Eestimaalaste piiri taha tööle suundumise soovid on kahanenud

Neljapäev, 13 Märts 2014
Foto: Magnus Fröderberg/norden.org Foto: Magnus Fröderberg/norden.org

Viimase kolme aasta jooksul on Eesti tööealise elanikkoona soov välismaale tööle minna vähenenud, kinnitas Eesti sotsiaalminister Taavi Rõivas reedel, 7. märtsil 2014 toimunud kõrgetasemelisel konverentsil „Tööränne ja hargmaisus Põhja- ja Baltimaades". Kui 2010. aastal väljendas soovi või oli teinud plaane piiri taha tööle asuda 8,5% tööealisest elanikkonnast, siis mullu oli number kahanenud 5,9%-le.

"Uuringust nähtub, et enam ei ole üks peamisi põhjuseid välismaale tööle minekuks tööpuudus Eestis, nagu seda oli 2010. aastal. Eestlased ei kurda ka enam nii palju sobilike ametite olemasolu üle nagu 2010. aastal," märkis sotsiaalminister Rõivas viidates konverentsil esimest korda tutvustatud EV sotsiaalministeeriumi poliitikaanalüüsile "Eesti tööealise elanikkonna väljarändepotentsiaal aastal 2013".

Välismaale end arendama

Sotsiaalminister Rõivas väljendas samas heameelt selle üle, et noored soovivad välismaale minna uute kogemuste ammutamiseks, mitte seetõttu, et nad on pettunud Eesti elus. "Just sellist vaba liikumist soovime me eriti näha ja toetada kogu Euroopas," lisas Rõivas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström rääkis, kuidas piiride ületamine teises riigis elamiseks, töötamiseks või õppimiseks on muutunud argipäevaks paljudele põhjamaalastele.

Põhjamaade uus piiritõkete nõukogu

"Igapäevaselt pendeldab üle piiride Põhjalas umbes 70 000 inimest. Põhjamaad on sellisest arengust võitnud. Mis aga oleks, kui suudaksime inimesi ja ettevõtteid panna väärtustama Põhja-Balti piirkonda? Kui aitaksime avatuna ja piiritõkkeid kaotades oma inimestel meie piirkonnas areneda, töötada ja elada?" küsis Sundström ning lisas, et Balti riikide vaheline koostöö ning edaspidi juba Põhja-Balti koostöö piiritõkete eemaldamiseks ja vaba liikumise annaks kõigile konkurentsieelise.

Vaba liikumise toetamiseks ja piiritõkete kaotamiseks uuendasid Põhjamaad selle aasta algul piiriülest koostööd ning asutasid piiritõkete nõukogu.

Ulatusliku pendelrändega või töö, elukorralduse tõttu sagedase riigipiiride ületamisega kaasneb nähtus, mida Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru nimetas hargmaisuseks. Tammaru sõnul iseloomustab sellist elu kaks töökohta, kas elukohta, mitu peret vms. Hargmaisus on süvenev nähtus, mis mõjutab koos rände ja rahvastiku vananemisega tulevikus kõiki poliitikavaldkondi ja otsuste langetamist. Ühe kitsaskohana Eestis märkis Tammaru tänast eluasemepoliitikat, mille tõttu on noortel inimestel aina keerulisem eluaset soetada ja seeläbi paikseks jääda.

Faktid ja müüdid

Kolm Põhjamaad – Soome, Rootsi, Taani – ja Balti riigid on ka Euroopa Liidu liikmesriigid, mis tähendab, et neile kehtivad ka ELi põhivabadused, st inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. ELi tööjõu vaba liikumise põhimõtteid ja suundumusi, nii häid kui ka hoiatavaid, tutvustas konverentsil Euroopa Komisjoni volinik László Andor.

Euroopa tööhõivevolinik Andor märkis, et vastupidiselt müütidele ei ole tõestust leidnud arvamus, et ELi kodanike tööjõu vaba liikumisega kaasneb sotsiaalne dumping või tõsine nn ajude äravool. "Usun siiralt, et arutelud tööjõu liikuvusest peaksid põhinema faktidele, mitte ettekujutustele," toonitas Andor.

Siiski tuleb voliniku sõnul suhtuda tõsiselt olukorda, kui mõnede riikide vahel teatavates sektorites toimub märgatav tööjõu ühesuunaline liikumine ning päritoluriigis kaasneb sellega tööjõupuudus.

Balti riikidest tööjõud Põhjamaades

Pärast ELi laienemist 2004. aastal suurenes Põhjamaades oodatavalt tööjõu sisseränne nn uutest liikmesriikidest. Konverentsil kõlanud teadusuuringutele põhinenud ettekannetest nähtus, et viimase kümne aasta jooksul ei ole siiski Balti riikidest Põhjamaadesse suundunud tööjõust kujunenud nn sotsiaalsüsteemi turiste. Samuti ei ole kaasnenud ulatuslikku sotsiaalset dumpingut, Balti riikidest pärit töölised teenivad üldjoontes sama palka kui kohalikud. Küll aga on täheldatud, et sageli on nende kvalifikatsioon kõrgem, kui töökoht nõuab.

Põhjamaades kehtib üldiselt põhimõte, et teretulnud on kõik, kellel on olemas töö, ning pärast töösuhte lõppemist on loomulik kodumaale naasmine. Seda suundumust toetavad ka uuringud, sh näiteks suhteliselt ulatuslik tagasiränne Eestisse.

Nn uutest ELi liikmesriikidest pärit võõrtööjõudu uuris täpsemalt hiljutine Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud uurimus, mis keskendus enim Poolast pärit töölistele ning töötingimustele Stockholmis, Oslos, Kopenhaagenis ja Reykjavikis. Uurimust ja selle järeldusi tutvustas Tallinnas Ph.D Frida Thorarins Reykjaviki Akadeemia Immigratsiooniuuringute Keskusest. Riigiti tingimused ja kitsaskohad erinevad, enim probleeme tuleb ette Oslos, kus kõige vähem reguleeritud tööturg, suur osa tööjõuagentuuridel ning seni olnud suur nõudlus võõrtööjõu vastu.

Kohanemine uues riigis

Õiguste puudumine või teadmatus nende olemasolust, sotsiaalse võrgustiku puudumine, keelebarjäär, diskrimineerimine, loetles professor Trine Lund Thomsen Taani Aalborgi Ülikoolist probleeme, millega võivad silmitsi seista kvalifitseeritud võõrtöölised Taani tööjõuturul.

Informatsiooni puudulikkuse ja killustatuse, aga ka keelebarjääriga, tuleb toime tulla ka Eestisse saabuvatel välismaa spetsialistidel, kvalifitseeritud tööjõul, võttis kokku Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituudist. Kalduri hinnangul on puudu üks portaal kust nii Eestisse saabujad kui ka nende nõustajad pääseksid ligi kogu vajalikule infole, mh inglise keeles.

Kuidas edasi?

Konverentsi lõpetas Riigikogu liikmete Sven Mikseri (Eesti Sotsiaaldemokraadid), Kadri Simsoni (Keskerakond) ja Mart Nuti (IRL) arutelu koos professor Trine Lund Thomseni ja professor Mihails Hazansiga Läti Ülikoolist. Vestlust juhtis professor Raul Eamets Tartu Ülikoolist.

Konverents "Tööränne ja hargmaisus Põhja- ja Baltimaades" oli osa Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 2013. aastal algatatud töörändeteemalisest projektist. Konverentsi korraldaksid lisaks Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusele EV Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool koos paljude heade partneritega. Konverentsi külastas üle 230 inimese. Siin saab töörändeprojektist lähemalt lugeda ja konverentsil kõlanud ettekannetega tutvuda.

Konverentsil jäid kõlama mitmed head ideed väljarändest ja hargmaisusest, mis väärivad edasist arutelu ja süvenemist, et anda panus otsuste kujundamisse ja langetamisse.

Meediakajastus

Konverentsi erinevad teemad leidsid laialdast kajastamist Eesti ajakirjanduses:

  1. Postimees E24 uudisvood: Põhja- ja Balti töörände konverents uurib hargmaisust (pressiteade)
  2. Raadio 2: Eeva Esse
  3. Eesti Päevaleht: Tiit Tammaru: Hargmaiseks muutuv Eesti
  4. Terevisioon: Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik: kui töötavad inimesed lahkuvad suurel hulgal, on see suureks ohuks
  5. uudised.err.ee: Euroopa tööhõivevolinik: võõrsil töötajad võiksid kogemustega koju tagasi pöörduda
  6. arileht.delfi.ee: Euroopa tööhõivevolinik: võõrsil töötajad võiksid kogemustega koju tagasi pöörduda
  7. delfi.ee: Eestlased soovivad üha rohkem töötada kodumaal
  8. Tarbija24.ee (Postimees): Eestlaste kihk võõrsile tööle minna vähenes
  9. Võrumaa Teataja: Uuring: välismaal töötavate Eesti elanike arv on aastaga vähenenud
  10. Vikerraadio uudised: Paljud Eestist lahkunud on valmis naasma
  11. Raadio Kuku: Luubi all: Täna tutvustab sotsiaalministeerium uuringut Eesti tööealise elanikkonna väljarändepotensiaal aastal 2013
  12. Tarbija24.ee (Postimees): Eesti elanik tahab välismaal 1900 eurot kätte
  13. Vikerraadio uudised: Välismaale tööleminejate arv pidurdub
  14. Raadio 4 uudised: kõneisikud professor Raul Eamets Tartu Ülikoolist ja professor Mihails Hazans Läti Ülikoolist
  15. ETV: AK uudised kell 17.30 (alates 12:27)
  16. TV3 Uudised: Välismaale tööle soovijate arv on vähenenud
  17. Kanal2 Reporter: Eestlased soovivad üha rohkem töötada kodumaal
  18. Tallinna TV: Soome tööle minna soovijate arv on kasvanud
  19. LP (Eesti Päevalehe nädalalõpuleht): Välismaa töökoht peibutab üha vähem
  20. Postimees: Piiri taha minejatel on hiiglaslikud palgaootused
  21. uudised.err.ee: Mehed loodavad välismaal töötades teenida 2300 eurot kätte
  22. Äripäev: Ken-Marti Vaher: sisseränne peab tooma Eestisse rohkem ajusid
  23. Postimees: Berth Sundström: inimesi hoiab kodumaal tõkete kaotamine naabritega
  24. Tarbija24.ee (Postimees): Eestisse oodatakse tööle vaid häid spetsialiste
  25. Äripäev: Tööturuvolinik: rumalus, unustage ära!
  26. ETV: Välisilm (alates 29:25)
  27. Vikerraadio uudised: Eestisse saabuva võõrtöölise jaoks suurimaks probleemiks info kättesaadavus
  28. uudised.err.ee: Eestisse saabuvad võõrtöölised peavad suurimaks probleemiks info killustatust

Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid