Sisserände kasv eeldab mõtteviisi ja arusaamade muutust

Kolmapäev, 01 Aprill 2015
Sisserände kasv eeldab mõtteviisi ja arusaamade muutust Foto: Terje Lepp/norden.ee

Ulatuslik väljarände periood hakkab läbi saama ning Eesti ühiskond peaks hakkama valmistuma kasvavaks sisserändeks, mis eeldab olulist mõtteviisi ja arusaamade muutust, koorus välja 27. märtsil Tallinnas toimunud Põhja- Baltimaade töörändekonverentsi ettekannetest. Kasvava sisserände taustal tõstatub järjest enam küsimus, kui palju ja milliseid oskustöölisi tulevikus vaja on.

Praegu moodustab Eestis tagasirändest ligi 50 protsenti eestlaste tagasiränne, mistõttu ei ole oodata sisserände negatiivseid tagajärgi Eestile majanduslikult ega sotsiaalses plaanis, tõdesid Tartu Ülikooli professorid Tiit Tammaru ja Raul Eamets. Küll aga on oodata ka mitte-eestlastest sisserände suurenemist.

Rändest põhjustatud hirmude najal on üle Euroopa tõusnud parempoolsete ja populistlike parteide mõjuvõim, mille esimesi ilminguid võib Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul ka Eesti ühiskonnas märgata. Lisaks rõhutas Lauristin kultuuride vahelise dialoogi olulisust. Oskus suhelda ja teineteise mõistmine loob vajaliku pinnase innovatsioonideks, toonitas ka Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. Erinev mõtteviis ja kultuuriline taust on aluseks kõikvõimalikele uudsetele ideedele, seega peaks Eesti suhtuma sisserändesse kui olulisse arenguvõimalusse.

"Liigagi lihtne on taandada probleeme sisserändele. See on isegi ohtlik, sest külvab sallimatust ja võõraviha," lisas Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor. "Nii peletame endast eemale need väärtuslikud talendid, kelle pärast kõik maailma riigid võistlevad. Me jääme ilma oskustest, rahast, meid ka vaimselt rikastavatest inimestest."

Võõrtööliste vajadusele on keeruline ühest vastust anda ning keskenduda tuleks vajalike oskuste profiilide loomisele. Hea lahendus on sektoripõhine oskuste analüüs ja sektoripõhine rändeanalüüs, kõneles Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist.

Hariduse rahvusvahelistumine

Hariduse mõjus tagasirändele on Eestil põhjust võtta eeskuju lõunanaabritelt. Leedulaste tagasirände poliitika edukust - kogu sisserändest moodustab tagasiränne 86 protsenti - tutvustas EV Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Kersti Kivirüüt.

Riigikontroll on koostanud ülevaate rändepoliitika valikutest, millest Liisi Uder tutvustas välisõppurite olukorda Eestis. Oluline teadmine, millega tuleks Eesti kõrgkoolide õppeprogrammide turundamisel arvestada, on tõsiasi, et suurem osa neist, kes otsustavad pärast õppimist Eestisse töötama ja elama jääda, on pärit meie naaberriikidest. Seega tuleks keskenduda Soome, Läti, Leedu ja Venemaa noortele õppuritele, kes suurema tõenäosusega soovivad ka Eesti tööturule panustada.

Andmete roll rändevoogude uurimisel

Andmete abil on ainuke võimalus objektiivselt saada teada, millised on rändevood, kui palju inimesi lahkub, kui paljud neist lähevad jäädavalt ning palju inimesi juurde tuleb. Professor Mihails Hazansi tutvustatud Läti ulatuslik diasporaa uuring illustreerib, et soovi korral on võimalik korraldada esinduslik küsitlus välismaal elavate kaasmaalaste seas. Taolise uuringu põhjal on võimalik teha asjakohaseid poliitilisi järeldusi ja programme, mis suudavad lahkunud kaasmaalasi tagasi kutsuda.

Soome riikliku integratsioonikeskuse juhataja Annika Forsanderi sõnul esineb üleliigset teavet ja "andmemüra" ka paljukiidetud Põhjamaade registrite andmetes. Seetõttu on soomlastel väga keeruline saada ülevaadet pendelrändest, mis puudutab ka hinnanguliselt 30 000 Eestist pärit välistöötajat, kes statistikas ei kajastu.

Andmete olulisust tõestas Malmö Ülikooli professori Pieter Bevelanderi 2008. aastal Rootsis kehtestatud rändeseaduse reformi mõjuanalüüs. Reformi eesmärgiks oli leevendada demograafilisi probleeme ja tööjõupuudust kindlates sektorites, kuid püstitatud sihte antud muudatus saavutada ei suutnud. Seda oli võimalik välja selgitada, ainult vajalike andmete olemasolul ehk see mängib olulist rolli poliitiliste programmide monitoorimisel ja hindamisel.

Täiesti uue mõõtme rändele annavad arengud IT valdkonnas ning sellega mitmekesistunud andmete olemasolu. Tartu Ülikooli inimgeograafia professori Rein Ahase sõnul võimaldavad mobiiltelefonide roaming andmed mitte ainult saada uusi teadmisi, vaid need lisavad uusi dimensioone seniste määratluste ja definitsioonide kohta. Tänu mobiilse positsioneerimise andmetele on võimalik siseneda rändeuuringutes täiesti uude maailma.

Kodutunne

Lõpetuseks on sobilik välja tuua konverentsilt üldiselt kõlama jäänud märksõna - kodutunne. Nimelt võib selle olemasolu ja väärtustamise abil ennustada, kui palju inimesi lahkuvad või miks mõned lahkumisest loobuvad. Samamoodi kui me suudame inimestes tekitada kodutunde, siis soovivad nad vähem lahkuda või kui kodutunne on piisavalt tugev, tulevad lahkunud palju suurema tõenäosusega tagasi.

Konverentsi ülevaate koostas Tartu Ülikooli magistrant Häli Ann Reintam

 

27. märtsil Tallinnas Kumu kunstimuuseumis toimunud järjekorras juba kolmas töörände teemaline konverents oli jätkuks Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 2013. aastal ellu kutsutud Põhja- ja Baltimaade töörännet ja sellega seotud rahvastiku arengut puudutavale projektile. Konverentsi korraldasime Tartu Ülikooli ning EV Haridus- ja Teadusministeeriumi ja EV Siseministeeriumiga. Konverentsi partnerid olid Balti Uuringute Instituut, Nordregio, EV Sotsiaalministeerium, EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Taani saatkond, Rootsi saatkond ja Soome saatkond Tallinnas.

Konverentsi on võimalik järelvaadata Postimehe kodulehelt.

Fotosid konverentsilt saab vaadata meie pildigaleriis. Siit leiate konverentsil kõlanud ettekanded.

2015. aasta konverents ajakirjanduses

Loe edasi

Kontakt

Ruudu veebi

Ruudu Raudsepp

kommunikatsiooninõunik

tel. 627 31 07
mobiil: 55 60 2154
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid