaja suunas neid osalema erinevates võistlustes, nagu Küberpuuring jms.
Riia Tehnikaülikooli vanemteadur Ruta Pirta-Dreimane kuulub konsortsiumisse, mis proovib leida viise, kuidas muuta küberharidus huvitavamaks, jälgida, et see oleks kooskõlas tööjõuturu vajadustega, ning näidata, et küberturvalisuses pole vaja üksnes tehnilisi oskuseid, vaid see on segu tehnilistest ja pehmetest oskustest ning lisaks ka käitumuslikest aspektidest.
CGI Eesti küberturbeeksperdi Catlyn Kirna sõnul meeldib lastele probleemide lahendamine ja avastamine. Tema arvates aitavad küberturbeõppele kaasa erinevad põnevad ja atraktiivsed mängud. Tavaliselt on küberõppemängud projektipõhised – mängu jaoks saadakse raha, tehakse mäng valmis ja kõik sellega lõppebki. Teine probleem on, et avastusel põhinevad mängud on väga kallid, aga soodsamad tekstipõhised mängud on lineaarsed ning pole lastele nii huvipakkuvad. Mida rohkem võimalusi mängus on, seda kallimaks selle valmistamine läheb ning ettevõtted pole huvitatud nende rahastamisest.
Ka Norrast pärit IT-õpetaja Bodil Ellen Grødem nõustus, et rahastusega on suuri probleeme ning valitsused peaksid sellele valdkonnale rohkem finantse jagama. Samuti arvas ta, et küberturvalisuse õpe ei tohiks olla nö hobi, millega õpilane oma vabast ajast tegeleb, vaid see peaks olema kaasatud õppekavasse.
Foorumit „Cybercation – Nordic-Baltic Educators’ Forum 2023“ on võimalik ka järelvaadata: https://www.youtube.com/watch?v=p4hn9VOO0X4
Cybercation oli Telia Cyber Battle of Nordic-Baltic 2023 kõrvalüritus, mida korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja CTF Tech.
Vaata väikest pildivalikut Cybercationi foorumilt siit. Fotograaf Jana Laigo, Barefoot Studio.