Festivalipäevade programm oli mitmekülgne, pakkudes luulelugemist, teatri- ja filmielamusi, teemaseminare ning jazzmuusikute esinemist.
Pühapäevaõhtusel luuleõhtul 26. augustil esinesid Rahvusteatri lavaklubis Eeva Park Eestist, Arvis Viguls Lätist ja Gabrielė Labanauskaitė Leedust. Autorite lugemist ilmestas Soome viiulikunstnik Rista Tuuri. Kahetunnist etendust oli tulnud kuulama saalitäis publikut, kes laval toimuvale vahetult reageeris. Luuleõhtu oli Runokuu kalendri viimane ja Balti festivali esimene üritus.
Mõttetihe ja inspireeriv oli festivali avapäeva seminar 29. augustil, kus lugupeetud teadlased ja ülikoolide õppejõud avasid põhjamaisuse mõistet. Üksteist suurepäraselt täiendades said sõna Mart Kuldkepp Eestist, prof. Dr. Mindaugas Jurkynas Leedust ja Gustavs Strenga Lätist. Vestlust juhtis Ainur Elmgren Helsingi ülikoolist.
Mart Kuldkepp: „Väga õpetlik oli Eesti, Läti ja Leedu põhjamaisus-perspektiivide kõrvutamine ja üksteisega sidumine, millele aitas palju kaasa paneeli moderaator oma samuti mitmes riigis elades (Rootsi, Soome, Saksa- ja Prantsusmaa) saadud kogemustega“.
Õhtu lõpetas täispikkade mängufilmide kuuetunnine Balti filmimaraton. Vaatajate seas oli palju neid, kes tulid kohale esimeseks seansiks ja lahkusid viimase filmi vaatamise järel pärast keskööd. Festivalipäevade filmiprogrammis leidus filme nii lastele kui täiskasvanuile.
30. augusti õhtul muutus kultuuripunkti TING saal teatrisaaliks, sest ülimenuka kahe ja poole tunnise etenduse täissaalile andsid Haide Männamäe ja Toomas Tross koos Siim Aimlaga – laval oli Lauris Gundarsi lavastus „Piip ja Tuut ja Hamlet“. Etenduses oli palju intensiivset, ette kirjutatud teksti, selle kõrval aga ka meisterlikku improvisatsiooni, milles omakorda mängulusti ja leidlikku allteksti. Oli ajatust ja ajalikkust, tänapäeva ja päevakohasust, mõistagi oli ka Hamletit. Publik elas kaasa etenduse esimestest hetkedest alates, nautis, naeris ja vaimustus artistide esmaklassilisest mängust.
31. augusti seminaril käsitleti väikeste ja suurte rahvaste kirjanduse teemat. Räägiti sellest, kui hästi üksteist tuntakse, tõlgitakse; mil moel ja milliste vahenditega vähest tuntust suurendada, kuidas olulistele rahvusvahelistele raamatuüritustele jõuda. Laval olid autorid, tõlkijad, kirjastajad ja kirjandusega tihedalt seotud isikud Rein Raud ja Veronika Kivisilla Eestist, Renāte Punka ja Sanita Muižniece Lätist ning Vakarė Smaleckaitė ja Urtė Liepuoniūtė Leedust. Paneliste küsitles Tiia Strandén, Soome Kirjanduse Ekspordi, Fili juhataja.
Festival kulmineeris jazzmuusikute kontserdiga „Nordic Passion“ Temppeliaukio kirikus 1. septembri õhtul. Laval oli suurepärastest muusikutest koosnev viisik: Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel Eestist, Raimonds Macats Lätist ja Valerijus Ramoška Leedust. Kiriku vägevate kaljuseinte vahel sündis midagi erakordset, millest sai võimas muusikasündmus. See muusika ühendas, võlus ja vallutas kuulajate südamed, oli tõeliselt piiriülene. Püsti tõusnud publik tänas muusikuid unikaalse elamuse eest ovatsiooniga.
Festival läks korda, ja läks korda ka publikule. Festivalinädal on jätnud Põhjala kultuuriruumi oma jälje. Ja mitte ainult emotsionaalse.
Festival on pannud endast rääkima, end meenutama. On pannud rääkima Eestist, Lätist ja Leedust. On pannud rääkima omavahelisest ja ülemere koostööst. On andnud mõtteimpulsse ja tegutsemistõukeid. Põhjusega.
"Estonia, Latvia, Lithuania x 100" sai teoks tänu EV100 programmile ja oli osa Eesti 100 välisprogrammist.
Kaasa aitasid Eesti, Läti ja Leedu saatkonnad Helsingis, Läti 100, Lithuanian Restored, SVYL, Eesti Instituut Soomes ja paljud teised.
Vaata ka pilte luuleõhtust, kirjandusseminarist ja "Nordic Passion" kontserdist siit.