Põhjamaad liiguvad rohelisema majanduse poole

Neljapäev, 24 Oktoober 2013
Foto: EV Keskkonnaministeerium Foto: EV Keskkonnaministeerium

Eesti, Soome ja Rootsi keskkonnaministrid arutasid kliimakonverentsil Põhjamaade võimalusi kliimamuutuste leevendamiseks. Riigid on võtnud selge suuna turupõhisele puhtale majandusele, mis koormaks vähem keskkonda.

Eesti keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Tallinnas toimunud kliimakonverentsi avakõnes, et kuigi kliimamuutused võivad olla paljude jaoks hirmutavad, vastuolulised ning raskelt mõistetavad, tuleb neid võtta tõsiselt.

"Alates energeetika valikutest lõpetades planeerimisküsimustega - kõikide valikute puhul tuleb parimaid teadusandmeid aluseks võttes arvestada kliimamuutuste mõju ja ka inimtegevuse mõju kliimale," rääkis Pentus-Rosimannus. "Turupõhiselt toimivale puhtale majandusele üleminek ei tähenda majanduskasvu ja keskkonnahoiu vastandamist. Targad töökohad ja oluliselt kokkuhoidlikum loodusvaradega ümber käimine, võimalikult säästlike lahenduste otsimine ja edasiarendamine on tulevikus meie piirkonna edukana püsimise jaoks ülimalt tähtis."

2050 - 0 kasvuhoonegaaside heitmeid

Rootsi keskkonnaminister Lena Ek tõi välja, et võtmesõnaks on ökoinnovatsioon, mis on Rootsis väga aktuaalne ning suurendanud tööhõivet 15 protsendi võrra alates 2007. aastast. "Oleme võtnud suuna alternatiivsete lahenduste poole ning seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 kasutab suur osa meie transpordivahenditest alternatiivkütuseid. 2050. aastaks peaksime saavutama kasvuhoonegaaside emissiooni nulltaseme," rääkis Ek ning lisas veel, et ka Rootsi suurim autotootja Volvo on võtnud eesmärgiks aastaks 2030 üle minna alternatiivkütustele. Rootsi keskkonnaminister toonitas, et ei tasu keskenduda negatiivsele, vaid mõelda kuidas kasutada tänapäevaseid tehnoloogiaid puhtama tuleviku loomiseks, mis oleks eeskujuks teistele riikidele.

Soome keskkonnaminister Ville Niinistö ütles, et riik võiks investeerida oma taastuvenergia tööstusesse, et seeläbi luua tulu ja töökohti riigi heaks. Niinistö kinnitas oma kolleegide väiteid, et rohemajandus ja innovatsioon on see, millele tuleb senisest enam rõhku panna, et vähendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale.

Sagedased äärmuslikud ilmanähtused

Taani Meteoroloogia Instituudi teadusjuht Jens Hesselbjerg Christensen tõi välja, et kliimamuutuste toimumises pole kahtlust ning väga suure tõenäosusega mõjutab neid inimtegevus. Seejuures ei muutu temperatuur maailmas ühtlaselt, vaid on regiooniti erinev. "Kliimamuutuste toimumises pole kahtlust. Kui soojenemine jätkub, siis on muutused maailmas väga suured, ka Balti- ja Põhjamaades. Aina enam tuleb ette ekstreemseid ilmanähtusi. Põuad ja üleujutused mõjutavad otseselt inimeste heaolu ja elamistingimusi, seejuures põllumajandust ja metsandust," ütles Christensen.

OECD keskkonnadirektoraadi juht Simon Upton sõnas, et sajandi teisel poolel tuleks fossiilsetest allikatest pärit CO2 emissioonid täielikult kaotada. Kliimapoliitika kujundamisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et atmosfääri paisatud süsinik püsib seal väga kaua, kümneid või isegi sadu aastaid. Seega ei pruugi ainult osaline CO2 heitmete vähendamine kliimasoojenemise probleemi lahendada, sest eelnevalt on õhku paistatud väga palju heitmeid, mis püsivad siiani.

Energiatõhusus, taristu, biomass - väljakutsed

Põhjamaade Energiauuringute Keskuse vanemnõunik Benjamin Donald Smith tutvustas Põhjamaade väljavaateid saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, mis sisuliselt tähendab olematu kasvuhoonegaaside heitkogusega majandusmudelit. Kõigi majandussektorite ühise panuse korral on selline mudel realistlik. Suurimaid väljakutseid Põhjamaadele pakuvad sellised valdkonnad nagu energiatõhusus, infrastruktuurilahendused, biomassiga varustatus, teadus- ja arendustöö ning süsiniku kogumise ja ladestamise tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Sarnaselt tutvustas Eesti võimalusi liikumaks küll mitte kliimaneutraalse, kuid konkurentsivõimelise madala emissiooniga majanduse suunas Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Valdur Lahtvee. Rootsi Keskkonnaministeeriumi kantsler Jon Kahn rõhutas seejuures riikide koostöö olulisust ja andis ülevaate senistest koostegemistest.

Kliimast rääkimine ja majandus

Kõrgetasemelise konverentsi "Kliima Põhja- ja Baltimaade vaatenurgast: teadus, poliitika, majandus" teine päev keskendus täpsemalt teaduse kommunikatsiooni ja majanduse teemadele, näiteks vähesaastava majanduse väljavaadetele. Toimus ka kolm paralleelarutelu, mis hõlmasid kliimakaalutlusi metsanduses ja põllumajanduses, kliimateaduse tõdedele ja arvamustele ning ruumilist planeerimist ja ehitust.

Kliimateaduse kommunikatsiooni paneelis tõdeti, et meedia ülesanne pole inimesi kliimamuutustega kaasnevate mõjudega hirmutada ega öelda kuidas peaks, vaid kuidas võiks edasi minna. Aina olulisem on kliimamuutuste seostamine erinevate valdkondadega ja kliima teemade mitmetahulisem ja lugejatele arusaadavamalt kajastamine.

Paralleeldiskussioonidel arutati globaalse süsiniku bilansi kujunemise üle ja tõdeti, et teaduslik debatt kliimamudelite usaldusväärsuse üle ei tohiks takistada poliitilisi edasiminekuid. Tänaseks on selge, et ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus on otseses seoses atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusuga. Ruumilise planeerimise ja ehituse sessioonil arutati, kuidas on võimalik kliimamuutustega seotud probleeme vähendada parema planeerimisega: rajades rohealasid ja rattateid, vähendades autokasutust ja integreerides erinevaid liikumisviise. Ehitusvaldkonna süsinikujalajälje vähendamiseks pakub häid lahendusi puidu kasutamine.

Kõrgetasemelist kliimakonverentsi korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, EV Keskkonnaministeerium, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituut.

Ülevaate konverentsist koostas Pille Rõivas, EV Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik. Loe lähemalt siin.

Kliimakonverents ajakirjanduses:


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid