Ehkki Põhjamaade koostöö ei näe ette ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, on need teemad juba mitmendat aastat tippkohtumise ajal selgelt olulisel kohal – põhjuseks Venemaa pingestav tegevus Läänemere piirkonnas ning Süürias ja Ukrainas. Nagu märkis Norra peaminister Erna Solberg 2. novembril Põhjamaade nõukogu istungil peetud kõnes, tunnevad Balti ja Skandinaavia riigid end üha enesekindlamaks muutuva Venemaa tegevuse tõttu ebakindlana. Loe lähemalt ERR-i kajastust siit.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu tippkohtumise raames tulid kokku ka Põhja- ja Baltimaade peaministrid, kelle sõnul on Venemaa ja Lääne vahele kerkinud pingeid on vaja leevendada, kuid see on võimalik vaid juhul, kui seda teevad mõlemad pooled. Valitsusjuhtide sõnul töötab pingete leevendamisele vastu Venemaa tegevus nii Ukrainas kui ka Süürias. Peaministrite sõnul on oluline ka tähelepanu energeetikajulgeolekule. Loe lähemalt ERR-i kajastust siit.
Tuleb siiski märkida, et pingelisest välispoliitilisest situatsioonist hoolimata peetakse dialoogi Venemaaga Põhjamaade Ministrite Nõukogu tasandil tähtsaks. Nii on jätkuvalt avatud mitmed koostööprogrammid Venemaaga, mis toetavad piirkonna stabiilsust ja arengut ning keskenduvad keskkonnale, tervisealasele koostööle ja kodanikuühiskonnale ning inimõiguste arengule. Tippkohtumise ajal avati ka uus, Põhjamaid ja Venemaad hõlmav keskkonna- ja kliimamuutuste alane programm, millest peaks kasu lõikama nii Põhjamaad, Loode-Venemaa kui Baltimaad. Lähemalt loe siit.
Nii, nagu mujal maailmas, on ka Põhjamaade koostöös praegu teravalt aktuaalseks teemaks rändekriis. Tippkohtumisel rõhutati vajadust rändekriisi-teemalise koostöö arendamiseks. Selleks on plaanis arendada erinevaid mehhanisme kogemuste ja praktikate vahetamiseks Põhjala riikide vahel. Loe lähemalt ERR-i kajastust siit.
Lisaks piirkonna julgeolekule ja rändekriisile oli tippkohtumisel vaatluse all ka teisi teemasid, alates ÜRO globaalsete jätkusuutliku arengu eesmärkidest, mida võetakse Põhjamaade koostöös aina tõsisema poliitilise eesmärgina (lähemalt loe siit) ja lõpetades Fääri saartele Põhjamaade koostööorganisatsioonides suurema iseseisvuse andmisega (loe lähemalt siit).
Põhjamaade Nõukogu auhinnad
Tippkohtumise raames jagati 1. novembril välja ka kõrgelt hinnatud Põhjamaade Nõukogu kultuuriauhinnad. Kuna sel aastal tähistatakse Põhja- ja Baltimaade koostöö 25. aastapäeva, siis kõlas auhindade üleandmisel Läti helilooja Ēriks Ešenvaldsi teos „Tähed“. See oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti, Läti ja Leedu kontorite ühine tervitus auhinnatseremooniale. Teost saab kuulata siin ("Tähed" on kontsertettekande teine osa. Esitavad Liepāja sümfooniaorkester ja riiklik kammerkoor “Latvija” Māris Sirmaisi dirigeerimisel).
Väga mainekaks peetud kirjandusauhinna sai seekord Katarina Frostenson (Rootsi) oma luulekogu “Sånger och formler” eest. Laste- ja noortekirjanduse auhind läks seekord Islandile, Arnar Már Arngrímssonile raamatu “Sölvasaga unglings” eest. Filmiauhinna vääriliseks hinnati Norra film “Louder Than Bombs” (režissöör ja stsenarist Joachim Trier, stsenarist Eskil Vogt). Seekordse muusikaauhinna laureaadiks sai Taani helilooja Hans Abrahamsen laulutsükli “Let Me Tell You” eest. Keskkonna-auhinna sai aga Taanis loodud äpp Too Good To Go, mille eesmärgiks on vähendada toidu raiskamist.
Loe võitjate kohta lähemalt siit.
2017. aastal on Põhjamaade koostöö eesistujamaa Norra
Lisaks kuulutati välja ka Põhjamaade koostöö järgmine eesistujamaa, milleks on alates 1. jaanuarist Norra. Norra eesistumise plaanidest saab lähemalt lugeda siit.