Gustav Adolfi päeva seminaril Tartu Ülikoolis osaleb väljapaistev Rootsi ajaloolane Gunnar Wetterberg

Teisipäev, 30 Oktoober 2018
6. novembril külastab Eestit nimekas Rootsi ajaloolane ja paljude raamatute autor Gunnar Wetterberg 6. novembril külastab Eestit nimekas Rootsi ajaloolane ja paljude raamatute autor Gunnar Wetterberg Johannes Jansson/ norden.org

Heaks traditsiooniks kujunenud sündmusena tähistatakse teisipäeval, 6. novembril Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva.

Gustav Adolfi päeva tähistatakse Tartu Ülikoolis juba mitmendat aastat ning see saab teoks Tartu ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkonna Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel. Sündmust tähistatakse, et hoida elus mälestust Gustav II Adolfist, Rootsi kuningast ja väejuhist, kes eestlastele seostub eelkõige Tartu ülikooli asutamisega 1632. aastal.

Sel aastal, 6. novembril kell 15.00 algaval Gustav Adolfi päeva seminaril peab nimekas Rootsi ajaloolane ja paljude raamatute autor Gunnar Wetterberg Tartu Ülikoolis (Jakobi 2 - 114) ingliskeelse loengu „Axel Oxenstierna – Rootsi suurim riigimees“.

Gunnar Wetterberg on varem töötanud Rootsi välisteenistuses ja Rootsi Rahandusministeeriumis, Rootsi Kohalike Omavalitsuste Liidus, esindanud Rootsit diplomaadina ÜRO, OECD ja Euroopa Liidu asutuste juures. Mõned aastad tagasi esitas Gunnar Wetterberg idee Põhjamaade föderatsiooni loomisest, mis leidis elavat vastukaja Põhjamaade Nõukogu aruteludes ning seda on käsitletud ka The Economisti veergudel. Gunnar Wetterberg teeb kaasa mitmes Rootsi TV populaarses saatesarjas (populaarteaduslik „Fråga Lund” ja mälumäng „På spåret”).

Gunnar Wetterberg on kirjutanud põhjalikke uurimusi Rootsi ühiskonnast ja ajaloost 17. sajandil, teiste seas on ta välja andnud ulatusliku monograafia Axel Oxenstiernast (1583–1654) ja tema ajastust, mille uurimisele Gunnar Wetterberg pühendas üle kümne aasta. Axel Oxenstierna oli kuningas Gustav II Adolfi lähim sõber ning pärast viimase surma oli ta kuninganna Kristiina (1626–1689) nooruse tõttu riigikantslerina aastatel 1632–1644 Rootsi tegelik valitseja. Tema algatusel kavandas Rootsi Riiginõukogu 1640. aastal Narva muutmist riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas pidi resideerima igal neljandal aastal. Kui ta 1612. aastal riigikantsleriks nimetati, oli Rootsi olukord raskem kui kunagi varem. Tema lahkumise ajaks oli Rootsist saanud Euroopa suurvõim, kes oli koos Prantsusmaa ja Saksa vürstidega allkirjastanud Vestfaali rahu, millega lõppes Kolmekümneaastane sõda.

Seminarile järgneb ülikooli aulas barokkmuusika kontsert „Gustav Adolfi aegse armastuse võlu ja valu“. Esinevad: Ka Bo Chan (kontratenor) ja barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel – Mail Sildos (barokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello), Robert Staak (lauto). Kavas: Bach, Händel, Gluck, Vivaldi jt barokiaja meistrite südamlikud ja liigutavad armastuslaulud. Kontsert on tasuta.

 

 Vaata sündmuse päevakava Tartu Ülikooli kodulehel.

Gustav Adolfi päeva sündmuste korraldamisel teevad koostööd Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Soome Instituut.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid