Eestil on Põhjamaadelt õppida ühiskondlikku usaldust, Põhjamaadel Eestilt dünaamilisust. Loe ja vaata, mida räägiti Arvamusfestivali demokraatia alal

Kolmapäev, 05 September 2018
Arvamusfestivali demokaartia ala Arvamusfestivali demokaartia ala Priit Jõesaar/Norden

10.-11. augustil oli Paides Arvamusfestivalil esmakordselt üles seatud Demokraatia ala, kus arutleti selle üle, mida ja kuidas saab igaüks meist demokraatia tervise heaks teha. Kas Põhjala riigid on endiselt Eestile eeskujuks? Kuidas jõuda kauboikapitalismist väärtuspõhise ettevõtluseni? Kellele ja milleks on tarvis Euroopa kultuuripealinna? Need olid debatid, kus sai kuulda nii Põhjamaade kui Eesti kogemusi. Tule vaata järgi arutelusi, uudista pilte ning kuula podcaste!

Põhjamaadest on Eestil eeskujuks võtta usalduse kõrget taset

10.-11. augustil Arvamusfestivalil arutleti muu hulgas ka Põhjamaade eeskuju üle Eestile, väärtuspõhise ettevõtluse ja Euroopa kultuuripealinna üle. Need arutelud toimusid demokraatia ala, mida Arvamusfestivali toetajana võõrustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Arutelus Põhjamaade eeskujust Eestile nentisid nii riigikogu liige ja endine peaminister Taavi Rõivas kui Vabaühenduste Liidu juht Kai Klandorf, et Põhjamaad on vaieldamatult olnud Eestile suuna näitajaks ja õppida on palju, kuid teisest küljest tuleks vältida pimedat kopeerimist ja säilitada Eesti ühiskonna dünaamilisust. Debati moderator, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund tõi esile, et kui Eestis käib heaoluühiskonda jõudmise puhul diskussioon tihti raha ümber, siis Põhjamaades on sellel mõistel hoopis teine dimensioon – usaldus. Põhjala riikide ühiskonnad ei saaks eksisteerida ilma usalduseta ja solidaarsuseta. Soome suursaadik Eestis, Kirsti Narinen lisas, et usaldus tähendab kodaniku usaldust oma riigi vastu – viimane hoolitseb kõigi, ka kõige nõrgemate eest.  Heaoluühiskonda on aga kallis üleval pidada ning ka Põhjala riikides on täna vaja mõelda, kuidas seda uuendada – see tähendab aga, et kõik ühiskonnaliikmed peavad rohkem vastutust võtma. Kai Klandorf täiendas, et Eesti vabakonnal on Põhjala samast sektorist õppida aktiivsust ning selget arusaama iga kodaniku vastutusest ja võimalusest ühiskonna ja elu paremaks tegemisest.  “Hea kodanik pole ainult valija või maksumaksja – see on alles algtase,” ütles Klandorf. “Aga siin on tõesti Põhjalalt õppida – kuidas osaleda ühiskonnas, luua keskkonda, kus elad, kuidas usaldada enda mõju sellele? Eestis võib vahel näha vabakonna ja riigi vastasseisu, aga see ei pea nii olema, see võiks olla koostöö. Selleks aga on vaja teist eestlast usaldada. Sellest sõltub, millise riigi me kodanikena ise loome.”

Vastuseks küsimustele, millistes valdkondades saaksid Eesti ja Põhjamaad rohkem koostööd teha, tõi Taavi Rõivas välja ühise energiaturu, logistika ja transpordi ning digivaldkonna, Juhan Kivirähk keskkonna ja Läänemere looduskaitse, Kirsti Narinen võrdõiguslikkuse teemade edendamise Eesti ühiskonnas ning Kai Klandorf vabakonna koostöö.

  

Väärtuspõhisest ettevõtluse teemalises arutelus tõi moderaator Annika Arras välja, et Eesti kontekstis peetakse vastutustundliku ettevõtluse all tihti silmas raha annetamist, aga tegelikult on tegu palju laiema teemaga. Finnairi direktor jätkusuutlikkuse alal, Kati Ihamäki sõnul on Finnair enda jaoks sõnastanud, et väärtust peaks looma kogu ühiskonnale, kus ettevõte toimib. Kasum ei ole halva alatooniga sõna, ent Ihamäki sõnul seisab edaspidine  küsimus selles, kuidas ettevõte kasumit jagab ning mida sellega edasi teeb. Väärtuspõhise ettevõtluse puhul näeb Ihamäki Finnairi kõige nõudlikuma ja ka tundlikuma sihtgrupina nende enda töötajaid. “Kui meie enda töötajad ei ole ettevõttega rahul, siis paistab see välja,” ütles Ihamäki. “Meie ei tegele heategevusega, küll aga koostööga. Töötame UNICEFiga ning meil on ka projektid Aasias, kus kliendid saavad annetada oma lennupunkte ja raha Aasia koolidele – nii aitame meie nendel ühiskondadel edasi areneda ja see omakorda on ka meile kasulik. Enamik meie töötajaid on naised, kes töötavad graafiku alusel – seega on väga oluline, et nad oskaksid enda tervise eest hoolt kanda ning selle osas me neid ka harime. Kord aastas on meil ka roosa lindi kuu – samuti meie töötajate harimiseks rinnavähi alal. Klientide annetatud lennupunktide eest saame ka pakkuda rinnavähiga töötavatele medõdedele riigis ringireisimise ja oma töö tegemise võimalust. See kõik on ka meie ettevõttele kasulik,” tutvustas Ihamäki üht viisi, kuidas Finnair jätkusuutlikkusele tähelepanu pöörab.

Maria Wetterstrand, kes oli Rootsi roheliste partei eestkõneleja aastatel 2002-2011 ja parlamendi liige, tõi välja äriettevõtete vastuolulisuse. Tema sõnul on ettevõtjad üldiselt jätkusuutliku arengu ja keskkonnaga seotud maksude poolt, ent konkreetse seadusemuudatuse ettepaneku puhul ollakse sellele siiski vastu. Wetterstrandi sõnade kohaselt on Rootsis ärisektor avaldanud vastuseisu kõigile rohelistele maksumuudatustele. Samas, kui roheline maks on kehtestatud, siis seda ka järgitakse. 

Raul Lättemägi sõnul aitaks Eesti ettevõtetel jätkusuutlikumalt mõelda ka see, kui avalikud hanked oleksid läbi viidud jätkusuutlikuse põhimõttel (green public procurement), mis tähendab aga seda, et hind ei moodusta ainsat valikukriteeriumit. Lättemäe näeb aga, et sellise põhimõtte järgi teevad avalikke hankeid alles vähesed avalikud asutused.

Euroopa kultuuripealinna tiitli vajalikkuse üle arutledes tõdes Turu 2011 programmijuht Suvi Innilä, et Turku puhul olid sellel staatusel selgelt positiivsed majanduslikud tulemused, aga olulisim muutus toimus mõttemaailmas. “Kogu kultuuripealinna protsess muutis täielikult seda, kuidas inimesed olid harjunud töötama. Koostöö sai uueks viisiks, kuidas üldse tööd teha,” kirjeldas Innilä. Ib Christensen, kes oli Aarhusi kultuuriosakonna juht 2017. aastal kultuuripealinnaks olemise ajal, nõustus sellega. Tema sõnutsi on paljude kultuuripealinnade jaoks oluliseks küsimuseks kultuuriline infrastruktuur, aga Aarhus sai selle asemel keskenduda uue taseme saavutamisele nii oma piirkonna kohalike omavalitsuste tasemel kui ka rahvusvahelisel. Kohalikku kogukonda tuleb kultuuripealinna kaasata Christenseni arvates juba kõige esimesest faasist, kandideerimisest alates – sellest hoolimata võib olla aga mõningaid sidusgruppe, kes ei suudagi oma tegevust kuus aastat ette planeerida ja see on loomulik. Aarhusis kasutati laialdaselt vabatahtlikke ning Christenseni arvates jättis see neile nii ilusad mälestused kui ka mõjus aktiveerivalt. Kogukonna võimalikult laialdase kaasamise osas oli taanlasega nõus ka Suvi Innilä, kelle arvates toob juba selle läbiarutamine, millisena elanikud sooviksid oma linna näha, palju head kaasa. Samuti otsustati Turus programm kokku panna avatud projektitaotlusvoorude teel – Innilä sõnul ei pidanud mitmed varasemad kultuuripealinnad seda lahendust kõige õnnestunumaks, ent Turu puhul peeti sellist demokraatlikku lähenemisviisi ainuvõimalikuks. Eriti just noorte kaasamist pidas väga tähtsaks ka Tartu 2024 meeskonna liige ja kandidatuuriraamatu koostaja Berk Vaher, kelle sõnul istusid seekord laua taga samad inimesed, kes valmistasid ette ka Tartu 2011 kandideerimist. “Kus on aga kõik noored?”

  

 Sel aastal püüti kõik debatid ka helipurki ning on mugavalt järelekuulatavad Arvamusfestivali Soundcloudi veebilehel!

Vaata pildigaleriid meie Facebooki lehel!

 Loe Kati Ihamäki intervjuud Äripäevas

 Loe ka intervjuud Maria Wetterstrandiga Postimehes

 


Kontakt

Angelika Lebedev JanaLaigo 720x540

Angelika Lebedev

kommunikatsiooninõunik

tel. +372 627 3100
mob: +372 5564 8008
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

NB! Loe värskemaid uudiseid Põhjalast
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kodulehelt
!

Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid