Taastuvenergia sobib elektrivõrku. Elektriturg valmistub "kiireks sõiduks"

Esmaspäev, 02 Märts 2015
Foto: Terje Lepp/norden.ee Foto: Terje Lepp/norden.ee

Kuivõrd õnnestub lisanduvaid taastuvenergia võimsusi liita elektrisüsteemi, oli üks peamisi küsimusi, millele eelmisel nädalal Tallinnasse Põhja-Balti ühiskonverentsile "Taastuvenergia lõimimine ja tuleviku elektriturg" kogunenud sadakond eksperti lootsid vastust saada.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri ekspert Simon Müller andis sellele selge vastuse: taastuvenergia lõimimine elektrivõrku ei ole probleem, tehnoloogiliselt piire praktiliselt ei ole. Küsimus on ainult kuludes ja selles, kui kiirelt otsustame selles suunas liikuda. Kindlasti ei ole vaja Mülleri sõnul tagada elektrivõrku lisanduvat taastuvenergiamahtu 1MW toodetud taastuvenergia tasakaalustamiseks ei ole vaja panna valmis 1 MW konventsionaalset tootmisvõimsust. Ka tarbijatele on võimalik leida mitmeid lahendusi, näiteks elektriautod või salvestavad elektrikannud.

Kodumasinate töörežiimi juhtimine

Uus lähenemine on kindlasti see, kui regulaatorid sõlmivad inimestega otse lepingud, et juhtida kodumasinate töörežiimi vastavalt elektrivõrgu vajadustele. Vastutasuks elektrivõrgu stabiilsuse tagamisele saaksid inimesed näiteks kinkekaarte või muid hüvesid. Seda süsteemi katsetatakse USAs.

Eestis peaks 2016. aasta lõpuks olema kõigile tarbijatele paigaldatud kaugloetavad arvestid, mis andmevahetusele (regulaatorite ja elektrivõrgu hüve) lisaks annavad kokkuhoiu (tarbija hüve), sest arvestus toimub siis tunnipõhiselt.

Praeguseid trende tulevikku projitseerides (IEA WEO) nähtub, et aastal 2040 saavutab taastuvatest allikatest toodetud elekter suurima osakaalu elektritootmises võrreldes teiste energiakandjatega. Sellise prognoosi valguses jäi kõlama ka Euroopa Komisjoni Energia peadirektoraadi poliitikaamentiku Antonio Lopez-Nicolas sõnum, et Euroopa Liit soovib saada juhtivaks taastuvenergia piirkonnaks maailmas.

Ühelt poolt lisab sellele ambitsioonile kaalu vahetult enne konverentsi Brüsselis esitletud Euroopa Komisjoni energialiidu strateegia, mille eesmärk on ELi energiasektor paremini lõimida, tagada seeläbi varustuskindlus, mõistlik hind ning kliima ja taastuvenergia eesmärkide täitmine. Teisalt, tekitas osalejate hulgas siiski küsitavust üpriski tagasihoidlik (riiklikult mittesiduv, EL ühine) eesmärk - 27 protsenti taastuvenergiat aastaks 2030.

Taastuvenergia kui kaup

Gustav Ebenå Rootsi Energiagentuurist tuletas meelde, et taastuvelektrist tuleks rääkida kui kaubast. Seega arutelud teemadel, kas meil on vaja 30, 80 või 100 protsenti taastuvelektrit, ei olegi niivõrd olulised. Kui enda vajadused on rahuldatud, saab seda teistele müüa. Seega pigem 200 protsenti taastuvelektrit! Juba praegu maksab uue tuulepargi rajamine Rootsis vähem kui tuumajaama käimas hoidmine.

Põhjamaade ja Balti riikide esindajad tõdesid, et taastuvenergia toetusskeemide kujundamine on väga keeruline ülesanne. Raske on pikalt ette näha tehnoloogia arengut ja sellest sõltuvalt teha pikki siduvaid otsuseid. Samas on vaja investeerimiskindlust. Siin on eksimine paratamatu ning muutujaid on liiga palju, et luua muutumatu raamistik pikaks ajaks.

Väga helde toetussüsteemiga sai Leedu endale lühikese ajaga 70MW elektrilisi päikesepaneele, samas kui Eestil on see alla 3MW. Lätil on olnud sarnane areng biogaasiga. Ometi tuli mõlemil teha kärmelt kärpeid ja seada piiranguid, et vältida riigieelarve liigset koormamist.

Oluline koostöö ja õppetundide jagamine

Siinkohal rõhutasid mitmed eksperdid ja riikide esindajad koostöö olulisust, kogemuste vahetamise ja plaanide jagamise eesmärgil.

EV majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo rääkis, kui palju huvisid ja ootusi tuli Eestil uue energiamajanduse arengukava koostamisel arvesse võtta: varustuskindlus, mõistlikud hinnad, keskkonnamõju, konkurentsivõimelisus, EL kliimapoliitika eesmärgid jne. "Selleks, et kõik need aspektid tervikuks siduda on meil tarvis väga tähelepanelikult jälgida arenguid naaberriikides – siin muutubki koostöö oluliseks," selgitas minister Palo.

Norra Energeetika- ja Naftaministeeriumi peadirektori asetäitja ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu energiakomitee liige Johan Vetlesen märkis, et koostöö Balti riikidega mõjutab ka Põhjamaade endi vahelist energiakoostööd. "Oluline on silmas pidada ELi Balti Energiaturu Lõimimise Plaani (BEMIP)," sõnas ta.

Vetleseni hinnangul jagavad Põhja- ja Baltimaad ühist veendumust kestliku energiatootmise, avatud ja tõhusa energiaturu ning varustuskindluse osas: "Oleks igati mõistlik jagada üksteisega neid "tööriistu" ja võimalusi, mis on iga riigi käsutuses."

Stabiilne vs dünaamiline energiasüsteem

Miks paljudes riikides põhjustavad energiateemad tuliseid poliitilisi vastasseise võib osalt tuleneda riigi energiasüsteemi ja majandusmudeli eripärast. Stabiilse energeetikaga (rahuliku majanduskasvuga) riike iseloomustab vähene investeerimisvajadus lühikeses plaanis, kus püütakse kätte saada maksimum olemasolevatest võimsustest. Siin toimub pigem võimsuste ümberjagamine uute tegijate lisandumisel. Mahud ei suurene, muutuvad vaid osakaalud. Seega vana taristu väärtus potentsiaalselt väheneb. Siit ka ärilised ja poliitilised vastasseisud.

Dünaamilisemates (hoogsama majanduskasvuga) riikides luuakse terviklik, n-ö pika perspektiiviga energiasüsteem, kuhu on lihtne lisada uusi võimsusi. Vanadele olijatele jääb alles nende varade tootlikkus ja uued tegijad lihtsalt lisanduvad.

Tulevik: tarkvõrk ja bilansienergia

Elektrituru edasine avanemine sõltub paljuski andmevahetusest (data hub) ja läbipaistvusest. See omakorda on eelduseks tarkvõrgu välja kujunemisele. Selge on, et investeeringuid on vaja teha. Rootsiski ei piisa enam ainult vee-energiast uute tuulevõimsuste tasakaalustamiseks, vaja on leida lisa bilansienergiat. Õnneks on juba paigas konkreetne Põhja- ja Baltimaade bilansienergia turu (capacity market balancing) avamise ajakava.

Julgeoleku seisukohalt on paika pandud Balti riikide energiasüsteemi desünkroniseerimine Venemaa võrgust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel toimunud konverentsil osales sadakond eksperti, ametnikku, elektritootjat ja –müüjat ning regulaatororganisatsiooni esindajat Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust ja Norrast, kes otsisid vastuseid elektri ühisturu edasise lõimimise ja läbipaistvuse, taastuvenergia väljavaadete ja energiajulgeoleku osas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Arengufondi, Taastuvenergia koja ja Eleringi eesmärgiks oli pakkuda värsket vaadet nii piirkondlikele kui ka riiklikele arengutele.

Fotod energiakonverentsilt leiad meie pildigaleriist.

Konverentsi ülevaate koostas Madis Tilga, kes tegeleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses rohelise majanduse (kliima, energia, keskkond jms) teemadega.

 


Kontakt

Ruudu veebi

Ruudu Raudsepp

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
mobiil: 55 60 2154
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid